Hageja: E. B. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: T. B. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: A. B. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)
esindajad
kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. B.ilt igakuiselt elatis E. B.i kasuks alates 05.04.2021 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni E. B.i täisealiseks saamiseni (s.o xxxx).
3.Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda eelneva kuu viimasel kuupäeval T. B. arvelduskontole nr xxxx, selgitusega „elatis“.
4.Juhul, kui A. B. on kohtumenetluse kestel E. B.ile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
Jätta rahuldamata E. B.i elatise nõue perioodi eest 01.04.2021 kuni 04.04.2021.
6.Menetluskulud jätta A. B. kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.04.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt ei võta E. B.i (hageja) isa A. B. (kostja) poja elust ega kasvatamisest osa. Hageja elab emaga ja ca 1, 5 aasta raames on kõik jäänud lapse ema, T. B. kanda. Ilma lapse vanavanemate toeta (s.h ka majanduslik tugi) ei oleks pere kuidagi toime tulnud. Elatisraha on laekunud kaootiliselt ja enamasti siis, kui lapse ema seda telefoni kaudu meelde tuletanud on. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 630 eurot, s.o eluasemekulud 75 eurot, toidukulud 200 eurot, kulutused transpordile 150 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiukulud 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (s.o jalgpalli treeningut, karate, male) 95 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates 01.04.2021. Kostja vastus Kostja ei nõustunud oma vastuses väitega, et ta ei võta poja elust ega kasvatamisest osa. Vaatamata sellele, et vahel ei õnnestu seda korralikult teha, kuna sissetulek pole püsiv, isegi viivitusega, kostja tasub elatist. Kostja töötasu on 602 eurot neto ja seega ei ole võimalust maksta elatist suuruses 292 eurot kuus. Võttes arvesse, et osa lapse vajadustest tasutakse kostja vanemate poolt, nimelt huviringide kulud (50 eurot kuus) ning arvestades, et laps veedab suurema osa ajast kostja
vanemate juures, kes katavad kõik lapse vajadused (toit, rõivad jne), peab kostja vajalikuks pakkuda elatise suuruseks 200 eurot. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
4.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja T. B. (tlk 4, 6-8). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on esitanud kohtule koos vastusega konto väljavõtte (tlk 27), millest nähtub, et J. F. on kostja eest tasunud perioodil 01.01.2021 - 19.07.2021 hageja seadusliku esindaja kontole elatisena kokku 1390 eurot, s.o ca 232 eurot kuus (arvestades, et juulis on tasutud juuni eest). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt regulaarselt miinimumsummas tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada ka tõendeid kulude suuruse kohta. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud järgnevast: eluasemekulud 75 eurot, toidukulud 200 eurot, kulutused transpordile 150 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiukulud 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (s.o jalgpalli treeningut, karate, male) 95 eurot. Kostja ei ole kulude suurusele ega olemasolule vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja poolt väljatoodud kulud vajalikud, eluliselt usutavad ning nende suurus mõistlik vähemalt 584 euro ulatuses. Kostja osa moodustab kuludest seega 292 eurot (s.o miinimum).
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise
kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses tuginenud oma majanduslikule olukorrale ning märkinud, et tema töötasu suuruseks on 602 eurot kuus, millest ei ole võimalik elatist miinimumsuuruses tasuda. Kohus on kostjale 25.08.2021 kirjas (tlk 33, 34) selgitanud, et kui kostja tugineb PKS § 102 märgitud asjaoludele, siis tuleb kostjal kohtule esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta ning andmed ja dokumendid oma varalise seisundi kohta (sh kostjale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms). Kostja ei ole kohtule täiendavaid dokumente esitanud. Kohtu poolt teostatud päringutest nähtuvalt puuduvad kostja kontodel vabad rahalised vahendid, samuti puudub kostjal kinnisvara ja seos äriühingutega. Kostjale kuulub kaks sõidukit, millele on seatud keelumärked. Samas on kostja välja toonud oma igakuiseks sissetulekuks 602 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole töövõimetu ning tema igakuiseks sissetulekuks on vähemalt 602 eurot, siis on kostja majanduslikult võimeline hagejale elatist vähemalt miinimummääras tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
8.Kostja on oma vastuses märkinud, et täidab vahetult ülalpidamiskohustust (s.h maksab elatist ning laps veedab suurema osa ajast tema vanematega). Kohus selgitab, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17). Samas ei saa aga elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema
ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (Riigikohtu lahendid 3-2-1-56-15, 3-2-1-165-13). Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, kui palju hageja reaalselt tema juures viibib ning milliseid kulutusi kostja sel ajal seoses hagejaga teeb. Samuti märgib kohus, et hageja püsikulude olemasolu ei sõltu sellest, kas hageja veedab mõne päeva kuus kostjaga. Nende päevade eest, mil kostja veedab hagejaga, ei vähene lapse ema püsikulud lapsele. Seega puudub alus elatise vähendamiseks.
9.Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 01.04.2021. Kohus on oma 09.04.2021 määruses selgitanud, et hageja on õigustatud elatist nõudma alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 05.04.2021. Samuti võib PKS § 108 kohaselt õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja ei ole kohtule selgitanud, kas hageja taotleb tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.04.2021-04.04.2021 eest ega välja toonud konkreetset summat, mida hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja palub mõista. Kuna hagi on esitatud kohtule 05.04.2021, siis leiab kohus, et põhjendatud on elatise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest, mitte alates 01.04.2021.
10.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest ette. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
11.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota
menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Väljamõistetevad menetluskulud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.