Kostja õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.11.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-21-13249
Tsiviilasi
R. V. ja M. V. hagi V. V. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: R. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja 2: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hagejate seaduslik esindaja: T. O. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:); Kostja: V. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; e-post:)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
T. O. esitas 24.08.2021. a alaealiste laste R. V. ja M. V. nimel kohtule hagiavalduse V. V. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja V. V. alaealiste hagejate R. V. ja M. V. isa, kes laste ülalpidamises ei osale. Hagejate esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 01.07.2021. a seadusega sätestatud miinimumsummas (käesoleval ajal 292 eurot kummagi hageja kasuks. Kohus võttis hagi 15.09.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 09.11.2021. a kohtule e-posti teel kohtule, et on nõus kõigi tema vastu esitatud nõuetega.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, kuivõrd kostja on nõude õigeks võtnud ega esita sellele vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et T. O. ja V. V. on ühised alaealised lapsed R. V. ja M. V. . Kostja lastega koos ei ela ega osale ka nende ülalpidamises. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega on kostjal kohustus täita oma alaealiste laste R. V. ja M. V. ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 on alates 1. jaanuarist 2020. a kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2020 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. Kuna hagejad on esitanud nõude miinimumelatise saamiseks, ei pea hagejatele tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega tõendanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks temalt hagejate ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt kummagi hageja, s.o R. V. ja M. V. ülalpidamiseks välja igakuise elatise alates 01.07.2021. a kehtivas elatise alammääras, s.o summas 292 eurot kuni R. V. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. a ning M. V. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. a. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda hagejate seadusliku esindaja
T. O. arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kostja vastu esitatud nõude. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hagejad ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt ning kohtule ei ole teada, et hagejatel oleks kohtumenetluse käigus menetluskulusid tekkinud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.