M. H., V. H. ja J. H. hagi R. H. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
Hageja I nõude hind 2628 eurot; Hageja II nõude hind 2628 eurot; Hageja III nõude hind 2628 eurot;
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: M. H. (isikukood: xxx; aadress xxx); Hageja II: V. H. (isikukood: xxx; aadress xxx); Hageja III: J. H. (isikukood: xxx; aadress xxx); Hagejate seaduslik esindaja: K. K. (isikukood: xxx; aadress xxx; e-post: xxx); Kostja: R. H. (isikukood: xxx; aadress xxx; e-post: xxx);
Asja läbivaatamine
21.09.2021 istung hagejate seaduslik esindaja K. K. ja kostja R. H. osavõtul.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. H. hagi R. H. hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt R. H. välja hageja I M. H. ülalpidamiseks igakuine elatis 2,44 eurot alates 20.01.2021.a kuni hageja I M. H. täisealiseks saamiseni xxx.a.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja R. H. on kohustatud maksma punktis 2 nimetatud elatise K. K. arvelduskontole nr EExxx iga jooksva kuu 10. kuupäevaks ette järgneva kuu eest, selgitusega „M. H. elatis“.
Jätta rahuldamata V. H. hagi R. H. vastu elatise nõudes.
5.Jätta rahuldamata J. H. hagi R. H. vastu elatise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord 1(15)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud xxx poeg M. H., xxx poeg J. H. ja xxx poeg V. H.. Laste igakuised kulud on järgmised: M. V. J. Eluase:
Toit:
Transport: Sidekulud: Tervishoid: Hügieenitarbed: Koolikohustuste täitmine: Riided ja jalanõud: Lasteaia tasu ja toit: Taskuraha: Juuksur: Sõprade sünnipäevad: Huviringid: Trennid: Huvitegevuse vahendid: Vabaaja veetmise kulud: Kokku:
2.Hagejad paluvad välja mõista kostjalt: hageja I ülalpidamiseks igakuiselt elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 20.01.2021.a kuni hageja I täisealiseks saamiseni xxx.a; hageja II ülalpidamiseks igakuiselt elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 20.01.2021.a kuni hageja I täisealiseks saamiseni xxx.a; hageja III ülalpidamiseks igakuiselt elatise summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 20.01.2021.a kuni hageja I täisealiseks saamiseni xxx.a. Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma igakuine elatise makse K. K. arvelduskontole nr EExxx iga jooksva kuu 10 (kümnendaks) kuupäevaks ette järgneva kuu eest, selgitusega „Laste elatis“. 2(15)
3.Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Hagejate emale laekub igakuine peretoetus 539.18 eurot, mis kulub laste peale. Lisaks sai tulumaksu tagastust ca 300 eurot. Ei oma kinnisvara ega vallasvara. Liisinguid ja laene pole, on vaid krediitkaardi tagasimaksed. Sissetulekud kunstnikuna on pigem projektipõhised ja seetõttu mitte täiesti stabiilsed. Mõnel kuul on sissetulek üle keskmise, mõnel alla selle. Sissetulekuks on ka loometoetus miinimumpalga ulatuses. Kokku igakuine sissetulek üle 1000 euro. Hagejate ema toetavad rahaliselt ka lähedased. Emal on osalus äriühingus, kuid palka ei saa ja dividendi pole võtnud ja juhatuse liikme tasu ei saa. Ettevõtte väike sissetulek läheb peamiselt kulude katteks. Isa palk on suurem kui ema sissetulek, kuid oma kokkuhoiuga ta pigem tekitab lastele probleeme. Kostja ei soovi teha koostööd lastele asjade ostmisel ja laste toidurahade jagamisel.
4.Hagejate ema üüris pärast lahkuminekut kostjast 2-toalise korteri Vaidas. Vaidas käivad lapsed koolis ja noorem poeg ka lasteaias. Üks tuba on laste kasutuses, ema on loonud lastele kõik minimaalsed tingimused elamiseks, muretsenud köögitehnika ja õppevahendid, laste mööbli ja õppevahendid, mobiilid, koos internetimahuga, nutikellad ja korraliku äriklassi arvuti, uue mängukonsooli, uued üleriided. Noorem laps käis lasteaias kuni 30.06.2021. Ema elukoht asub laste koolist jalutuskäigu kaugusel, isa juurde minemiseks peavad lapsed transporti kasutama. Seetõttu tulevad lapsed koolist tulles enamasti ema juurde bussini aega parajaks tegema ja lõunat sööma. Seega kooliajal kannab ema suurema osa igapäevastest toidukuludest. Samuti vajavad lapsed tihti transporti isa juurde minemiseks või sealt tagasi tulemiseks. Enamasti sõidutab neid ema, mitte laste isa.
5.Vältimatud kulud: Eluaseme üür ja kommunaalmaksed Sidekulud Transport Toit kodus ja mujal Lasteaia kohatasu ja toit Laste ringid ja trennid Laste tervishoid ja hügieen Laste taskuraha Koolitarbed Laste riided ja jalanõud Spordi- ja huvitegevuse tarbed Laste meelelahutus, sh sõprade sünnipäevadel käimine Lastelaagrid
Lisaks suuremad lastele tehtud kulutused 12 eelneva kuu jooksul, kõik esemed on uued ja poest ostetud: Jalgratas M. sünnipäevaks
180EUR
Jalgratas V.le sünnipäevaks
300EUR
Mobiiltelefon Huawei P30 Lite J.le jõuludeks
250EUR
Mobiiltelefon Cat B30 M.le jõuludeks
80EUR
Mängukonsool Nintendo Switch J.le sünnipäevaks
350EUR
Talvejope jm riided J.le
200EUR
Riided ja jalanõud M.le
170EUR
3(15)
Riided ja jalanõud V.le
120EUR
Ema ostab lastele tavalist toitu tavalisest poest, eelistades siiski enam puu- ja köögivilju ning muud tervislikku toitu. Tervislik ja värsketest toorainetest ise valmistatud toit on kasvavatele lastele oluline. Vanem poeg J. on saanud perearstilt tungiva soovituse menüüd tervislikkuse suunas korrigeerida, et vabaneda ülekaalust tervise huvides. Noorem poeg M. ei talu kõiki toiduaineid, on olnud ka arsti ettekirjutusel lasteaias eritoidul.
6.Hagi esitamise ajast alates on toimunud positiivne muutus ja lapsed on hakanud üha enam viibima ka oma isa kodus. Lastega seotud kulude jaotamise osas pole aga midagi muutunud. Eesmärk pole saada ilmtingimata maksimaalset elatisraha kõigi kolme lapse ülalpidamiseks, vaid saavutada õiglane lastega seotud kulutuste jagamine. Laste ema soovib kindlust, et kolme lapse ülalpidamine ja kooliasjade riiete ostmine ei jääks vaid ema kanda.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et kolm last elavad mõlema vanema juures enam-vähem poole ajast.
8.Kostja omab X külas isiklikku korterit (2-korterilisest majast), kus on lastel kodu, oma õu ja omad asjad. Omab ühte sõiduautot (väärtus 225 EUR). Teine auto on jäänud registrist kustutamata. Kostja kinnitusel on tema keskmine töötasu ca 1100 eurot kuus. Töötab X-s hooldustehnikuna. Vajadusel toetavad rahaliselt ka lähedased.
9.Isa ja lapsed on X Ühingu (X) liikmed – isa on x, M. ja V. x, J. (vanuse tõttu) abiline. Osaleme aktiivselt X koondustel-üritustel. Lapsed käivad Kalevi Veekeskuses ujumas. Viin lapsi kaks korda aastas hambaarsti juurde, kaks korda aastas J.u silmaarsti juurde, vajadusel perearsti jm juurde.
10.Emale makstav igakuine lastetoetus (üle 500 euro) on mõeldud ainult laste ülalpidamiseks. Lasteaiamaks, trennid, huviringid, jm ei ületa seda summat. Kui trennidhuviringid on liiga kallid (ehk pole meile jõukohased), tuleb neist loobuda. Kuna igakuine lastetoetus laekub laste ema kontole, saab ka laste ema iga-aastase tulumaksutagastuse, mis ei ole väike.
11.Kostja seisukoht laste vajaduse loetelule (1 kuu kohta): Eluasemekulud: on mõlemal vanemal sõltumata, kas oled üürnik või omanik, sest iga eluase vajab kütmist ja korrashoidmist sõltumata, kas lapsed on kodus. Pärast tulekahju on minul kulud kasvanud (nt lastele uus mööbel); Kulud toidule: on mõlemal vanemal, kindlasti saab odavamalt hakkama; Kulutused transpordile: ühistransport on lastele tasuta, pealegi kool ja lasteaed asuvad Vaidas (mina sõidutan M.i autoga lasteaeda). Kui siin lahtris on autoga sõidud nö vanaisa juurde, siis ka meie kasutame autot skautlikus tegevuses (vn nimekirja), arsti külastuseks jm. Arvan, et kulud on enam-vähem samad. Samas pole see vältimatu kulu; Sidekulud: kindlasti saab odavama paketi; Kulutused tervishoiule: ostan J.le iga aasta uued prillid (vt konto väljavõtet); Kulutused hügieenitarvetele: saab odavamalt; Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks: õppevahendid sai ostetud õppeaasta algul, tulekahju põhjustatud kahjud on kõrvaldatud, M. koolis ei käi; 4(15)
Kulutused riietele ja jalanõudele: mõlemad vanemad olid kogunud hulk korralikke kasutatud riideid ja jalanõusid. Vaatamata tulekahjule on neid ikka palju, kõike ei jõuagi kanda. Vaid J.le on vaja osta riideid ja neid saab ka Uuskasutuskeskustest. Lasteaia tasu ja toit - raha saab Sotsiaalameti lastetoetusest; Taskuraha – annan J.le kuus 20.-, see pole vältimatu kulu; Juuksur - kui raha pole, saab lõigata juukseid ise, pole vältimatu kulu; Sõprade sünnipäev – pole vältimatu kulu; Huviringid – raha saab Sotsiaalameti lastetoetusest, samas pole vältimatu kulu; Trennid – raha saab Sotsiaalameti toetusest, samas pole see vältimatu kulu; Huvitegevuse vahendid, vabaaja veetmise kulud – pole vältimatu kulu.
12.Kuni 02.2020 maksis kostja kõik lapsi puudutavad arved oma sissetulekust, va telefoni eest, kuigi lastetoetusraha sai laste ema. Pärast ärakolimist otsustas laste ema ise hakata maksma ning enam arveid mulle edasi ei saatnud. Kostja on lastele jõudumööda hankinud-ostnud vajaminevaid suusad, kelgud, uisud, rattad, arvutid, sünnipäevapeod ja muu vajaliku vastavalt võimalustele. Traditsiooniliselt on olnud jõulud, näärid, jaanipäev, Viljandi folk, lisaks ERNA matk, laagrid-skautlus. See kõik on vanemaks olemise osa ja selle kulu kannab isa.
13.Kostja palub arvesse võtta ka majandusliku olukorra halvenemise ohtu praeguse majanduskriisi valguses. Hotellidele ja spadele on seatud tõsised piirangud, mis piiravad ettevõtte sissetulekuid. Ka kostja töökohaks olevas ettevõttes toimuvad negatiivsed muutused.
14.Kostja poolt lastele tehtavad kulud (aasta lõikes, kuu lõikes ning iga lapse kohta) on järgmised:
Kostja ostis J.le kasutatud arvuti 350 euro eest (tuttava käest ilma tšekita) ja V.le kasutatud sülearvuti 75 euro eest (tuttava käest ilma tšekita). Alates juunist kulub ca 550 eurot eluasemele, toidule, transpordile, sidele, hügieenitarvetele.
15.Kui kostja peaks andma hagejatele ülalpidamist vaid enda sissetulekust, siis jääb kostja allapoole absoluutse vaesuse piiri. Kostjal puudub selline vara, mille arvelt oleks võimalik lastele elatist tasuda. Oluline on elatise väljamõistmisel lähtuda pere varasemast elustandardist ja vanemate reaalsetest võimalustest. Olukorras, kui vanemate sissetulekud ei ole väga suured, siis peavad vanemad ka lastele kulutusi tehes arvestama, millised on vajalikud kulutused ja millised mitte. Kui hagejate esindaja on pidanud vajalikuks tavapärasest suuremate väljaminekute tegemist ilma kostjaga kooskõlastamata, siis ei ole põhjendatud selliste kulutuste väljanõudmine kostjalt. Kostja eelistuseks oleks vähem kulukad valikud, sh skautlusega seotud huvitegevused, sh laste tavapärane liikumine värskes õhus ja tervislik toitumine. Kui laste tavalisest suuremate kulutuste tegemise on 5(15)
otsustanud ainuisikuliselt ema, siis on mõistlik ja õiglane, kui ka just tema kannab valdavalt sellega seonduvad suuremad kulutused. Ostes lastele 2 ratast, 2 telefoni, 2 kuvarit ja arvuti, tuli võtta Aida H.lt 1000 eurot laenu (vt väljavõte). Seni pole tagasi maksnud. Kostja märgib, et on avanud lastele kontod, kuhu on kandnud kokku 765 eurot (taskuraha, sünnipäev, uus telefon). Iga lapse kohta on avatud 2 kontot: esimene on lapse taskuraha jaoks, kuhu kannab igakuiselt 25 eurot. Teisele kontole kannab lapse elatisraha, igakuiselt 150.- lapse kohta, mille kulutan lapse elatiseks (tervishoiule, koolikohustustele, riietele ja jalanõudele, juuksurile, sõprade sünnipäevadele, huvitegevuse vahenditele, vabaaja veetmisele). Elatisraha ei kuluta lapse eluasemele, toidule, transpordile, sidele, hügieenitarvetele.
16.Laste isa osalus ajavahemikus 01.05.21 - 31.08.21 laste elus on 69%.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud xxx poeg M. H. (tlk 4 – sünni tõend), xxx poeg J. H. (tlk 5 - sünnitunnistus) ja xxx poeg V. H. (tlk 6 – sünni tõend); hagejad jäid pärast vanemate lahku kolimist elama peamiselt ema juurde; kostja ei ole hagejate ülalpidamiseks elatist rahas maksnud; lapsed viibivad olulise osa ajast ka kostja vahetul ülalpidamisel.
20.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates 20.01.2021.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
21.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral vahetult täitnud; (ii) kostja majanduslik seisund ei võimalda hagis toodud 6(15)
ulatuses lastega seotud kulusid kanda; (iii) arvestada tuleb ka laste emale makstava lapsetoetusega; (iv) hagejate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut; (v) laste kulud ei ole sedavõrd suured, et oleks õigustatud miinimummääras elatise väljamõistmine.
22.Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja I kulud on 675 eurot ja hageja II ja III kummagi kulud 585 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada.
23.Pooled on pannud palju rõhku laste suhtluskorra ja hooldusõiguse teemalistele küsimustele. Kohus märgib, et jätab kõik vastavad väited ja seisukohad tähelepanuta, kuivõrd need ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Suhtluskorda ja hooldusõigust puudutavad küsimused tuleb lahendada eraldiseisvalt (äärmisel juhul kohtumenetluse käigus).
24.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).
25.Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses, seisukohtades ja istungil esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Eluase:
Kulu suurus, eurot Hageja Hageja Hageja I II III
Kohtu kommentaar Põhjendatud. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud, vaid on üksnes märkinud, et ka temal on vastav kulu.
7(15)
Toit:
Transport:
Sidekulud:
Tervishoid:
Hügieenitarbed:
Koolikohustuste täitmine:
Riided ja jalanõud:
Lasteaia tasu ja toit:
-
-
-
Taskuraha:
-
-
-
Juuksur:
Põhjendatud. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud, vaid on üksnes märkinud, et ka temal on vastav kulu. Kostja väide, et toituda on võimalik ka odavamalt, on ebamäärane ega lükka ümber hagis toodut. Kostja on esile toonud, et ühistransport on lastele tasuta. Hagejate esindaja on märkinud, et lasteaed ja kool on tema elukoha lähedal. Kohus leiab, et 50 eurot kuus lapse kohta ei ole käesoleval juhul põhjendatud. On mõistetav, et lapsi tuleb aeg-ajalt sõidutada ka autoga (huvitegevus, arstide külastus, pood jms). Kohus loeb põhjendatud kuluks 20 eurot kuus lapse kohta. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, arvestades sealjuures laste vanust ja sideteenuse tavapärast maksumust. Kulu sisaldab eelduslikult nii telefoni kui internetiühendusega seotud makseid. Kostja on märkinud, et saab ka odavamalt, kuid ei ole tõendanud, kui palju maksab n.ö odavam pakett. Põhjendatud osaliselt. Hagejate esindaja ei ole selgitanud, mis põhjusel kulud iga lapse kohta aastas 420 eurot tervishoiule. On mõistetav, et hooajaliselt vajavad lapsed käsimüügiravimeid ning igakuiselt erinevaid vitamiine jms. Siiski ei ole nimetatud tarvete kulud hinnanguliselt sedavõrd suured. Kohus leiab, et kulu põhjendatud suurus on 15 eurot kuus. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, arvestades sealjuures laste vanust ja tavapäraste hügieenitarvete tavapärast maksumust. Kostja on märkinud, et saab ka odavamalt, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Kohus leiab, et kulu on mõistlik, arvestades sealjuures asjaolu, et kõik lapsed käivad koolis ning sellega seonduvalt on jooksvalt vaja osta erinevaid vihikuid, kunstitarbeid, kirjutusvahendeid, õpikuid jne. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejate poolt välja toodud kulu osaliselt põhjendamatu. Arvestades asjaolu, et hagejad on kasvavad lapsed ning lasteriiete (sh trennivarustuse ja talveriiete) tavapärast maksumust, millega kohus on tuttav, siis loeb kohus põhjendatud kuluks 480 eurot aastas lapse kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatu võimaldab tagada lastele piisava varu keskmise kvaliteedi ja hinnaklassiga riideid, arvestades sealjuures laste vanusest ja huvidest tulenevaid iseärasusi. Kulu on põhjendamatu, kuivõrd ka hageja I käib nüüd koolis. Kulu on põhjendamatu. Kohtule pole selgitatud ega põhistatud, et tegemist oleks vältimatult vajaliku kuluga. Kohus peab kulu suurust põhjendatuks osaliselt. On tavapärane, et kord kuus külastatakse juuksurit. Siiski on kohus seisukohal, et külastuse hind ei ole sedavõrd suur. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud 10 euro ulatuses kalendrikuus.
8(15)
Sõprade sünnipäevad:
Huvitegevuse vahendid:
Vabaaja kulud:
Huviringid trennid:
Kokku:
ja
veetmise
Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. On tavapärane, et sellises vanuses lapsed osalevad eakaaslaste sünnipäevadel ning sel puhul on viisakas viia ka sümboolne kingitus. Kulu ei ole ülemääraselt suur. Kostja on märkinud, et tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga. Kohus kostjaga ei nõustu. Lapse arengu seisukohalt on huviringides ja trennides osalemine vajalik. Ka kostja ise kulutab laste huvitegevusega seonduvalt aastas märkimisväärse summa raha. Siiski ei ole hagejad põhistanud, et vastavad kulud oleksid nii suured. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 40 eurot kuus lapse kohta. Kostja on märkinud, et tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga. Kohus kostjaga ei nõustu. Trennis osalemiseks on üldiselt vaja ka vastavaid vahendeid. Siiski ei ole hagejad põhistanud, et vastavad kulud oleksid nii suured. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 10 eurot kuus lapse kohta. Kostja on märkinud, et tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga. Kohus kostjaga ei nõustu. Lapse täisväärtusliku elu tagamise eelduseks on ka vaba aja kvaliteetne sisustamine. On üldteada, et selleks on tarvis ka rahalisi vahendeid. Siiski ei ole hagejad põhistanud, et vastavad kulud oleksid nii suured. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 15 eurot kuus lapse kohta.
26.Eeltoodu alusel loeb kohus iga hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 400 eurot kuus (PKS § 99). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda iga hageja põhjendatud kulutusi summas 200 eurot kuus (400 / 2).
27.Kostja viide, et hagejate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut, on asjakohatu. Kohus lähtub laste kuludega seonduva hindamisel kehtivast õigusest, mistõttu seaduse muutmise eelnõud jms ei oma tähtsust. Samuti ei ole võimalik kulude suurust tuletada RAKE uuringust, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktiga ning laste kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt.
28.Kostja märgib, et on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (vahetult laste kulusid kandes). Kohus analüüsib kostja väidet alljärgnevalt. Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem 9(15)
kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
29.Esmalt selgitab kohus välja, mil määral on hagejate viibimiskoht olnud kostja juures. Kostja on esitanud väite kinnitamiseks enda poolt koostatud tabelid (I kd, tlk 114 ja II kd, tlk 16), mil lapsed on viibinud temaga perioodil 12.02.2021 – 31.08.2021. Hagejate esindaja ei ole nimetatud tabelitele vastu vaielnud. Tabelitest nähtub, et: hageja I viibis eelnimetatud perioodil (200 päeva) kostja juures 94 päeva, mis on 47% ajast; hageja II viibis eelnimetatud perioodil (200 päeva) kostja juures 149 päeva, mis on 74,5% ajast; hageja III viibis eelnimetatud perioodil (200 päeva) kostja juures 141 päeva, mis on 70,5% ajast. Eeltoodu on proportsionaalselt oluline aeg ning seda ei saa elatise väljamõistmisel jätta tähelepanuta.
30.Kostja väidab, et ajal, mil lapsed on tema juures, katab ta kõik laste kulud. Keskmiselt kulub kostja sõnul igale lastele igakuiselt ca 210,64 eurot järgevalt: huvitegevus (skautlus) 35 eurot; kommunaalkulud (ilma kütteta) 76 eurot; küttekulu 3,64 eurot; riided 2 eurot; side 6 eurot; toit 71 eurot; transport 17 eurot. Hagejate esindaja ei ole nimetatud kulude koosseisule ja suurusele vastu vaielnud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab kohus lastele tehtavaid kulutusi ülalt nähtuvas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.
31.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja I viibis kostjaga 47% ajast, hageja II viibis kostjaga 74,5% ajast ning hageja III viibis kostjaga 70,5% ajast, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada mõlema vanema kantud eluasemekulude ja toidukulude osas. Hagejate seaduslik esindaja on esile toonud, et iga hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 90 eurot ja toidukuludest samuti 90 eurot.
10(15)
Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb hageja I osas vähendada 47% (s.o 42,30 euro) võrra, kuna laps viibib 47% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hagejate seadusliku esindaja poolt kantava hageja I eluasemekulu suuruseks 47,70 eurot (90 – 42,30). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Seega on hagejate seadusliku esindaja poolt kantud hageja I toidukulu suuruseks 47,70 eurot (90 – 42,30). Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb hageja II osas vähendada 74,5% (s.o 67,05 euro) võrra, kuna laps viibib 74,5% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hagejate seadusliku esindaja poolt kantava hageja II eluasemekulu suuruseks 22,95 eurot (90 – 67,05). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Seega on hagejate seadusliku esindaja poolt kantud hageja II toidukulu suuruseks 22,95 eurot (90 – 67,05). Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb hageja III osas vähendada 70,5% (s.o 63,45 euro) võrra, kuna laps viibib 70,5% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hagejate seadusliku esindaja poolt kantava hageja III eluasemekulu suuruseks 26,55 eurot (90 – 63,45). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Seega on hagejate seadusliku esindaja poolt kantud hageja III toidukulu suuruseks 26,55 eurot (90 – 63,45).
32.Kostja on esile toonud, et iga hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 79,64 eurot (koos küttekuluga) ja toidukuludest 71 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb hageja I osas vähendada 53% (s.o 42,21 euro) võrra, kuna laps viibib 53% ajast ema juures ning ema kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on kostja poolt kantava hageja I eluasemekulu suuruseks 37,43 eurot (79,64 – 42,21). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib ema juures, puudub isal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Seega on kostja poolt kantud hageja I toidukulu suuruseks 33,37 eurot (71 – 37,63). Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb hageja II osas vähendada 25,5% (s.o 20,31 euro) võrra, kuna laps viibib 25,5% ajast ema juures ning ema kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on kostja poolt kantava hageja II eluasemekulu suuruseks 59,33 eurot (79,64 – 20,31). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib ema juures, puudub isal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Seega on kostja poolt kantud hageja II toidukulu suuruseks 52,89 eurot (71 – 18,11). Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb hageja III osas vähendada 29,5% (s.o 23,49 euro) võrra, kuna laps viibib 29,5% ajast ema juures ning ema kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on kostja poolt kantava hageja III eluasemekulu suuruseks 56,15 eurot (79,64 – 23,49). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib ema juures, puudub isal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Seega on kostja poolt kantud hageja III toidukulu suuruseks 50,05 eurot (71 – 20,95).
33.Eeltoodust tulenvalt oli nimetatud perioodil hageja I igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkinud kulud 315,40 eurot: o eluasemekulud 47,70 eurot; o toit 47,70 eurot; 11(15)
isa juures tekkinud kulud 130,80 eurot: o huvitegevus (skautlus) 35 eurot; o kommunaalkulud (koos küttega) 37,43 eurot; o riided 2 eurot; o side 6 eurot; o toit 33,37 eurot; o transport 17 eurot.
Lapse igakuised kulud on kokku 446,20 eurot (315,40 + 130,80).
34.Eeltoodust tulenvalt oli nimetatud perioodil hageja II igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkinud kulud 275,90 eurot: o eluasemekulud 22,95 eurot; o toit 22,95 eurot; o transport 20 eurot; o sidekulud 15 eurot; o tervishoid 15 eurot; o hügieenitarbed: 20 eurot; o koolikohustuste täitmine 20 eurot; o riided ja jalanõud 40 eurot; o juuksur 10 eurot; o sõprade sünnipäevad: 15 eurot; o huviringid ja trennid: 40 eurot; o huvitegevuse vahendid 10 eurot; o vabaaja veetmise kulud 15 eurot. -
isa juures tekkinud kulud 172,22 eurot: o huvitegevus (skautlus) 35 eurot; o kommunaalkulud (koos küttega) 59,33 eurot; o riided 2 eurot; o side 6 eurot; o toit 52,89 eurot; o transport 17 eurot.
Lapse igakuised kulud on kokku 448,12 eurot (275,90 + 172,22).
35.Eeltoodust tulenvalt oli nimetatud perioodil hageja III igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkinud kulud 273,10 eurot: o eluasemekulud 26,55 eurot; o toit 26,55 eurot; 12(15)
isa juures tekkinud kulud 166,20 eurot: o huvitegevus (skautlus) 35 eurot; o kommunaalkulud (koos küttega) 56,15 eurot; o riided 2 eurot; o side 6 eurot; o toit 50,05 eurot; o transport 17 eurot.
Lapse igakuised kulud on kokku 439,30 eurot (273,10 + 166,20).
36.Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad, leiab kohus, et lastele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 539,18 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. Iga lapse osa nimetatud toetusest on seega 179,73 eurot (539,18 / 3). Hagejale I mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 446,20 eurot kuus ning vastavast summast hagejale I kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 266,47 euro (446,20 - 179,73) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 133,24 eurot kuus (266,47 / 2). Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kandis hageja I kulusid vahetult arvestuslikult summas 130,80 eurot, on hageja I elatisenõue põhjendatud 2,44 euro ulatuses (133,24 - 130,80). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise summas 2,44 eurot alates 20.01.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hagejale II mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 448,12 eurot kuus ning vastavast summast hagejale II kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 268,39 euro 13(15)
(448,12 - 179,73) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja II põhjendatud kulutusi summas 134,20 eurot kuus (268,39 / 2). Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kandis hageja II kulusid vahetult arvestuslikult summas 172,22 eurot, on hageja II elatisenõue põhjendamatu. Kostja on täitnud hageja II ülalpidamiskohustust 38,02 euro võrra suuremas ulatuses (134,20 - 172,22), kui pidanuks. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja II nõude rahuldamata. Hagejale III mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 439,30 eurot kuus ning vastavast summast hagejale III kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 259,57 euro (439,30 - 179,73) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja III põhjendatud kulutusi summas 129,79 eurot kuus (259,57 / 2). Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kandis hageja III kulusid vahetult arvestuslikult summas 166,20 eurot, on hageja III elatisenõue põhjendamatu. Kostja on täitnud hageja III ülalpidamiskohustust 36,41 euro võrra suuremas ulatuses (129,79 - 166,20), kui pidanuks. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja III nõude rahuldamata.
37.Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale I ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hagejate seadusliku esindaja pangakontole. Kohtuni ei ole toodud ega tõendatud, et vanemate vahel kehtiks kokkulepe, mille kohaselt võib hagejale ülalpidamist anda muul viisil kui raha maksmisena.
38.Kostja märgib, et tema majanduslik seisund ei võimalda hagis toodud ulatuses lastega seotud kulusid kanda. Kostja töötasu on keskmiselt 1100 eurot kuus. Kostjale ei kuulub tema elukohaks olev korter. Isiku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Kostjale kuulub sõiduauto. Kostja igakuised kulud on 550 eurot eluasemele, toidule, transpordile, sidele, hügieenitarvetele. Lisandub hobitegevusega seotud kulu. Kostja nimel ei ole laenu- ega liisingulepinguid. Arvestades kostja sissetulekut ning tema igakuiseid kulusid, jääb kostjal hagejate ülalpidamiskohustuse täitmiseks üle 50% sissetulekust. Kui jätkub poolte samalaadne elukorraldus, ei saa asuda seisukohale, et kostjal puuduvad vahendid hageja I väljamõistetava 2,44 euro suuruse elatise tasumiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on sedavõrd hea, et võimaldab hagejatele elatist tasuda.
39.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis 2,44 eurot ühes kalendrikuus alates 20.01.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
40.Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning 14(15)
täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on kohustatud tasuma K. K. arvelduskontole nr EExxx iga jooksva kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks ette järgneva kuu eest, selgitusega „M. H. elatis“.
41.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et hagi esemeks oli alaealiste laste ülalpidamisnõue ning vastava hagiga seotud kulude laste kanda jätmine ei ole õiglane. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
43.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
44.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.