2-21-2205
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Tamara Šabarova 8. detsember 2021, Narva kohtumaja 2-21-2205 V J`i hagi E J’i vastu elatise vähendamise nõudes
Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja V J (isikukood xxx), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja E J (isikukood xxx), alaealise kostja seaduslik esindaja D N (isikukood xxx)
Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele. 1(4)
2-21-2205
V J (hageja) esitas 11.02.2021 hagi E J (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Kohtule 23.08.2021 esitatud menetlusdokumendis täpsustas hageja, et palub muuta Viru Maakohtu 29.09.2016. a otsus nr 2-16-8080, mille alusel on hagejalt välja mõistetud igakuine elatusraha 215 eurot alates 1.09.2016 kuni E Ji täisealiseks saamiseni 4.03.2028. Elatise tasumisel lähtus hageja viimase hetkeni VV kehtestatud elatise miinimummäärast ning tasus kostja seadusliku esindaja arvele 292 eurot. Asjaolud on võrreldes 29.09.2016. a kohtuotsusega tegemise ajaga muutunud. Hagejal on uus perekond ning sündis kaks tütart. Töötukassa 28.01.21. a otsusega on hageja töötuna arvele võetud ning temale töötoetuse päevamäärana määratud 9,42 eurot. Hageja sissetulekust ei piisa kolmele lapsele seadusega sätestatud miinimummääras elatise tasumiseks, kahjustamata seejuures kohustatud isiku enda tavalist toimetulekut. Hageja palub teha uus otsus, millega vähendada väljamõistetud elatist alates hagiavalduse kohtusse esitamisest (s.o alates 11.02.21) kuni kostja täisealiseks saamiseni 115 euroni kuus. Viru Maakohus 11.02.2021 määrusega võttis hagi menetlusse. Kostja kirjalikus vastuses hagile palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja esindaja mõistab, et hagejal on veel 2 alaealist last, keda ta samuti peab üleval pidama ning selles osas vaidlust ei ole. Kostja esindaja leiab aga, et hageja ei ole oma varalist seisundit piisavalt tõendanud. Asjaolu, et hageja on töötu, ei saa olla aluseks elatise vähendamisel. Kostja esindajale jääb arusaamatuks praeguse elatise maksmise ettepaneku summa 115 eurot arvutuse käik. Kostja tegi kostjale kompromissi ettepaneku elatise suumale 172 eurot kuus. Viru Maakohus 25.11.2021 tegi otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Kohus otsustas muuta Viru Maakohtu 29. septembri 2016. a otsusega (õigeksvõtuotsus) nr 2-16-8080 V J’ilt väljamõistetud elatise suurust ning alates 11. veebruarist 2021 mõista V J’ilt välja E J’i kasuks elatis 172 eurot iga kuu kuni E J’i täisealiseks saamiseni 4. märtsil 2028. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 11.02.2021-10.08.2021 tasus V J elatisena kokku 1104 eurot. Kui V J tasus midagi elatisena viimati toodud ajavahemikul või pärast 10.08.2021 ka, tuleb sellegagi arvestada kohtuotsuse täitmisel. Pooled esitasid kohtule 3.12.2021 poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi. Kohus 6.12.2021 kohtunõudega määras pooltele tähtaja täpsustada kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et elatise nõudes oli tehtud kaks kohtulahendit: 21.01.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-35766, millega mõisteti V J`ilt välja E J`i kasuks elatist seaduses sätestatud miinimumsummas ja Viru Maakohtu 29.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8080 elatise summas 215 eurot väljamõistmiseks. 29.06.2016 otsuses puudub viide 21.04.2014 otsuse muutmisele. Kohtule 3.12.2021 esitatud kompromissis ka puudub viide varasema lahendi muutmisele. Pooled esitasid kohtule 8.12.2021 kompromissi täiendatud tervikteksti. Kompromissis leppisid pooled kokku tasumisele kuuluva elatise, võlgnevuse suuruses ja selle tasumise tähtajas. Pooled leppisid ka kokku sellest, et määrusega muudetakse Viru Maakohtu 21.01.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-35766 ja Viru Maakohtu 29.09.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8080 V J`ilt E J`i kasuks välja mõistetud elatise suurust. Pooled on leppinud kokku, et kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad Pooled paluvad kohtu ees kinnitada käesolev kompromiss ning lõpetada asjas menetlus. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist määrusega selleks eraldi istungit pidamata. Pooled loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale 2(4)
2-21-2205 edasikaebamise õigusest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise tagajärgedest.
Kohus, tutvunud poolte taotluse ja kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte pakutud tingimustel tuleb kompromiss kinnitada ja lõpetada asja menetlus. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Tulenevalt TsMS 4511 lg 1 kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist, esitatakse taotlus menetluse lõpetamiseks kompromissi sõlmimise tõttu ja kohus rahuldab taotluse võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning lõpetada asja menetluse. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus kinnitab poolte kompromissi, tühistab tsiviilasjas tehtud otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 3 alusel tuleb jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamine 3(4)
2-21-2205 Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.