Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud T. A. kanda. (Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole) Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

16.09.2021. a esitas alaealiste laste B. A. , B. A. ja B. A. seaduslik esindaja K. L. nende nimel Tartu Maakohtule hagiavalduse T. A. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja T. A. alaealiste hagejate B. A. , B. A. ja B. A. isa, kes laste ülalpidamises ei osale. Hagejate esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates hagiavalduse esitamisest 16.09.2021. a seaduses sätestatud miinimumsummas (hetkel 292 eurot kuus) igale hagejale. Kohus võttis hagi 17.09.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama ja esitama tõendid oma sissetuleku ning varalise seisundi kohta 21 päeva jooksul arvates määruse, hagiavalduse ärakirja ja selle lisade kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi hagile mittevastamise korral kohalduvate õiguslike tagajärgede eest. Hagiavaldus ja asja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 18.10.2021. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et K. L. ja kostjal T. A. on ühised alaealised lapsed B. A. , sündinud xxxxxxxxxx. a, B. A. , sündinud xxxxxxxxxx. a ja B. A. , sündinud xxxxxxxxxx. a. Hagejad elavad ema K. L. juures. Kostja T. A. elab lastest eraldi, hetkel viibib üldse kinnipidamisasutuses ja laste kasvatamises ei osale. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal T. A. eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealistele lastele B. A. , B. A. ja B. A. ülalpidamist elatise maksmise teel. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 kehtestati alates 1. jaanuarist 2020. a kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega ei või 2021. aastal igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. Riigikohus on oma praktika seisukohtades (vt nt 07.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, p 15) leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Antud juhul taotletakse hagis kostjalt seadusega ettenähtud miinimumelatist. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seadusega ettenähtud elatismiinimumi. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hagejate nõue elatise saamiseks seadusega ettenähtud alammääras. Kohus mõistab kostjalt iga hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 16.09.2021. a kuni iga hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta B. A. pangakontole iga kuu 10. kuupäevaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtul ei ole teada hagejal menetluskulude tekkimist ning hagejate esindaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.