R Pi hagi L Pi ja R Pi vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
1566 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: R P (isikukood: xxx; xxx; e-post: xxx); Kostja I: L P (isikukood: xxx; xxx); Kostja II: R P (isikukood: xxx; xxx); Kostjate seaduslik esindaja: L P (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Kostjate lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post: xxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja R Pi kanda.
3.Rahuldada kostjate L Pi ja R Pi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt R Pi välja kostjate L Pi ja R Pi kasuks menetluskulude hüvitis summas 400 eurot.
Mõista hagejalt R Pi välja kostjate L Pi ja R Pi kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1(7)
Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja ja kostjate seaduslik esindaja on alaealiste kostjate vanemad. Harju Maakohtu 19.03.2020.a. määruse nr 2-19-137244 alusel mõisteti hagejalt iga kostja kasuks välja elatis summas 270 eurot kuus.
2.Hageja märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda elatist tasuda väljamõistetud ulatuses. Kompromissi sõlmimise ajal töötas hageja Soomes ja tal oli kindel sissetulek (keskmiselt 1500 eurot kuus), mis võimaldas maksta elatist väljamõistetud summas. 2020.a. märtsi lõpus kaotas töö Soomes ja oli sunnitud pöörduma tagasi Eestisse. Peaaegu 2 kuud töötas juhutöödel, maksis elatist, kuid enam tööd ei leidnud ning 2020.a. mais oli sunnitud pöörduma Töötukassasse, kus olin arvel kuni 29.06.2020.a. Töötukassa abil 30.06.2020 sai tööle R OÜ-s, kus töötab senini. Keskmine palk on 744 eurot kuus, muid sissetulekuid ei ole. Puudub vara, mille müügist saaks vahendeid elatise tasumiseks. Hagejale kuulub korteriomand aadressil xxx, kuid see on arestitud kohtutäituri poolt, kuna on tekkinud võlgnevus elatise osas. Kohtutäitur peab iga kuu hageja palgast kinni 584 eurot ja kostjale jääb 160 eurot, millest ma peab katma korteri hooldus- ja kommunaalkulud (talvel ligi 140 eurot) ja toitu ja muud igapäevased kulud-riided, jalatsid, hügieentarbed jne. Selge on, et sellest summast ei piisa igapäevaste vältimatute kulude katmiseks, mille tõttu tekkis võlgnevus elatise osas.
3.Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 19.03.2020 määrusega nr 2-19-137244 väljamõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt välja kummagi lapse kasuks elatis summas 183 eurot kuus alates 14.05.2021 kuni kostjate täisealiseks saamiseni.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Alates 2021 jaanuarist on hageja sissetulekuks on 676.96 eurot, millest 540 eurot hagejal on elatisraha tasumise kohustus. Pärast elatise tasumist hagejale jääb 136.96 eurot, mis on vähem kui elatusmiinimumi suurus. Hageja arvab, et elatisraha suuruse vähendamine kuni 183 euroni kuus ei kahjusta laste elulaadi. Kompromissi sõlmimisel ei arvestatud, et laste vajadused on kaetud ka riiklike peretoetustega, mis on lapsetoetus summas 60 eurot lapse kohta kuus. Hageja finantsolukorra paranemisel hageja vabatahtlikult tasub oma lastele elatist suuremas ulatuses. Kostjate vastus
5.Kostjad märgivad, et ei tunnista hagi. Kostjatele jäi arusaamatuks, mis on siiski muutnud hagejal. Hagejal on toimunud muudatused ainult selles, et temal varaline seisund ei võimalda laste ülalpidamiseks maksta 540 eurot. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendavat dokumenti, mis muutus hagejal alates 19.03.2020 kuni 16.05.2021. 2(7)
6.Käesoleval juhul ei esine mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seadus ei näe ette elatise vähendamist ainult sellel alusel, et hageja varaline seisund ei võimalda laste ülalpidamiseks maksta 540 eurot. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3-21.4).
7.Kostjad on seisukohal, et hageja igakuine sissetulek võimaldab kostjatele elatist maksta poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ning seejuures ei ole see hagejale ebamõistlikult koormav ning ei pane hagejat olukorda, kus tal ei oleks võimalik säilitada enda minimaalset elustandardit. Samuti kostjad rõhutavad, et hagejal puuduvad teised ülalpeetavad, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes kostjaga.
8.Hageja peab ise tõendama, et laste vajadused on elatise miinimummäärast väiksemad. Hageja ei ole seda teinud. Seega ei saa kuidagi pidada tõendatuks, et kostjate vajadused on elatise miinimummäärast väiksemad.
9.Kokkuvõtlikult leiavad kostjad, et hagejal on võimalik oma kohustusi kostjate ees täita. Lisaks on hagejal võimalik oma varanduslikku olukorda parandada. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a) hageja ja kostjate seaduslik esindaja on alaealiste kostjate vanemad; 3(7)
b) Harju Maakohtu 19.03.2020 määruse nr 2-19-137244 alusel on hagejal kohustus tasuda kummagi kostja kasuks elatist summas 270 eurot kuus (tlk 8).
13.Laste isa taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist 183 euroni lapse kohta. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning märgivad, et elatise vähendamiseks alus puudub.
14.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
15.Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealistele kostjatele elatist summas 270 eurot kuus lapse kohta – tegemis on juba seadusjärgsest määrast (292 eurot kuus lapse kohta) väiksema elatisega. Lapse elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
16.Hageja märgib, et tema majanduslik seisukord on halb ega võimalda kostjatele nõutavat elatist tasuda. Hageja sõnul on tema sissetulek igakuiselt 676.96 eurot ja igakuised kulud korteri hooldus- ja kommunaalkulude näol talvel ligi 140 eurot, millele lisandub toit, riided, jalatsid, hügieentarbed jms esmatarbekaup. Varasem elatise tasumiseks kohustav lahend (kompromiss) on tehtud 19.03.2020, kusjuures lahend jõustus 29.04.2020. Hageja on tõendanud, et tema keskmine töötasu sellele eelnevalt oli ca 1578,12 eurot (bruto; tlk 31 – EMTA väljavõte). Hageja on selgitanud, et paar kuud pärast kompromissi sõlmimist kaotas ta töö, oli mõnda aega töötu ning leidis uue töökoha juulis 2020 (tlk 31 – töötamise registri väljavõte). Hageja keskmine töötasu uuel töökohal on 710,64 eurot (bruto; tlk 33-34 – EMTA väljavõte). Seega on täidetud TsMS § 459 p 1 eeldus, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist on oluliselt muutunud hageja maksevõimet puudutavad asjaolud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas nimetatud asjaolud annavad aluse elatise vähendamiseks. Hageja ei tegutse ettevõtluses. Hagejale kuulub korteriomand xxx (registriosa nr xxx), millel puuduvad hüpoteegid ja keelumärked (kustutatud 08.07.2021). Täitemenetluse registri kohaselt ei toimu hageja suhtes enam täitemenetlusi. Sõidukite registri kohaselt kuulub hagejale sõiduk Ford ECONOLINE E350 SUPER VAN (reg nr xxx) ja BMW 520I (reg nr xxx). Hageja tööealine ning- võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka 4(7)
muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hagejal ei ole peale kostjate rohkem ülalpeetavaid, kes satuks käesoleva hagi rahuldamata jätmisel kostjatega võrreldes ebavõrdsesse majanduslikku seisu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et tasuvama töökoha leidmine või suurema sissetuleku teenimine oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal kahte alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et hageja poolt väljatoodud igakuine sissetulek moodustas 710,64 eurot, kuid tema poolt esile toodud kohustused ühes kuus moodustasid 140 eurot – seega on hagejal piisavalt rahalisi vahendeid kostja ülalpidamiseks, kuivõrd pärast igakuiste kulude kandmist jääb hagejal raha üle 570 eurot (710,64 – 140). Lisaks tuleb märkida, et hageja suhtes ei toimu enam täitemenetlusi, mistõttu on tema majanduslik olukord hagi esitamise seisuga võrreldes oluliselt paranenud. Samuti ei ole hagejale kuuluv kinnisvara enam arestitud, mis samuti viitab sellele, et hageja majanduslik olukord hagi esitamise seisuga võrreldes oluliselt paranenud. Hagejale kuulub vallasvarana mitu sõidukit, mis on elatise tasumise kohustuse täitmiseks võimalik võõrandada. Hageja ei ole esile toonud, et tal oleks mõni finantskohustus. Seega leiab kohus, et hageja majanduslik olukord on väljamõistetud elatise tasumiseks piisavalt hea.
17.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostjate igakuised kulud oleksid väiksemad, kui kompromissis kokkulepitud elatis seda eeldab ja kohus on tuvastanud, et hageja majanduslik seisukord ei ole halb, ei ole asjakohased viited kostjate eest makstavale lapsetoetusele. Lisaks tuleb rõhutada, et lapsetoetusega on võimalik arvestada elatise vähendamisel alla miinimummäära – käesoleval juhul jääb aga kokkulepitud elatis juba alla miinimummäära, mistõttu võib asuda seisukohale, et makstava lapsetoetusega on elatise suuruse kokkuleppimisel juba arvestatud.
18.Seega, kuna ei ole täidetud TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on otsuse teinud hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 5(7)
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
22.Kostjad esitasid 22.10.2021 menetluskulude nimekirja. Kostjate menetluskuludeks on esindajakulud 1170 eurot (töömaht 4h; tunnihind 100 eurot käibemaksuta). Kostja menetluskulud on kokku 400 eurot. Kostjad kinnitavad, et kulud on seotud käesoleva vaidlusega. Kostjad paluvad määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldus vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5 nõuetele.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
25.Kostjate esindaja on teinud järgmised toimingud: 06.06.2021 nõupidamisega kliendiga materjalidega tutvumine ning analüüs - 1h; 06.07.2021 seiskoht koostamine ja vastus kohtusse esitamine - 1,5 h; 20.09.2021 seiskoht koostamine ja vastus kohtusse esitamine 1,5 h.
26.Kohus, kontrollinud kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tasumääradega.
27.Kokku loeb kohus kostjate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4h, mis kostjate esindaja tunnihinda (100 eurot/h käibemaksuta) arvestades vastab 400 eurole, milline summa tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Kohus rahuldab kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
6(7)
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostjad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.