Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-7222
Kohtuasi
X avaldus avaldaja ja C ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse Y suhtes ning X-le alaealise viibimiskoha määramise, hariduse, huvialade ja tervise küsimustes hooldusõiguse andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja liik
X 5. oktoobri 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Peeter Malve Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Fedjajeva Alaealise elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna Linnavalitsus Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-7222 ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
X (avaldaja, isa) esitas Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada tema ja C (puudutatud isik II, ema) ühine hooldusõigus osaliselt nende alaealise lapse Y (puudutatud isik
I, laps) suhtes ning anda avaldajale alaealise viibimiskoha määramise, hariduse, huvialade ja tervise küsimustes hooldusõigus.
2.Puudutatud isik II esitas avaldaja avalduse suhtes kirjaliku seisukoha, milles märkis, et esitatud avaldus ei ole põhjendatud, pealegi on 19. juuni 2015. a kohtumäärusega lõpetatud puudutatud isik II ja avaldaja ühine hooldusõigus laste Y ja Z osaliselt ning laste emale antud laste elukoha, tervise ja haridusega seotud küsimustes ainuotsustusõigus.
3.7. septembri 2021. a ärakuulamisel asusid lapsele määratud esindaja, kohaliku omavalitsuse esindaja ja puudutatud isik II seisukohale, et käeoleval ajal ei ole avaldajal õigust esitada avaldust laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja osalise hooldusõiguse saamiseks kohtule, sest laste ühine hooldusõigus on juba osaliselt kohtu poolt lõpetatud ja ainuhooldusõigus nimetatud küsimustes on laste emal. Kõigepealt tuleks avaldajal taotleda ühise hooldusõiguse taastamist, kui selleks esinevad alused, ning kui kohus peaks avalduse rahuldama, alles siis saaks avaldaja taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus jättis 21. septembri 2021. a määrusega X avalduse avaldaja ja C ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse Y suhtes ning X-le alaealise viibimiskoha määramise, hariduse, huvialade ja tervise küsimustes hooldusõiguse andmiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.
5.Maakohus leidis, et tulenevalt asjaolust, et Harju Maakohtu 19. juuni 2015. a määrusega on lõpetatud avaldaja ja puudutatud isiku II ühine hooldusõigus nende alaealiste laste Z ja Y suhtes ja puudutatud isikule II on sama kohtulahendiga antud ainuotsustusõigus laste elukoha, tervise ja haridusega seonduvates küsimustes, ei saa avaldaja käesoleval ajal nõuda ühise hooldusõiguse lõpetamist lapse Y suhtes, sest vanematel ei ole laste suhtes käesoleval ajal ühist hooldusõigust, vaid osaline ainuhooldusõigus eelpool märgitud küsimustes on laste emal. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest avaldajal ei ole võimalik esitatud avaldusega taotletavat eesmärki saavutada.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a määruse peale määruskaebuse, millega palus tühistada maakohtu määruse ning jätkata asja menetlust.
7.Avaldaja märkis, et Harju Maakohus ei lõpetanud 19. juuni 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-23157 avaldaja ja lapse ema ühist hooldusõigust, vaid andis lapse emale ainuotsustusõiguse mh Y elukoha, tervise ja haridusega seonduvates küsimustes. Avaldaja tõi välja, et nimetatud asjaolu ilmneb nimetatud määruse põhjendavast osast, ainuüksi resolutsiooni lugemisest ei piisa. Lisaks viitas avaldaja, et maakohus oleks pidanud tsiviilasja edasi menetlema, mh seetõttu, et kohtule oli Politsei- ja Piirivalveameti vastusest teada, et avalduse esitamise aluseks on lapse reaalsed probleemid.
8.Lapse ema, kohaliku omavalitsuse esindaja ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ning nõustusid maakohtu seisukohaga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada täielikult ning saata asi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
10.Maakohus jättis avaldaja avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajal ei ole võimalik esitatud avaldusega taotletavat eesmärki saavutada.
11.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldatakse sisuliselt siis, kui avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st materiaalõiguslik alus nõude rahuldamiseks puudub. Seejuures peab kohus vaatamata avaldaja õiguslikule hinnangule avalduse läbi vaatamata jätmisel hindama, kas on olemas tsiviilasjas avaldatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse avalduse rahuldamiseks. Kui avaldaja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma avaldajale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks.
12.Maakohus jättis isa avalduse läbi vaatamata, sest leidis, et Harju Maakohtu 19. juuli 2015. a määrusega on vanemate ühine hooldusõigus juba osaliselt lõpetatud. Kolleegiumi hinnangul Harju Maakohtu 19. juuli 2015. a määruse resolutsioonist üheselt sellist järeldust teha ei saa, mistõttu võib selles esineda vastuolu. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded, mistõttu saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga. Otsustusõiguse saamiseks (PKS § 119) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Seevastu on ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise (PKS § 137 lg 1) avalduse eesmärk üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Kohus ei ole PKS §-de 119 või 137 kohaldamise üle otsustamisel seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (vt Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 13 ja 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-159-15, p 25).
13.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19. juuli 2015. a määrusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse ning andis emale lõpetatud osas ainuhooldusõiguse või ainult otsustusõiguse teatud küsimustes, kohaldades samaaegselt PKS § 137 lg-t 1 ja § 119, mis ei ole Riigikohtu ülalviidatud praktika järgi lubatud.
14.Kolleegiumi hinnangul pidi maakohus praegusel juhul avaldusest ning avaldaja menetluse jooksul esitatud selgitustest aga aru saama, et lapse isa soovib kestvaid muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses PKS § 137 tähenduses. Vanema hooldusõiguse ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise menetlus on hagita menetlus, kus kohaldub uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477 lg 5).
15.Seega, kui maakohus leidis, et Harju Maakohtu 19. juuli 2015. a määrusega on vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetatud, mistõttu tuleb isal ainuhooldusõiguse taotlemiseks
teatud küsimustes esmalt taotleda ühise hooldusõiguse taastamist, pidi maakohus avaldajale seda esmalt selgitama ning andma menetluses avaldajale võimaluse avaldust täpsustada. Alles juhul, kui avaldaja ei oleks tähtajaks puudusi kõrvaldanud, saanuks juba menetlusse võetud avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus juhib aga tähelepanu PKS § 138 lg-le 1, mis sätestab, et kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. Seega, kui käsitada, et lapse ainuhooldusõigus on teatud valdkondades Harju Maakohtu 19. juuli 2015. a määrusega ühele vanemale üle antud, võib teine vanem vastavalt PKS § 138 lg 1 taotleda alternatiivselt, kas hooldusõiguse talle üleandmist või vaidlusalustes valdkondades ühise hooldusõiguse taastamist. Seejuures eeldab esimene alternatiiv, et kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutnud. Kui isa taotlused jäävad maakohtule selles osas ebaselgeks, tuleb kohtul paluda isal ebaselgused kõrvaldada ning vajadusel korraldada kohtuistung.
16.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Maakohtul tuleb asja lahendamisel arvestada mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu selgitusi ja suuniseid.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.