Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: Z (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: K. O. (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus ja kohtuistung 15.12.2020.a, kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja ja kostja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Ylt igakuine elatis 200 eurot X kasuks tema ülalpidamiseks alates 02.03.2020.a kuni X täisealiseks saamiseni.
3.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette 5. kuupäevaks Z arvelduskontole
4.Välja mõista Ylt tagasiulatuv elatis perioodi 02.03.2019.a kuni 01.03.2020.a eest summas 1650 eurot. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-20-108372 Hageja nõue ja põhjendused
1.X oma seadusliku esindaja Z kaudu esitas 02.03.2020.a maksekäsu kiirmenetluse nõude ja 25.06.2020.a haginõude Y vastu. Hageja palub alammääras elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest ning tagasiulatuva alammääras elatise väljamõistmist alates 2019. aasta veebruarist. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe elatise maksmiseks, kuid alates 2019.a veebruarist (viimane makse summas 150 eurot laekus 2019. aasta jaanuaris) pole kostja last enam majanduslikult toetanud ega muul viisil lapse elus osalenud. Hageja seaduslik esindaja on pidevalt nõudnud kostjalt elatise maksmist nii telefonitsi, kui ka telefoni rakenduse Viberi kaudu (21.08.2020 dokumendi lisa 1), kuid tulutult, kostja ei ole tasunud hagejale elatist. Hageja taotleb tagasiulatuvast elatist ühe aasta eest enne avalduse esitamist kokku summas 3240 eurot. Hageja esitas 10.07.2020 oma täiendavad seisukohad. Lapse vajadused igas kuus on 795 eurot ja on alljärgnevad: Eluasemekulud (laen, kommunaalid, kindlustus, jms) 180 eurot; Mööbel, tekid, padjad, jms 10 eurot; Toit 150 eurot; Transport 30 eurot; Sidekulud 30 eurot; Tervishoid (ravimid, vitamiinid, ortopeedilised probleemid) 20 eurot; Hügieen (sh juuksur) 30 eurot; Koolikohustus (mh kohustuslik koolivorm, mida peab vähemalt 2x aastas ostma – vest, mitu polo, spetsiaalsed vildikad mis kustutavad, sise- ja välisjalanõud, dressid, jne) 65 eurot; Kooliekskursioonid 10 eurot; Muud riided ja jalanõud 50 eurot; Arvuti ja telefon (iga 3 aasta järel uus) 20 eurot; Trennid 50 eurot; Laagrid 20 eurot; Hobid (nt skypark) 15 eurot; Vaba aeg (kino, teater, loomaaed) 5 eurot; Tähtpäevade tähistamine (sõprade sünnipäevad, emadepäev, ema sünnipäev, jms) 10 eurot; Hotellid, restoranid, spad, reisid 50 eurot; Isa külastamine Küprosel 50 eurot. Hageja ei pea vajalikuks tõendada kulutusi, kuna käsitluse all on miinimumelatise nõue. Kostja on täisjõus noor meesterahvas, kellel on võimalus minna tööle. Hageja leiab, et kostja pole tõendanud, et koroona tõttu oli Küprosel eriolukord ning Eesti eriolukord ei puutu isasse, kuna kostja ei ela Eestis. Isegi kui eriolukord Küprosel oli, ei ole kostja tõendanud, et see on vähendanud tema sissetulekuid või jätnud töökohast ilma. Laste kulutused on suuremad kui elatise miinimummäär. Peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Hageja esitas 21.08.2020 seisukoha kostja 12.08.2020 esitatud seisukohtadele. Seoses sellega, et hageja ei ela Tartumaal, vaid Tallinnas, on suurenenud hageja kasvamisega seotud väljaminekud. Laps käib koolis, kus on vaja kanda koolivormi. Lapsel on probleemid jalgadega ja on vaja soetada spetsiaalsed ortopeedilised jalanõud, mitmeks otstarbeks (koolis siseruumi jalanõud, välijalanõud, kehalise kasvatuse jaoks jalanõud). Kõige odavamad ortopeedilised jalanõud maksavad ca 80 eurot. Ortopeedi visiiditasu maksab 50 eurot. Kostja on teadlik hageja jalgade probleemist. Lisaks kantaks igakuisest elatissummast lapse kommunaalkulud, söök, meelelahutus, sidekulud, kulud tervishoiule, hügieenitarvetele, riided/jalanõud, taskuraha, sünnipäevad (kingituseraha), huvialad/ trennid. Hageja on seni osalenud ka rootsi keele tundides (100 eurot). Hageja seadusliku esindaja soovib, et hageja jätkaks rootsi keelega ja osaleks mõnes huvitegevuse ringis. Ülalnimetatud kulud kokku ületavad elatise miinimummäära. Kostja väited selle kohta, et ta toetab oma täisealist, kuid koolis käivat poega (C), on paljasõnalised. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte, millelt on näha, et ta pole ühtegi ülekannet Cle teinud. Samuti on C öelnud hageja seaduslikule esindajale, et kostja ei toeta Ct rahaliselt. Kostja vastuväited
2.Kostja teatas 29.06.2020, et ta on nõus asja lahendama kompromissiga selliselt, et ta maksab alates 01.07.2020 hagejale igakuiselt elatist summas 180 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt, s.o elatisenõudes alates 02.03.2020 summas 150 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps ja kostjal puudub kindel sissetulek (puudub töökoht, käib juhutöödel), mistõttu pole ta võimeline
2-20-108372 hagejale nõutud ulatuses elatist maksma. Kostja toob välja, et hageja saab lapsetoetust summas 60 eurot ning sellest pool ehk 30 eurot tuleb arvestada kostja panuseks lapse ülalpidamisse.
3.Kostja esitas 12.08.2020 täiendava seisukoha. Kostja vaidleb vastu tagasiulatuvale elatisenõudele. Tõele ei vasta hageja ema väide, nagu ei oleks kostja osalenud hageja ülalpidamises ja kasvatamises 2019.a. Hageja oli 2019 juulikuu lõpust kuni augustikuu lõpuni kostja juures. Hageja ema ei ole kordagi enne 02.03.2020 nõudnud kostjalt ülalpidamise andmist ning on heaks kiitnud kostja antud viisil ülalpidamise. Kostja majanduslik olukord ei võimalda tal hagejale miinimummääras elatist maksta. Kostjal on uuest kooselust 02.08.2019 sündinud tütar D ja tema ülalpidamisel on ka D ema G, kel aastase lapse hoolitsemise kõrvalt ei ole võimalik tööle asuda ning kostja 03.05.2002 sündinud poeg C, kes jätkab keskhariduse omandamist xxx Gümnaasiumi xx.klassis. G ülalpidamiskohustus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tuleneb PKS § 111 lg
2.D ema ei ole hõlmatud Eesti Vabariigi PHS tuleneva sotsiaalkaitsega, kuna on elanud kaks aastat Küprose Vabariigis ehk väljaspool Eestit, samas ei ole ta hõlmatud ka Küprose peretoetuste süsteemiga, kuna Küprosel eeldatakse pere – ja sotsiaaltoetuste süsteemiga liitumiseks vähemalt kolmeaastast alalist elamist ja töötamist Küprosel. Kostja peab vastavalt oma rahalisele võimekusele suhtuma kõigisse ülalpeetavatesse võrdselt. Kostjalt hagejale 292 euro suuruse elatise väljamõistmisel jääksid tema teised kaks last (sündinud 02.08.2019 ja 03.05.2002) oluliselt halvemasse olukorda ja tooks kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. Kostja ainsaks sissetulekuks on igakuuliselt juhutöödest saadav tasu, mis jääb alla 1500 euro kuus. Sissetulekust tuleb kostjal vältimatu kuluna kanda eluaseme üürikulu koos muude hädavajalike kuludega (elekter, vesi ja kanalisatsioon) kokku summas 850 eurot ning pere toidukulu, mis kuus on 150 eurot ning lapse hügieenitarvetele kuluks 10 eurot. Kostjal on võimalik enda ja tema kolme lapse võrdse kohtlemise korral kulutada 500 eurot, mitte rohkem. Seega jätkub kostja enda ja tema kolme lapse võrdse kohtlemise korral igaühele ülalpidamiseks 125 eurot. Kostja ei valda kreeka ega türgi keelt, mistõttu tema võimalused n-ö ametikult tööd leida on piiratud. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Antud juhul siis 150 eurot iga ülalpeetava ja kostja enda kohta. Hageja seaduslik esindaja väidab, et hageja vajadused on 795 eurot, millele lisandub riiklik lastetoetus summas 60 eurot kuus. Kostja leiab, et eluliselt ei ole usutav, et hageja ema kuulutab hageja kasvatamisele 855 eurot kuus (795+60). Kostjal ole võimalik hagejale sellist luksuslikku elulaadi võimaldada. Kostja hinnangul on hageja väidetavad püsikulud ülepaisutatud. Hageja näitab ühtesid ja samasid püsikulutusi erinevate vajaduste all. Kostja vaidleb vastu järgmistele hageja kuludele: 1) eluasemekulule (koosneb laenust, kommunaalkulust, kindlustusest jmt) summas 180 eurot. Kostja leiab, et hageja väidetavad eluasemekulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Hageja elab oma emale kuuluvas korteris, mida ei koorma hüpoteek. Järelikult ei vasta tõele hageja ema väide, et eluasemekulu hulgas on laenumakse. Hageja ei ole hagis põhjendatud, miks peab kostja üksinda tasuma kogu hageja eluasemekulu. Nimelt ei ole eluasemekulu arvestanud viisil, et see oleks jagatud ära kõigi eluaset kasutavate isikute vahel, mh hageja ema uue elukaaslase ja tolle eelmisest kooselust sündinud laste vahel. Kohtupraktikas ei arvata kindlustuskulu lapse eluasemekulu hulka. Miinimumelatise uuringus arvestati eluasemekulude hindamisel otseseid kulusid eluasemele ning kommunaalkulusid. Hindade arvutamise aluseks võeti leibkonna eelarve uuringust (LEU) ning leiti nende hindade keskmine (vt miinimumelatise uuring, lk 24-25). Nende asjaolude põhjal tuvastati, miinimumelatise uuringus et 7-12 aastase lapse keskmiseks eluasemekuluks Tallinnas on 26 eurot kuus (vt miinimumelatise uuring, lk 39). Seega hageja põhjendatud eluasemekulud ei saa olla suuremad kui 26 eurot.
2-20-108372 2) toidukulule summas 150 eurot - lapse toidukulude hindamisel arvestati miinimumelatise uuringus nende toiduainetega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks, seejuures väljas söömine toidukulude hulka ei kuulu. Tervise Arengu Instituudi ekspertide poolt koostatud toiduainete nimekirjade, erinevas vanuses laste energiavajaduse ning LEU’st ja kaubandusvõrgust võetud hindade põhjal arvutati välja keskmine toidukulu lapse kohta (vt miinimumelatise uuring, lk 21). 7-12 aastase lapse keskmiseks kuluks toidule tuvastati 107 eurot kuus (vt miinimumelatise uuring lk 39). Seega vajalikuks ja põhjendatud toidukuluks ei saa arvestada enam kui 107 eurot. Seega hageja põhjendatud toidukulud ei saa olla suuremad kui 107 eurot. 3) transpordikulule summas 30 eurot – Tallinna linnas on tasuta ühistransport. Seega ei ole põhjendatud hageja kulud transpordile 30 euro suuruses summas. Kostja hinnangul on transpordikulu põhjendamatu, kuna ühistransport on tasuta. 4) sidekulule summas 30 eurot ning arvuti ja telefoni ostukulule summas 20 eurot – kostja hinnangul on sidekulu ülepaisutatud. Hageja väide, et aasta jooksul kulub tal ainuüksi telefonile ja arvutile 240 eurot, on ebausutav. Sidekulude hindamiseks arutati erinevate telekommunikatsioonivahendite vajadust miinimumelatise uuringusse kaasatud ekspertide ja lapsevanematega. Uuringus arvestati, et lapsel on vaja mobiiltelefoni ja arvutit ning nende kasutamiseks vajalikke pakette (kõned ja internet). Kulude arvutamisel võeti aluseks suuremate telekommunikatsiooniteenuste pakkujate kodulehtedelt leitavad hinnad, seejuures eristati eri vanuses lastele sobilikke pakette ja vahendeid. Eelneva põhjal tuvastati 7-12 aastase lapse igakuiseks keskmiseks kuluks sidevahenditele 13 eurot. Seega mõistlikuks ja põhjendatud sidekuluks ei saa arvestada enam kui 13 eurot. Seega hageja põhjendatud sidekulud, sh arvutid ja telefon ei saa olla suuremad kui 13 eurot. 5) Hügieen ja tervise kuludele kokku summas 50 eurot – isikliku hügieeni kulude all arvestati kulutusi pesuvahenditele, ilutoodetele, juuksuri juures käimisele jne. Hinnad koguti kaubandusvõrgust ning mitmete erinevate hindade põhjal arvutati välja keskmine. Seejuures korrigeeriti hindu ka vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. 7-12 aastaste vanuserühmas on kulud suuruses 8 eurot. Tervisekulude osas omas tähtsust, et enamik tervishoiuteenuseid on lastele tasuta, mistõttu lisandub tervisekuludega seoses keskmiselt 6 eurot kuus. Seega kokku on keskmised kulud hügieenile ja tervisele vastavalt 14 eurot kuus. Seega mõistlikuks hügieeni ja tervise kuluks saab lugeda 22 eurot. Seega hageja põhjendatud hügieeni- ja tervisekulu ei saa olla suuremad kui 22 eurot. 6) Riiete ja jalanõude kulule summas 50 eurot kostja vastu ei vaidle. 7) Koolikohustuse täitmise kulule summas 65 eurot – tegemist on ülepaisutatud kuluga, sest aasta jooksul ei kulu kooliriietele ja -tarvetele 780 eurot. Hageja põhjendatud koolikohustuse kulu ei saa olla suurem kui 10 eurot. 6) Arengukuludele kokku summas 210 eurot (kooliekskursioonid 10 eurot, trennid 50 eurot, laagrid 20 eurot, hobid (skypark) 15 eurot, vaba aeg (kino, teater, loomaaed) 5 eurot, tähtpäevade tähistamine (sõbrad, ema sünnipäev ja emadepäev) 10 eurot, hotellid ja spad ning restorani ja reisid summas 50 eurot, reisisd isa juurde Küprosele 50 eurot). Tegemist on hageja poolt ilmselgelt ülepaisutatud kuludega. Kulutused hotellidele, spadele ja restoranidele ei ole lapse esmavajaduseks, reisikulud Küprosele või muud isaga suhtlemiseks vajalikud kulud on alati tasunud kostja. Miinimumelatise uuringus huviharidusega seotud kulude hulka arvestati hariduskulude keskmist hinda (õppevahendite kulu, huvihariduse tasu). Samuti arvestati siia hulka ka sünnipäevade kulu. 7-12 aastase lapse keskmiseks arengukuluks hinnati 29 eurot kuus. Seega arengukuluks ei saa arvestada enam kui 29 eurot. Miinimumelatise uuringus 7-12 aastase lapse kohta hinnati taskurahaks 20 eurot kuus. Seega hageja põhjendatud arengukulu ja taskuraha ei saa olla suurem kui 49 eurot. Arvestades eespool väljatoodut on hageja vanusegrupi lapse vajalikud ja põhjendatud vajadused kokku summas 270 eurot, millest tuleb maha arvata lastetoetus summas 60
2-20-108372 eurot. Kummagi vanema kanda peaks seega jääma hageja põhjendatud ja vajalikest püsikuludest 105 eurot. Kohtu põhjendused ja järeldused
4.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi tulevikku suunatud ja tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt.
5.Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
6.X on sündinud xx.xx.xxxx.a. Tema vanemad on Z ja Y. Hageja elab koos emaga.
7.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Hageja kulude suurus võib siiski teatud juhtudel oluline olla. PkS § 99 lõigete 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
8.Hageja seaduslik esindaja on hageja igakuised kulud nimetanud alljärgnevalt ning kostja on oma arvamuse hageja kulude kohta esitanud alljärgnevalt: Eluasemekulud (laen, kommunaalid, kindlustus, jms) 180 eurot; mööbel, tekid, padjad, jms 10 eurot, kokku hageja arvates eluasemekulud 190 eurot, kostja arvates põhjendatud eluasemekulu on 26 eurot; Toit 150 eurot, kostja arvates 107 eurot; Transport 30 eurot, kostja arvates on transport tasuta; Sidekulud 30 eurot, arvuti ja telefon (iga 3 aasta järel uus) 20 eurot, hageja arvates sidekulud kokku 50 eurot; kostja arvates põhjendatud sidekulu on 13 eurot; Tervishoid (ravimid, vitamiinid, ortopeedilised probleemid) 20 eurot ja hügieen (sh juuksur) 30 eurot, kokku hageja arvates tervise ja hügieenikulud 50 eurot, kostja arvates põhjendatud tervise- ja hügieenikulu on 20 eurot; Koolikohustus (mh kohustuslik koolivorm, mida peab vähemalt 2x aastas ostma – vest, mitu polo, spetsiaalsed vildikad mis kustutavad, sise- ja välisjalanõud, dressid, jne) 65 eurot ja kooliekskursioonid 10 eurot, kokku koolikulu 75 eurot kuus; kostja arvates põhjendatud koolikulu on 10 eurot; Muud riided ja jalanõud 50 eurot, kostja on nõus; Arengukulud: Trennid 50 eurot; Laagrid 20 eurot; Hobid (nt Skypark) 15 eurot; Vaba aeg (kino, teater, loomaaed) 5 eurot; Tähtpäevade tähistamine (sõprade sünnipäevad, emadepäev, ema sünnipäev, jms) 10 eurot; Hotellid, restoranid, spad, reisid 50 eurot; Isa külastamine Küprosel 50 eurot, kokku hageja väitel arengukulud 210 eurot; kostja arvates on põhjendatud arengukulu 49 eurot. Hageja kulud hageja väitel ühes kuus kokku on 795 eurot ja kostja väitel ühes kuus 270 eurot.
9.Kohtu arvates on hageja nimetatud kulutused ühes kuus toidule (150 eurot), transpordile (30 eurot), riietele ja jalanõudele (50 eurot), tervisele ja hügieenile (50 eurot) ja sidekulud
2-20-108372 sh arvuti ja telefoni ostmine (50 eurot) mõistlikud ja põhjendatud ning kohtupraktikaga kooskõlas. Üleliia suur ja tõendamata on hageja nimetatud eluasemekulu 190 eurot uus, mõistlik ja põhjendatud ning kohtupraktikaga kooskõlas on eluasemekulu 120. Üleliia suured on hageja nimetatud koolikulud, mis hageja arvates on 75 eurot uus, mõistlik ja põhjendatud ning kohtupraktikaga kooskõlas on koolikulu 30 eurot. Üleliia suured on hageja nimetatud arengukulud 210 eurot. 210 eurot on kindlasti summa, mis võib ühes kuus lapse arendamisele kuluda, kuid nimetatud kulu ei ole vältimatult vajalik ja peab olema piiratud, kui vanemate võimalused on piiratud. Mõistlik ja põhjendatud ning kohtupraktikaga kooskõlas on arengukulu 100 (sh huvitegevus 50 eurot ja meelelahutus 50 eurot). Eeltoodust nähtuvalt on hageja põhjendatud kulud ühes kuus 530 eurot.
10.Hageja on oma ema ainuke laps. Hageja isal on lisaks hagejale veel xx.xx.2002.a sündinud poeg C ja xx.xx.2019.a sündinud tütar D. Kuna ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning täisealise lapse C kasuks elatist väljamõistetud ei ole, siis on Y ülalpidamiskohustus oma kahe alaealise lapse suhtes.
11.Kostja on nimetanud, et tal on ülalpidamiskohustus ka oma 2-aastase tütre D ema suhtes. PkS § 111 lg 2 kohaselt kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Kostja ei ole tõendanud, et tema 2-aastase lapse ema ei ole võimeline ennast üleval pidama.
12.Kohus arvestab elatise summa määramisel Riigikogus lugemisel olevat perekonnaseaduse muutmise eelnõud ja eelnõu seletuskirja, mille kohaselt väljamõistetava elatise summat ei seota tulevikus alampalgaga. Kuigi perekonnaseaduse muutmise seadust ei ole vastu võetud, saab seda otsuse tegemisel siiski juhiseks võtta. Eelnõus võetakse aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus s.o elatise baassumma 200 eurot ning juhul, kui vanem tasub elatist ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 213 eurot kuus ühe lapse kohta.
13.PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmisel ei oma tähtsust asjaolu, et enda väitel kostja ei tööta või teeb juhutöid. Kostja on kohustatud hagejale igal juhul ülalpidamise tagama. Kui kostja ei leia oma elukohariigis tööd, nagu kostja väitis ning nimelt see on takistuseks elatise tasumisel, siis tuleb kostjal minna tööle mõnda muusse riiki. Elatise summa määramisel omab tähtsust, et kostja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps.
14.Kostja on palunud arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et hageja saab lastetoetust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Antud juhul on kostja sellele tuginenud. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kostja osa sellest on 1⁄2 ehk 30 eurot.
2-20-108372 Kohus ei vähenda väljamõistetavat elatist 1⁄2 osa lastetoetuse määra võrra. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, miks peaks elatist vähendama. Kostja on noor tööealine inimene. Asjaolud, mis tingiksid elatise vähendamise, puuduvad.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 200 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 02.03.2020.a.
16.PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on tõendanud, et on kostjalt tagasiulatuva elatise perioodil elatist nõudnud, hageja on esitanud 02.05.2019.a ja 25.08.2019.a sms-d, millest nähtub elatise nõudmine. 02.05.2019.a on kostja vastanud sms-ga, et paari kuu jooksul maksab kõik ära. Samuti on hageja tõendanud, et kostja oli teadlik elatise tasumise kohustusest. Kostja täitis elatise tasumise kohustust, tasudes vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele 150 eurot kuus ning viimase 150-eurose makse tegi kostja jaanuaris 2019.a. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuva elatise tasumist perioodi 01.02.2019.a kuni 01.02.2020.a summas 3240 eurot ehk iga kuu eest 270 eurot.
17.Kohus mõistab kostjalt tagasiulatuva elatise välja summas 150 eurot kuus, kuna selline oli pooltevaheline varasem kokkulepe elatise tasumiseks. Pooled ei vaidle, et hageja viibis kostja juures Küprosel 2019.a juuli lõpust kuni 2019.a augusti lõpuni ning oli sel ajal kostja ülalpidamisel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 11 kuu eest summas 1650 eurot. Täitmise kord
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele, et elatis tuleb tasuda tema kontole. PkS § 100 lg4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele, et elatis tuleb tasuda ette iga kuu 5.kuupäevaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Hageja on palunud oma menetluskulud kostja kanda jätta. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hagi ligikaudu pooles ulatuses. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.