Perekonnaõigus › Abielulahutus

Kxxxxx Kxxxxxxx esitas 18.10.2021 hagi RxxxxxxxxxAxxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled xxxxxxxxxx xxxxxxxxx (Iirimaal). Nõude põhjendusteks märkis hageja: „2018, abielu ei saa lahutada perekonnaseisuametis, sest pole aega ega vahendeid xxxxxxxxxx sõitmiseks“. Hagile oli lisatud inglisekeelsed abielutunnistus ja kostja sünnitunnistus.

25.10.2021 edastas hageja e-kirja, milles palus tagasisidet lahutuse kuupäeva ja kohtukulude kohta. 26.10.2021 kirjaga selgitas kohus kohtualluvust Euroopa Ühenduse nõukogu määrusest nr 2201/2003 tulenevalt, sest tegemist on nn piiriülese avaldusega. Kohus palus kohtualluvuse kindlaksmääramiseks hagejal täpsustada EÜ määruse nr 2201/2003 artiklis 3 märgitud aluseid, millest lähtuvalt saaks Eesti kohus hagi menetleda. Kohus palus sellest tulenevalt hagejal täpsustada, kui kaua on hageja Eestis elanud, kas ta on Eesti kodanik ning kus oli hageja ja kostja viimane ühine elukoht. Samuti palus kohus hagejal esitada hagi ja selle lisade tõlked keelde, mida kostja valdab. Kohus selgitas täiendavalt lahutuse kuupäevaga seonduvat ning menetluse edasist käiku. Kohus andis hagi täpsustamiseks tähtaja 14 päeva kirja kättesaamisest. Hageja sai 26.10.2021 kohtu kirja kätte samal päeval avaliku E-toimiku vahendusel. Hageja ei esitanud talle määratud tähtajaks kohtule ühtegi selgitust. 12.11.2021 edastas hageja e-kirja, milles märkis, et ei ole saanud tagasisidet toimuva lahutusprotsessi suhtes. 15.11.2021.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja täpsustamaks kaua ta enne hagi esitamist on Eestis elanud, kas ta on Eesti kodanik ning kus oli tema ja Rxxxxxxxx Axxxxxxx viimane ühine elukoht ja esitama hagi ja selle lisade tõlked keelde, mida valdab Rxxxxxxxx Axxxxxx. Kohus andis tähtajaks 10 päeva määruse kättesaamisest. Hageja sai määruse kätte 24.11.2021. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli seega 06.12.2021. 09.12.2021 edastas hageja e-kirja, milles kirjutas, et talle jääb arusaamatuks, millal on reaalne istung ning et pooltel ei ole ühiseid lapsi, ühisvara ning vaidlused puuduvad. 09.12.2021 kirjutas kohtunik hagejale e-kirja, milles viitas varasemale kirjale ja puuduste määrusele, kui ka isiklikule telefonikõnele, milles on hagejale korduvalt antud tagasisidet ning selgitas, mida peaks hageja tegema, et kohus saaks hagi menetlusse võtta. Hageja eirab täielikult talle saadetud dokumentide sisu ning küsib järjepidevalt vaid ühte ja sama asja: millal on lahutuse kuupäev. Hagis olevad puudused ei võimalda hagi menetlust ning kohus on seda hagejale mitmeid kordi selgitanud. Vaatamata korduvatele selgitustele, kohtukirjale ja puuduste määrusele, ei ole hageja kõrvaldanud hagis esinevaid puuduseid. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmast, kuna hagis esinevaid puudusi ei ole tähtajaks kõrvaldatud. Hagis alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kas hagi allub Eesti Vabariigi kohtule ja hageja ei ole selle kohaseid täpsustusi kohtule esitanud. Kohus ei saa lahendada vaidlust, mis peaks võib-olla alluma teise riigi kohtule. Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna menetluses ei tekkinud kostjal menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on hagejal võimalik saada tagasi tasutud riigilõiv. Riigilõivu tagastamiseks peab kohtule esitama vastavasisulise avalduse, milles on mh märgitud kelle ja millisele pangakontole riigilõiv tagastada tuleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.