Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021. a , Tallinn Kohtuasja number
2-19-7444
Kohtuasi
C avaldus F-ga ja kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q ja C määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: C (isikukood XXXXXXXXXXX)
W-ga
suhtlemise
korra
Puudutatud isik I: F (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: W (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikutele I-II vandeadvokaat Veljo Viilol
määratud
esindaja:
Puudutatud isik III: Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Eestkosteasutus: Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Q 14.05.2021 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta 14.05.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid (vanemate kirjavahetus) vastu.
2.Jätta tähelepanuta C 03.11.2021 menetlusdokument osas, milles see ei käsitle vastuväiteid teiste menetlusosaliste menetluskuludele.
Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2021 määrus osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja määras kindlaks suhtlemise korra ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta C avaldus suhtlemise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata ja menetluskulud (v.a lastele määratud riigi õigusabi kulud) C kanda.
4.Harju Maakohtu 09.04.2021 määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 3 esimene lause).
5.Q määruskaebus rahuldada.
2-19-7444
6.C määruskaebus jätta rahuldamata.
7.Määruskaebemenetluses jätta lapse esindamise menetluskulud riigi kanda ning muud menetluskulud jätta C kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C (laste isa) esitas 16.05.2019 Harju Maakohtule avalduse laste F-ga ja W-ga suhtlemise korra kindlaks määramiseks.
2.F ja W vanemad on C ja Q. Vanemad ei suuda leppida kokku laste ja isa vahelises suhtlemise korras. Varasemalt on toiminud vanematel võrdne suhtlus lastega. Hetkel toimiva suhtlemise korra järgi saab laste isa veeta lastega koos ühes kuus 5 päeva (iga teine nädalavahetus reedest pühapäevani) ning ema saab nendega koos olla 25 päeva. See on tasakaalust väljas. Laste isa on soovinud lastega koos olla pikemalt, kuid laste ema pole sellega nõus. Vanemad käisid perelepitaja juures, kuid tulemusteta. Laste isal on lastega läbisaamine hea. Hetkel on laste toomine ja viimine laste isa ülesandeks.
3.Täiendatud ja täpsustatud avalduses palub isa määrata tema ja laste vaheline suhtlemise kord järgmiselt: -
Esmaspäevast kuni pühapäevani kahe nädala kaupa veedavad lapsed kord ühe ja kord teise vanema juures. Kirjeldatud graafik hakkab toimima alates 03.05.2021 selliselt, et nimetatud kuupäeval algava perioodi veedavad lapsed isaga ning järgneva perioodi emaga ja niisamuti vaheldumisi edaspidi;
-
Pühad ja tähtpäevad veedavad lapsed kordamööda ühe, siis teise vanemaga. Jõulud ja aastavahetuse veedavad lapsed samal kalendriaastal erinevate vanematega. Kirjeldatud graafik hakkab toimima 2021. aastast alates selliselt, et 2021. aasta jõulupühad vedavad lapsed emaga ja aastavahetuse isaga ning järgneval aastal jõulupühad isaga ja aastavahetuse emaga ja niisamuti vaheldumisi edaspidi;
-
Üleandev vanem annab koos lastega üle ka vajalikud riided, õppevahendid ja muud tarvilikud asjad;
-
Üleandev vanem annab laste üleandmisel vastuvõtvale vanemale lapsi puutuva ülevaate möödunud kahenädalase perioodi kohta ning ka lapsi puutuva tarviliku informatsiooni järgnevaks kahenädalaseks perioodiks;
2-19-7444 -
Üleandev vanem toimetab kahenädalase perioodi lõpus lapsed koos vajalike asjadega vastuvõtva vanema elukohta;
-
Koolivaheaegade ja laste sünnipäevade suhtlemiskorra lastega lepivad vanemad kokku eraldi ja see peab lähtuma vanemate võrdsest õigusest sel ajal lastega aega veeta;
-
Vanemate ja nende lähedaste perekondlike ja muude sarnaste tähtpäevade suhtlemiskorra lastega lepivad vanemad kokku eraldi ja see peab arvestama vanema õigust, teisele vanemale mõistliku etteteatamise korral, tähistada tähtpäeva koos lastega;
-
Kohtulahendi jõustumisest kuni 30.04.2021 veedavad lapsed isaga kalendrikuus ühe täisnädala esmaspäevast pühapäevani ja ühe nädalavahetuse reedest pühapäevani;
-
Vanemad võivad muuta toodud suhtlemiskorda omavahelise kokkuleppe alusel;
-
Alternatiivselt punktis 1 tooduga määrata suhtlemise kord selliselt, et esmaspäevast kuni pühapäevani ühe nädala kaupa veedavad lapsed kord ühe ja kord teise vanema juures (vastavalt lugeda ühenädalaseks periood ka muudes punktides). Kirjeldatud graafik hakkab toimima alates 03.05.2021 ja nimetatud kuupäeval algava perioodi veedavad lapsed isaga ning järgneva perioodi emaga ja niisamuti vaheldumisi edaspidi.
Puudutatud isikute seisukohad
4.Laste ema ei ole avaldusega nõus. Laste isa ja laste suhtlemine on toiminud selliselt, et nad on isa juures üle nädala reedest kuni pühapäevani. See on toiminud pikka aega. Lapsed soovivad isaga suhelda, kuid vanem laps käib koolis ja pikemaajalisemal viibimisel isa juures peab sinna kaasa võtma oma kooliasjad, mis on talle koormav. Lapsed soovivad alaliselt elada ema juures. Vanematel oli kokku lepitud ajutine suhtlemise kord 2019. a augustist kuni aasta lõpuni, kuid see ei sobinud lastele. Laste ema oleks nõus isa poolt pakutud nädal+nädal variandiga või sellega, et lapsed on isa juures 10 päeva järjest, kuid ta ei taha laste soovidega vastuollu minna. Lapsed ei taha sellist suhtlemise korra muutust. Laste ema ei ole kunagi takistanud laste isal lastega suhelda, kuid leiab, et laste huvides oleks parem jätkata senise suhtlemise korraldusega. Koolivaheaegadel oleks ema nõus sellega, et lapsed on isa juures 50% ajast. Kompromissi korras oleks ema nõus ka sellega, et lapsed on ühes kuus kolmel nädalavahetusel isa juures.
5.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta laste isa avaldust ja leiab, et lastele tekitab pingeid kahe alalise elukoha jagamine ning see ei ole laste huvides. Lastel on vaja stabiilset elukorraldust.
6.Puudutatud isik I avaldas 01.03.2021 ärakuulamisel, et talle meeldib isaga koos olla ja erinevaid asju teha, kuid kohtumised võiks samaks jääda (üle nädala nädalalõpp), kuna siis ei pea ta kooliasju kaasa tassima.
7.Tallinna linn ei toeta oma 19.08.2019 arvamuses laste isa avaldust. Lapsed võiksid isa juures rohkem viibida kui seni, kuid 50/50 korraldus saaks toimida üksnes kokkuleppel. Vanem laps avaldas suhtlemisel lastekaitsetöötajaga, et talle meeldib isaga koos olla, kuid 50% ajast isa juures viibimine oleks talle kurnav. Sobiv oleks senise suhtlemise korra jätkamine. Lastekaitsetöötaja vestles kodukülastuse käigus ka noorema lapsega, kes selgitas, et talle meeldib isaga väga koos aega veeta ning ta võiks edaspidiselt seda rohkem teha, kuid magada igapäevaselt tahaks ta oma praeguses s.o ema kodus. 03.03.2020 arvamuses asus Tallinna linn laste isa avaldust toetavale seisukohale, kuna suhtlemise korra loomisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et lapsed võivadki reageerida muutustele emotsionaalselt ning harjumine uue
2-19-7444 elukorraldusega võib olla aeganõudev. 21.01.2021 toimunud ärakuulamisel avaldas Tallinna linna esindaja, et leida tuleks selline variant, kus lapsed saaksid isaga rohkem koos olla ning võiks kaaluda varianti reedest kuni järgmise pühapäevani. 19.03.2021 avaldas Tallinna linn, et laste isa poolt esitatud kujul nad avaldusega ei nõustu, kuna see ei vasta laste huvidele. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas laste isa avalduse osaliselt ja määras kindlaks lastega suhtlemise korra järgmiselt: -
Alates tsiviilasja nr 2-19-7444 09.04.2021 määruse jõustumisest suhtlevad lapsed kummagi vanemaga nädala kaupa pühapäeva õhtust kuni järgmise pühapäeva õhtuni nii, et lapsi toimetab ühest elukohast teise isa. Vanemad lepivad järgmise konkreetse üleandmise kellaaja kokku hiljemalt neljapäeval kell 20.00 e-posti teel. Kui vanemad seda ei tee, siis toimub üleandmine kell 17.00;
-
Paaritu aasta jõulud veedavad lapsed emaga ja aastavahetuse isaga ning paaris aasta jõulud veedavad lapsed isaga ja aastavahetuse isaga;
-
Koolivaheaegade ja laste sünnipäevade suhtlemiskorra, samuti vanemate ja nende lähedaste perekondlike jm tähtpäevade suhtluskorra lepivad vanemad kokku e-kirja teel hiljemalt kaks nädalat enne vastavaid sündmusi;
-
Lapsi üleandev vanem annab koos lastega üle ka vajalikud riided, õppevahendid jm tarviliku ning teavitab teist vanemat möödunud nädalast ja ees ootavast nädalast;
-
Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.
9.Kohus nõustus laste huve kaitsvate isikutega, et asja tuleb lahendada laste huvidest lähtuvalt, kuid selleks ei saa olla vaid laste enda soov. Puudutatud isik I möönis ärakuulamisel, et praegune suhtlemise kord (kaks korda kuus nädala lõppudel) on talle mugav, kuna ei pea kooliasju kaasa tassima. Rohkem põhjendusi puudutatud isik I esile ei toonud. Suhtlemise korda ei saa määrata vaid mugavuse argumendile tuginedes. Samas kinnitas puudutatud isik I, et vanemate kodude vahel ta ei liikle jalgsi, vaid isa sõidutab autoga. Seega ei toeta mugavuse argumenti asjaolu, et lastel tuleks jalgsi koos asjadega ühe vanema juurest teise juurde liikuda. Maakohtu hinnangul ei esine ühtegi asjaolu, et lapsed ei võiks isa juures pikemalt olla. Pealegi on laste ema olnud nõus 10 päeva kaupa laste isa juures viibimisega. Samuti on Tallinna linn leidnud, et isa juures võiksid lapsed pikemalt olla. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindaja kulud. Määruskaebused
10.Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse (v.a osas, milles kohus jättis lastele määratud esindaja kulud riigi kanda) ja teha uus määrus, millega jätta laste isa avaldus rahuldamata. Laste isa avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna lapsed ei soovi ühe või kahe nädala kaupa elada kummagi vanema juures ja nad pole siiani võrdset aega mõlema vanema juures olnud. Samuti pole kohus arvestanud laste ega lastekaitse arvamustega. Maakohus rahuldas laste isa avalduse sisuliselt täielikult, mitte osaliselt. Maakohtu määrus ei ole tehtud laste huvides ja see tekitaks lastele stressi. Tõele ei vasta laste isa väide, et lapsed on viibinud varem võrdse aja mõlema vanema juures. 2019. a septembrist kuni detsembrini oli
2-19-7444 kokku lepitud ajutine suhtlemise kord, mis nägi ette laste viibimise isa juures 30% ajast (neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni). Lastele see korraldus ei sobinud, vanem poeg soovis juba pühapäeva õhtul koju tulla, et alustada koolinädalat kodust. Üksnes suvisel ajal on lapsed olnud võrdselt mõlema vanema juures.
11.Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning osas, milles maakohus pani laste isale laste transportimise kohustuse. Maakohus jaotas menetluskulud valesti. Maakohus rahuldas sisuliselt avalduse ja oleks pidanud kulud jätma laste ema kanda. Maakohus pani ebaõigesti laste isale laste ühest elukohast teise kohaletoimetamise kohustuse. Sellist kohustust pole taotlenud kumbki vanem. Isa soovis, et lapsed toimetab teise vanema juurde see vanem, kelle juures oldud aeg läbi saab. Menetlusosaliste seisukohad
12.Laste isa vaidleb laste ema määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik, välja arvatud osas, milles isa on selle vaidlustanud.
13.Laste ema vaidleb laste isa määruskaebusele vastu. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti. Laste transportimise soovi on laste isa maakohtus toimunud ärakuulamisel ise avaldanud. Võrreldes kohtumääruse tegemise ajaga on olukord ka oluliselt muutunud – laste isa elukoht on muutunud, laste isa elab koos uue elukaaslasega ja nende perre on sündimas uus laps. Sellised asjaolud ei ole samuti laste huvides.
14.Tallinna linn toetab laste ema määruskaebust. Suhtlemise korraldus 50/50 põhimõttel oleks mõeldav üksnes kokkuleppe korral. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
16.Laste isa esitas 17.05.2021 menetlusdokumendi, milles vastab laste ema väidetele seoses olukorra muutumisega. Laste isa on kolinud vanemate lahusoleku ajal üksnes ühe korra, seevastu laste ema on kolinud 3 korda. Mõlemal vanemal on uued elukaaslased. Lastekaitsetöötajad pole tuvastanud, et elamistingimused poleks lastele kohased.
17.Laste ema avaldas 23.07.2021 menetlusdokumendis, et laste suhtlemine peaks jääma nii nagu see on toiminud viimased 6 aastat (üle nädala reedest pühapäevani). Koolivaheaegadel saab isa suhelda lastega nädala kaupa. Samuti ei sea laste ema piiranguid laste isa suhtlemisele lastega nädala sees, kui need on varem vanemate vahel kokku lepitud. Maakohtu määruse tühistamisel ei jääks laste ja nende isa suhtlemine lahenduseta, kuna toimiv suhtlemise kord on olemas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja määras kindlaks suhtlemise korra ning jaotas menetluskulud. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta C avaldus suhtlemise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata ja menetluskulud (v.a lastele määratud riigi õigusabi tasu ja kulud) C kanda. Laste ema määruskaebus kuulub rahuldamisele. Laste isa määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2-19-7444
19.Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis riigi õigusabi tasud ja kulud Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 3 esimene lause).
20.Kõigepealt lahendab kolleegium lahendamata taotlused. Laste ema esitas 14.05.2021 määruskaebuse vastuse lisana kirjalikud täiendavad tõendid (vanemate kirjavahetuse). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti võib seda teha määruskaebuse vastuse põhjendamiseks. Samas peavad tõendid olema vajalikud asja lahendamiseks. Laste ema väitel tõendab vanemate vaheline kirjavahetus seda, et laste ema ei ole isale seadnud takistusi lastega suhtlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on laste ema esitatud tõendid vajalikud asja lahendamiseks ja seega asjakohased, mistõttu võtab ringkonnakohus need vastu.
21.Laste isa esitas 03.11.2021 täiendavad seisukohad. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate seisukohtadega arvestamiseks puudub alus. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne, toimuks mõistliku aja jooksul ja oleks võimalikult väikeste kuludega. Samas peab kohus lahendama asja õigesti ning võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite esitamist (TsMS § 2). Menetlusosalised said määruskaebemenetluses võimaluse esitada oma seisukohad. Seega on asja lahendamiseks olulised asjaolud saanud menetlusosalised juba esile tuua ja tõendid esitada. Ringkonnakohus ei ole laste isale andnud lisaks sellele tähtaega täiendavate seisukohtade esitamiseks ning ringkonnakohus ei pidanud seda vajalikuks. 03.11.2021 tähtaeg oli antud menetluskulude nimekirjadele vastuväidete esitamiseks. Kuna laste isa täiendavate seisukohtadega arvestamine põhjustaks menetluse viibimise ega oleks seetõttu tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega kooskõlas, ei pea ringkonnakohus võimalikuks neid käsitleda ja jätab need tähelepanuta.
22.Maakohus rahuldas laste isa alternatiivse avalduse ja määras, et lapsed suhtlevad kummagi vanemaga nädala kaupa pühapäeva õhtust kuni järgmise pühapäeva õhtuni. Selliselt on maakohus laste isa avalduse rahuldanud täielikult, mitte osaliselt nagu on määruse resolutsiooni punktis 1 ekslikult märgitud.
23.Laste vanemad vaidlevad selle üle, kas vanemate vahelist seni kehtinud suhtlemise korda on vajalik muuta ja pikendada laste isa juures viibimise aega kahelt nädalavahetuselt kuus kahele nädalale kuus. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtlemise korra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus laste isa avalduse rahuldamisel kaalutlusõiguse piire ning see toob kaasa maakohtu määruse tühistamise selles osas.
24.Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-
2-19-7444 1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud otsustust, mis lähtuks laste huvidest, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1, eelistades sellele põhjendamatult laste isa huvisid.
25.Laste vanemad on maakohtus toimunud ärakuulamisel kinnitanud, et laste ja isa vahel toimib suhtlemise kord selliselt, et lapsed on isa juures reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Samuti on laste ema kinnitanud, et ta ei ole vastu laste pikemale viibimisele isa juures koolivaheaegadel. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega on mõlemal – nii vanemal kui lapsel võrdväärne õigus teineteisega suhelda ning lapse huvides on suhelda võrdväärselt mõlema vanemaga. Ehkki antud juhul ei ole laste isa ja laste koos viibimine olnud võrdväärne laste viibimisega ema juures, ei ole ringkonnakohtu hinnangul üksnes see asjaolu määrav selleks, et laste viibimist isa juures pikendada. Vanem laps on korduvalt (nii lastekaitsetöötajatele kui ka kohtus ärakuulamisel) avaldanud, et isa juures viibimised võiks samaks jääda – üle ühe nädala nädalalõppudel. Samuti on sellise suhtlemise korraldusega nõus noorem laps, kes on lastekaitsetöötajale avaldanud, et talle meeldib isa juures olla, kuid magada igapäevaselt tahaks ta oma praeguses, s.o ema kodus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa laste selliseid soove ignoreerida. Maakohus ei ole noorema lapse soove üldse arvesse võtnud ja maakohtu põhjendused, et vanema lapse soovid tuginevad üksnes mugavusele ning neid ei saa arvesse võtta, ei ole asjakohased. Kui lapsele põhjustab ühe vanema soovitud suhtlemise kord ebamugavusi, mille talumist ei ole lapselt õigustatud nõuda, ei saa selline suhtlemise korraldus olla lapse huvides. Ringkonnakohus peab oluliseks vanema lapse põhjendusi senise suhtlemise korra jätkamiseks. Kui senise suhtlemise korra järgi peaks vanem laps isa juurde vajadusel kaasa võtma üksnes esmaspäeval toimuvate koolitundide asjad, siis isa poolt taotletaval juhul terve nädala osas. Lisaks sellele veel nädalaks vajalikud riided. Ehkki neid asju pole lapsel füüsiliselt vaja kanda ühest vanema elukohast teise vanema elukohta, kuna laste isa transpordib lapsi koos nende asjadega, siis saab kogutud tõenditest järeldada, et praegusel juhul ei ole laste jaoks selline elu ümberkorraldamine jõukohane ning on neile põhjendamatult koormav. Ringkonnakohtu arvates tuleb arvestada igal üksikjuhul ka laste valmisolekuga elukorralduse muutmiseks ühe vanema soovitud viisil. Praegusel juhul nähtub, et vahelduv elukoht toob kaasa lastele täiendavaid kohustusi (nt vajaduse hoolitseda iganädalaselt vajalike kooliasjade olemasolu eest elukohas, kus laps parajasti elab), mis eeldab lastelt vastavat küpsust ja valmisolekut. Seega tekitab sellise lapse arenguga seotud valmisoleku puudumine eelduslikult lastele lisapinget ja stressi. Arvestades laste avaldatut, saab järeldada, et nad ei ole praegu valmis elukorralduse muutmiseks selliselt, et neil on vahelduv elukoht. Seega nõustub ringkonnakohus laste emaga, et lastele selliste ebamugavuste põhjustamine ja laste soovidega arvestamata jätmine tekitab lastes stressi, mida tuleks kindlasti suhtlemise korra määramisel vältida. Samuti on maakohus jätnud arvesse võtmata laste esindaja ja eestkosteasutuse seisukohad, milles nad leiavad, et laste isa avaldus ei ole laste huvides, kuna tegemist on sisuliselt kahe elukohaga, mis tekitaks lastes stressi. Kuigi on mõistetav isa soov oma lastega rohkem koos olla ja nende eest vahetult hoolitseda, ei ole laste isa esile toonud, kuidas on laste ja lastekaitse arvamust arvestades tema poolt taotletav muutus laste huvides. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole laste huvides seni pikaajaliselt üksnes nädalavahetuse ulatuses toiminud suhtlemise korra muutmine selliselt, et lapsed viibivad isa juures järjest ühe nädala nädalase vahega. Seejuures on eriti noorema lapse puhul (käesoleval hetkel 7-aastane) oluline, et ta saaks püsivalt viibida ühes elukohas.
26.Ärakuulamisel ja oma viimases kirjalikus seisukohas on Tallinna linn küll avaldanud, et ta on nõus laste suhtlemisega isaga pikemalt kui see seni on toiminud, kuid mitte laste isa soovitud ulatuses. Tallinna linn nõustus laste ema poolt ärakuulamisel pakutuga, et laste isa juures viibimine võiks toimuda 10 päeva järjest ühes kuus, kuid sellist ettepanekut tehes möönis ema, et ka see pole laste huvidega kooskõlas ja tegemist on üksnes ema enda ettepanekuga. Laste isa
2-19-7444 laste ema pakkumisega ei nõustunud, jäädes enda avalduses toodud taotluse juurde. Teistsugust lahendust, kui ühe või kahe nädala kaupa isa juures viibimist, ei ole laste isa taotlenud. Kuna ka 10 päeva kaupa laste viibimine isa juures ei ole ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud põhjustel laste huve arvestav, siis ei saa kohus ka sellist lahendust sisaldavat korda määrata.
27.Ringkonnakohus ei nõustu laste isa seisukohaga, et lapsed on harjunud isa juures viibima ka pikemalt kui üksnes üle nädala nädalavahetustel. Laste isa väitel toimis 50/50 põhimõttel suhtlemine 2019. a septembrist kuni 2020 jaanuarini (keskmiselt 13,6 päeva kuus) ning 2020. aasta suvel olid lapsed samuti isa juures pikemalt 50/50 põhimõttel (nädala kaupa üle ühe nädala). Laste ema on lastekaitsetöötajale kinnitanud, et ajutine suhtlemise kord oli 2019. a augustist kuni aasta lõpuni. Olenemata sellest, et laste vanemad on esitanud erinevaid perioode ajutise suhtlemise korra rakendamise kohta, ei saa siiski üksnes ajutisest korrast antud juhul järeldada seda, et lapsed oleksid sellise korraldusega harjunud ja et see oleks laste huvides. Tegemist oli prooviperioodiga ja lähtudes vanema lapse ärakuulamisest, milles ta soovib endiselt, et suhtlemine isaga jätkuks varasemaga samas mahus (üle nädala nädalavahetustel), ei saa järeldada, et vanem laps sooviks isa juures kooliajal pikemalt viibida. Kuna ka noorem laps on varasemalt avaldanud, et ta soovib kodus ema juures ööbida ja lähtudes ka tema vanusest, on ka tema osas vajalik stabiilse elukorralduse jätkumine, mida nädal+nädal korraldus ei paku.
28.Põhjusel, et ringkonnakohus ei pea maakohtu määrust laste ja isa omavahelise suhtlemise kestuse osas (ühe nädala kaupa) laste huvidega kooskõlaks olevaks, ei saa maakohtu määrust jõusse jätta ka muus suhtlemise korraga seonduvas osas (sealhulgas laste isa kohustuses lapsi transportida). Lisaks ei nähtu vanemate seisukohtadest, et neil oleks varasema suhtlemise korra korralduse osas erimeelsusi, mida oleks vajalik kohtumäärusega reguleerida. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tervikuna suhtlemise korda käsitlevas osas tühistada.
29.Maakohtu määruse tühistamise ja laste isa avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus maakohtu menetluskulud laste isa kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Samuti tuleb laste ema määruskaebuse rahuldamise ja laste isa määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel laste isa kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
30.Riigikohus on selgitanud, et mõistlik ei ole tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). Nimetatud seisukoht kehtib ka määruskaebemenetluses, kui maakohus on jätnud menetlusosaliste kulud nende endi kanda, kuid kõrgema astme kohus muudab jaotust, jättes kulud ühe menetlusosalise kanda. Kuna maakohus jättis antud juhul menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, jättes menetluskulud avaldaja kanda, siis lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, tuleb maakohtu ja määruskaebemenetluse kulud kindlaks määrata maakohtul. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.