Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (ema) XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Puudutatud isik (laps) TT (isikukood xxxxxxxxxxxx) Puudutatud isik (laps) AA (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik (laps) KK (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isikute riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Alas Puudutatud isik (isa) YY (isikukood 37807244223), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina LõhmusEin Eestkosteasutus Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Reve Rohtma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata YYu taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
2.Tühistada Harju Maakohtu 7. mai 2021. a määrus resolutsiooni punktide 3.1 ja 3.2 osas, millega maakohus määras laste suhtluskorra vanematega selliselt, et lapsed viibivad isa juures üle nädala paaris nädala kolmapäeval kella 18.00-st kuni esmaspäeva õhtul kella 18.00-ni ning lapsed on isaga ajal, mil nad on suhtluskorra
2-20-9198 alusel ema juures, kas kolmapäeviti või neljapäeviti koolipäeva lõpust õhtul kella 20.00-ni.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada YYu avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et lapsed viibivad kummagi vanema juures vaheldumisi nii, et paaritu nädala reede õhtul kella 20.00-st kuni paaris nädala reede õhtul kella 20.00-ni on lapsed isa juures ning paaris nädala reede õhtul kella 20.00-ist kuni paaritu nädala reede õhtul kella 20.00-ni on lapsed ema juures. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Rahuldada osaliselt YYu määruskaebus.
5.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses.
5.1.Rahuldada osaliselt XXu avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
5.2.Rahuldada osaliselt YYu avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks. 5.3.Määrata kindlaks YYu ja XXu suhtluskord oma alaealiste laste TTuga, KKuga ja AAuga järmiselt:
5.3.1.Lapsed viibivad kummagi vanema juures vaheldumisi selliselt, et lapsed on isa juures paaritu nädala reede õhtul kella 20.00-ist kuni paaris nädala reede õhtul kella 20.00-ni ning ema juures paaris nädala reede õhtul kella 20.00-st kuni paaritu nädala reede õhtul kella 20.00-ni.
5.3.2.Suvise koolivaheaja veedavad lapsed vanematega vaheldumisi, mõlema vanemaga ühe 3-nädalase perioodi ja ühe 2-nädalase perioodi ning eraldi veel 5-päevase perioodi. Emal on õigus kasutada 3-nädalast perioodi oma kollektiivpuhkuse ajal paaritutel aastatel ajavahemikus 20. juuli – 20. august ning paaris aastatel ajavahemikus 20. juuni – 20. juuli. 2021. aastal veedavad lapsed emaga 3-nädalase perioodi alates 21. juulist 2021.
5.3.3.Paaritutel aastatel veedavad lapsed jõuluvaheaja esimese poole isaga ja teise poole emaga, paaris aastatel vastupidi. Jõululaupäeva veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga ja jõulu esimese püha alates kella 12.00st kuni teise püha kella 12.00-ni paaritutel aastatel emaga. Paaris aastatel veedavad lapsed jõululaupäeva emaga ja jõulu esimese püha isaga. Vana-aastaõhtul kella 18.00-st kuni uusaasta esimesel päeval kella 12.00-ni veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paaris aastatel isaga.
5.3.4.Lühikesed koolivaheajad kevadel, sügisel ja talvel veedavad lapsed vanemate juures vaheldumisi. Lapsed veedavad 2021. aastal sügisvaheaja emaga.
5.3.5.Koolivaheaegadel algab suhtlusõigus vaheaja esimesel päeva s.o esmaspäeval kell 10.00 ja lõpeb vaheaja viimasel päeval s.o pühapäeval kell 18.00.
5.3.6.Emadepäeva ja isadepäeva veedavad lapsed vastavalt ema või isaga.
5.3.7.Laste sünnipäevad veedavad lapsed selle vanemaga, kelle juures lapsed on tavapärase suhtluskorra kohaselt, kuid teine vanem saab olla lapsega koos lapse sünnipäevast 4 tundi, mis võimaldab lapsel soovi korral pidada sünnipäeva sugulaste ja sõprade seltsis. Lapsed peavad saama käia ka vanavanemate ja vanema venna sünnipäevadel vähemalt 4 tundi.
5.3.8.Vanemal on õigus reisida lastega Euroopa Liidu piirides Eestist väljapoole oma tavapärase suhtluskorra ajal. Reisimisest tuleb teisele vanemale vähemalt kaks nädalat ette teatada. Teatada tuleb reisi sihtkoht, marsruut, rahvusvahelise transpordi liik, peatumiskoha
2-20-9198 aadress (hotell, majutusteenus, üürikorter vms). Väljaspool Euroopa Liitu reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek. Vanem kohustub andma teisele vanemale lastega reisimiseks vajalikud nõusolekud ja laste reisidokumendid.
5.3.9.Vanemal on õigus suhelda oma lastega igal ajal telekommunikatsioonivahendite kaudu, arvestades laste päevakava.
5.3.10.Vanem, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, tagab laste osalemise huvitegevustes ja muudes vajalikes või ühekordselt planeeritud tegevustes nagu näiteks eakaaslaste ja sugulaste sünnipäevad, muuseumikülastused, kooliüritused jne. Sõltuvalt lapse tervislikust seisundist on vanemal otsustusõigus, kas laps osaleb konkreetsel päeval tegevuses.
5.3.11.Laste kohaletoimetamise kohustus on sellel vanemal, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisti, sest vanem saab sellisel juhul lapsed teise vanemaga kohtumiseks sobivalt ette valmistada. 5.4.Võtta vastu XXu loobumine hariduse küsimustes otsustusõiguse saamise nõudest ning lõpetada selle nõude menetlus.
6.Jätta laste riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebemenetlusega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja, ema) esitas 20. juunil 2020 Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste TTu (puudutatud isik I, tütar), AAu ja KKu (puudutatud isikud II ja III, kaksikud) suhtluskorra kindlaksmääramiseks neist lahuselava isa YYuga (puudutatud isik IV, laste isa) ning ainuotsustusõiguse saamiseks laste hariduse küsimuses. Ema avalduse kohaselt on laste isa lastest lahuselav vanem ning vanematel puudub kokkulepe laste ja isa suhtluskorra kohta. Avaldaja soovib sellist suhtluskorda, mis seab esiplaanile laste huvid ja tagab neile stabiilse arengukeskkonna. Avaldaja hinnangul ei ole laste huvides ebaregulaarne suhtluskord isaga, kus lapsed ei tea, millal nad millise vanema juures viibivad ning kas ja millal lapsed saavad sõpradega kohtuda või kes ja kuidas korraldab laste transpordi. Lapsevanemate ebavõrdne suhtlusõiguse teostamine laste suhtes tekitab lastes pingeid, ei taga lastele rutiini ning turvalist keskkonda. Koolikohustuse täitma asumisel vajavad lapsed ühte põhielukohta, mis on nende kodu ning kus neil on sobiv õpikeskkond ja kooliasjad. Praegu esineb tihti olukordi, kus lapsed ei soovi isa juurde minna või soovivad sealt varem koju tulla. Laste isa ei nõustunud kohtuväliselt suhtluskorda kokku leppima.
1.1.Vastuseks laste isa vastuavaldusele selgitas ema, et tema töögraafik nägi varem ette töölolekut hilistel õhtutundidel, kuid see oli pidem erandlik – kord paari kuu jooksul. 2020. aasta algusest emal enam sellist töögraafikut ei ole. Kui pere veel koos elas, eelistas laste isa nädalavahetustel kodust ära olla ning laste ema veetis lastega nädalavahetused üksi. Tõele ei vasta laste isa väide, et isa oli pidevalt lastega üksi mitme nädala kaupa ema välislähetuste tõttu. Kogu kooselu ajal on laste emal olnud kokku ainult kuus tööalast välislähetust. Vanemad
2-20-9198 proovisid sellist suhtluskorda, kus lastel on vahelduv elukoht, kuid selle tagajärjena tekkisid tütrel koolis käitumisprobleemid ja ühel poistest terviseprobleemid. Laste senise elukorralduse kohaselt oli neil üheksa aasta jooksul üks kodu, mitte vahelduv elukoht. Lapsed on harjunud elama xxxxxxxx asuvas majas. Lapsed kardavad rääkida isale, et isa poeg varasemast kooselust kiusab neid ning samuti väldivad lapsed isale neist asjadest rääkimist, mille peale isa võib kurjaks saada. Laste ema ei ole laste isa nn pühapäevaisa rolli surunud. Enne kooselu lõppemist leidis laste isa, et lastel võiks olla üks kindel elukoht xxxxxxxx (ema ja laste kodu), kuna see on nende jaoks turvaline ja harjumuspärane koht. Isa vastuavaldus
2.Laste Isa esitas 23. septembril 2020 vastuavalduse lastega suhlemiskorra kindlaksmääramiseks. Isa vastuavalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu 2020. a jaanuaris. Pärast vanemate kooselu lõppu oli kaksikutel vahelduv elukoht, tütar on viibinud isa juures vähem aega. Laste isa hinnangul sobiks lastele vahelduv elukoht. Kuid isa nõustus sellega, et 2019/2020 kooliaasta lõpuni elab tütar peamiselt ema juures ning pärast kooliaasta lõppu vahelduvalt mõlema vanema juures. Vanemate kooselu ajal hoolitsesid laste eest mõlemad vanemad. Laste isa oli tütrega pool aastat vanemapuhkusel. Laste ema on oma töö ja xxxxxxxxxhobi tõttu viibinud väikeste laste kõrvalt mitmetel ligi 2-nädalastel välisreisidel, nt xxxxxxxx ja yyyyyyyy ning tööalastel välisreisidel. Laste ema on töötanud vahetustega, vahetuste ajad on 7.00-14.00 ja 14.00-23.00. Välisreiside ajal on laste eest hoolitsenud laste isa. Laspsed on väikesest peale harjunud olema ainult isaga mitme nädala pikkuseid perioode. Kooselu ajal ei kahelnud laste ema kunagi, kas tema äraoleku ajal on laste huvides olla isaga või mitte ning kas laste isa saab laste eest hoolitsemisega hakkama. Pärast kooselu lõppu on laste ema laste suhtlemist isaga takistanud ja piiranud. Laste ema eelistab, et ajal, mil ta ei saa ise lastega tegelda, sh Eestist eemal viibimise ajal, on lapsed kolmandate isikute hoole all, mitte isa juures. Laste ema on lubanud lastel isaga kohtuda üksnes üle nädala nädalavahetustel. Lapsed sooviksid isaga rohkem koos olla, aga ema ei ole sellega nõus. Laste isale tekitab muret laste ema negatiivne suhtumise temasse ning selle hoiaku lastele väljendamine. Isa arvates on suhtluskorra kindlaksmääramine vajalik, kuna vanemad ei ole suutnud selles omavahel kokku leppida. Isa ei nõustu ema taotletud suhtluskorra tingimustega, sest need ei vasta laste parimatele huvidele ning lähtuvad eelkõige ema huvidest. Olukorras, kus vanemate kooselu ajal osalesid mõlemad vanemad aktiivselt laste kasvatamisel ja mõlemad vanemad on lastega tegelnud, mõlemal vanemal on lastega lähedane suhe ning lapsed on vahelduva elukohaga harjunud, on laste huvides, et ka pärast vanemate kooselu lõppemist osalevad vanemad laste elus võrdselt. Ühe vanema nn pühapäevavanema rolli surumine rikub laste ning selle vanema õigusi ja huve. Laste jaoks oleks parim lahendus vahelduv elukoht, mida toetavad mitmed teadusuuringud ja kohtupraktika. Laste senist elukorraldust arvestades on laste huvides elada vanemate juures võrdse aja. Vahelduva elukoha kohaldamist toetab ka vanemate elukohtade lähedus. Laste huvides on viibida vähemalt pool aega isa juures, kuna isal on tööaja paindlikkuse ja kodus töötamise võimaluse tõttu võimalik lastega rohkem tegelda kui laste emal.
Menetlusosaliste seisukohad Laste esindaja seisukoht
3.Lastele määratud esindaja kohtus mõlema vanemaga ja lastega. Laste vanemad selgitasid, et neil on erinev arusaam, kui tihti lapsed võiksid isa juures olla ning nad on käinud suhete
2-20-9198 parandamise eesmärgil perelepitaja juures. Tütar selgitas, et varem oli ta koos vendadega pool aega isa juures ja pool aega ema juures. Tütrele sobiks ka edaspidi selline kord. Tütar soovib mõlema vanemaga suhelda. Kaksikud ei osanud öelda, kuidas nemad sooviksid vanematega suhelda. Laste esindaja hinnangul peaksid vanemad jätkama perenõustamisega ning püüdma jõuda lastega suhtlemise osas kokkuleppele. Kohus peaks isiklikult ära kuulama ka lapsed, eriti tütre. Eestkosteasutuse seisukoht
4.Nõmme Linnaosa Valitsuse esindaja kohtus kolmest lapsest tütre ja laste isaga 24. augustil 2020 isa kodus, kaksikud olid läinud vanaisa juurde maakodusse. Laste isal on enda sõnul lastega head suhted ning tal ei oleks midagi selle vastu, kui lapsed elaksid tema juures. Laste koolitee on mõlema vanema elukohast ajaliselt sama kaugel. Alates jaanuarikuust (2020) elasid lapsed vaheldusmisi nädala kaupa mõlema vanema juures ja isa sõnul sellega probleeme ei olnud. Isa on aidanud tütart õppimises, jälgib e-kooli ja on valmis lapsi ka edaspidi koolitöödes aitama. Isa sooviks suhtluskorda, kus lapsed elavad nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures, sest siis säilib ka isal tihe suhe oma lastega. Isa uue elukaaslase sõnul saab isa lastega hästi läbi. Lapsed sobivad hästi ka poolvenna ja poolõega. Isa uue elukaaslase hinnangul on vanemate omavaheline suhtlemine halvustav ja mõjub lastele negatiivselt. Laste ema tõi linnaosa esindajaga kohtumisel välja, et lapsed vajavad aega, et elumuutustega harjuda: sügisel lähevad kaksikud esimesse klassi. Ema võttis puhkuse, et lastega kooliteed harjutada. Laste koolis on 1. klassis õhtune vahetus ja tunnid algavad alles lõunast. Ema sõnul ei ole ta teinud takistusi laste suhtlemisel isaga. Isa võiks tegelda lastega ka nädala sees talle sobival päeval. Isaga nädala kaupa suhtlemist on katsetatud, kuid see tekitas lastes segadust. Kui lapsed olid viimati 2,5 nädalat isa juures, tuli üks kaksikutest koju ja ütles, et ei soovi nii kaua emast eemal olla. Kooliajal vajavad lapsed stabiilsust ja pidev elukoha vahetus seda ei toeta. Linnaosa esindaja kohtus ka lastega. Lapsed leidsid üksmeelselt, et tahavad koolis käia praegusest elukohast, elada koos emaga ning käia isa juures nädalavahetustel. Lapsed on nõus olema isaga ka nädala sees mõnel päeval peale kooli. Tütre sõnul häirib teda vanemate omavaheline halb läbisaamine. Linnaosa esindaja toetas ema avaldust ning leidis, et vanemad peaksid perelepitusega jätkama, et laste elukorralduses kokkuleppele jõuda. Ärakuulamine
5.1. veebruari 2021. a ärakuulamise protokolli kohaselt kuulas maakohus lapsed ära 25. jaanuaril 2021. Ärakuulamisel jäid vanemad oma varasemate seisukohtade juurde. Laste esindaja hinnangul ei kahjusta ei ema soovitud ega ka isa soovitud suhtluskord laste huve. Linnaosa esindaja leidis, et kui ema ei ole nõus isa pakutud vahelduva elukohaga, tuleks leida lahendus, mis oleks mõlemale võrdne, aga ei kahjustaks laste huve.
6.Ärakuulamise põhjal otsustas maakohus teha 5. veebruari 2021. a määrusega vanematele kohustuseks osaleda perenõustamises 30. aprillini 2021 ning määras vanemate ja laste ajutise suhtlemiskorra kehtivusega 30. aprillini 2021. Ajutine suhtluskord on maakohtu määruse kohaselt järgmine:
2-20-9198
1.Lapsed viibivad isa juures igal paarisnädalal alates 2021. aasta 6-nda nädala kolmapäevast esmaspäevani. Suhtlemiskord algab kolmapäevase koolipäeva lõpust ja lõpeb esmaspäeval koolipäeva alguses.
2.Lapsed viibivad isaga paaritutel nädalatel s.o ajal, mil lapsed on emaga, kolmapäeva pärastlõunal koolipäeva lõpust kuni kella 20.00-ni. Isa viib lapsed suhtluskorra lõpus ema juurde tagasi.
3.Talvise koolivaheaja 2021. a veebruaris veedavad lapsed emaga 22.02.–26.02.2021 ning isaga 26. veebruaril 2021 alates kella 18.00-st kuni 1. märtsil 2021 koolipäeva alguseni.
4.Kevadise koolivaheaja 2021. a aprillis veedavad lapsed isaga. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 7. mai 2021. a määrusega osaliselt ema avalduse ja osaliselt isa vastuavalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus võttis vastu ema loobumise laste hariduse küsimustes otsustusõiguse saamise nõudest ning lõpetas selle nõude osas menetluse. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.1.Maakohus määras suhtluskorra kindlaks järgmiselt:
1.Lapsed viibivad isa juures üle nädala paaris nädalal kolmapäeval kella 18.00-st kuni paaritu nädala esmaspäeva õhtul kella 18.00-ni.
2.Lapsed on isaga ajal, mil lapsed viibivad ema juures, koolipäeva lõpust õhtul kella 20.00-ni kas kolmapäeval või neljapäeval. Vanemad lepivad selles iga kord omavahel kokku.
3.Suvise koolivaheaja veedavad lapsed mõlema vanemaga vaheldumisi, mõlema vanemaga ühe kolmenädalase perioodi ja ühe kahenädalase perioodi ning eraldi veel viiepäevase perioodi. Emal on õigus kasutada kolmenädalane periood ära oma kollektiivpuhkuse ajal paaritutel aastatel ajavahemikus 20. juuli–20. august ning paaris aastatel ajavahemikus 20. juuni–20. juuli. Käesoleval aastal veedavad lapsed emaga kolmenädalase perioodi alates 21. juulist 2021.
4.Paaritutel aastatel veedavad lapsed jõuluvaheaja esimese poole isaga ja teise poole emaga, paaris aastatel vastupidi. Jõululaupäeva veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga ja jõulu esimese püha alates kella 12.00-st kuni teise püha kella 12.00-ni paaritutel aastatel emaga. Paaris aastatel veedavad lapsed jõululaupäeva emaga ja jõulu esimese püha isaga. Vana-aastaõhtu alates kella 18.00-st kuni uusaasta esimese päeva kella 12.00-ni veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paaris aastatel isaga.
5.Lühikesed koolivaheajad kevadel, sügisel ja talvel veedavad lapsed vanemate juures vaheldumisi. Lapsed veedavad 2021. aastal sügisvaheaja emaga.
6.Koolivaheaegadel algab suhtlusõigus vaheaja esimesel päeva s.o esmaspäeval kell 10.00 ja lõpeb vaheaja viimasel päeval s.o pühapäeval kell 18.00.
7.Emadepäeva ja isadepäeva veedavad lapsed vastavalt ema või isaga.
8.Laste sünnipäevad veedavad lapsed selle vanemaga, kelle juures lapsed on tavapärase suhtluskorra järgi, kuid teine vanem saab olla lapsega sünnipäevast 4 tundi, mis võimaldab tal soovi korral pidada lapse sünnipäeva sugulaste ja sõprade seltsis. Lapsed peavad saama käia ka vanavanemate ja vanema venna sünnipäevadel vähemalt 4 tundi.
9.Vanemal on õigus reisida lastega Euroopa Liidu piires Eestist väljapoole oma tavapärase suhtluskorra ajal. Reisimisest tuleb teisele vanemale teatada ette vähemalt kaks nädalat. Teatada
2-20-9198 tuleb reisi sihtkoht, marsruut, rahvusvahelise transpordi liik, peatumiskoha aadress (hotell, majutusteenus, üürikorter vms). Väljaspool Euroopa Liitu reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek. Vanem kohustub andma teisele vanemale laste reisimiseks vajalikud nõusolekud ja laste reisidokumendid.
10.Vanemal on õigus suhelda oma lastega igal ajal telekommunikatsioonivahendite kaudu, arvestades laste päevakava.
11.Vanem, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, tagab laste osalemise huvitegevustes ja muudes vajalikes või ühekordselt planeeritud tegevustes nagu näiteks eakaaslaste ja sugulaste sünnipäevad, muuseumikülastused, kooliüritused jne. Tulenevalt lapse tervislikust seisundist on vanemal otsustusõigus, kas laps konkreetsel päeval tegevuses osaleb.
12.Laste kohaletoimetamise kohustus on sellel vanemal, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisti, sest vanem saab sellisel juhul lapsed teise vanemaga kohtumiseks sobivalt ette valmistada.
7.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vanematel laste ühine hooldusõigus ning mõlemad vanemad on võimelised laste eest hoolitsema ning neid eakohaselt kasvatama. Mõlema vanema elutingimused vastavad laste vajadustele. Laste ärakuulamisel ja kohtuistungil selgus, et lapsed on harjunud veetma osa ajast oma isaga. Vanemad on teinud elukorralduslikke muudatusi, mis toetavad mõlema vanema juures elamist. Mõlema vanema juures on lastel oma asjad, et ühe vanema juurest teise juurde minek oleks võimalikult vähe koormav. Lastel on mõlema vanemaga usalduslik ja lähedane suhe.
7.3.Maakohtu hinnangul tuleb suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtuda sellest, et suhtlemiskord tagaks võimaluse suhelda võimalikult erinevates tavaelu olukordades. Suhtluskord peab võimaldama suhelda sugulastega ja veeta vaba aega, kuid täita ka rutiinseid igapäevaseid kohustusi. Suhtlemiskord peab ära hoidma olukorra, kus lapsed käivad ühe vanema juures üksnes külas.
7.4.Kohtumenetluse ajal saavutasid vanemad kokkuleppe laste koolivaheaegu, reisimist ning pidu- ja tähtpäevi puudutavates küsimustes suhtluskorra reguleerimiseks. Vanemad leidsid, et suvine koolivaheaeg, mis on 11 ja pool nädalat pikk, tuleb jagada võrdsetes osades kaheks kolmenädalalseks ja kaheks kahenädalaseks ajavahemikuks. Ülejäänud poolteist nädalat jagatakse samuti võrdselt 5-päevasteks perioodideks. Selline ajajaotus tagab vanematele võimaluse veeta lastega suve erinevaid perioode. Maakohus arvestas siinjuures ka ema kollektiivpuhkusega. Jõuluvaheaja, mis on 3-nädalane, jagavad vanemad samuti pooleks. Jõululaupäeva, esimese püha ja aastavahetuse veetmise kohta määras maakohus eraldi korra. Lühikesed koolivaheajad kevadel, sügisel ja talvel veedavad lapsed vanemate juures vaheldumisi. Emadepäeva ja isadepäeva veedavad lapsed vastavalt ema või isaga. Laste sünnipäevad veedavad lapsed selle vanema juures, kelle juures lapsed parajasti tavapärase suhtluskorra kohaselt viibivad, kuid teine vanem saab olla lapsega sünnipäeva päeval koos neli tundi, et soovi korral pidada lapse sünnipäeva sugulaste ja sõpradega. Lapsed peavad saama käia ka vanavanemate ja vanema venna sünnipäeval ning olla sel ajal nendega koos vähemalt neli tundi. Vanematel on õigus reisida lastega Euroopa Liidu piirides Eestist väljaspoole oma tavapärase suhtluskorra ajal. Reisimisest tuleb teisele vanemale vähemalt kaks nädalat ette teatada, andes teada reisi sihtkoha, marsruudi, rahvusvahelise transpordi liigi ning peatumiskoha aadressi (hotell, majutusteenus, üürikorter vms). Väljapoole Euroopa Liitu reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek. Vanem kohustub andma teisele vanemale lastega reisimiseks vajalikud nõusolekud ja laste reisidokumendid. Maakohtu soovituse kohaselt tuleks vastavad nõusolekud anda notariaalselt, et neid ei oleks vaja iga kord eraldi anda.
2-20-9198
7.5.Ema soovib, et laste elukoht oleks tema juures. Isa soovib lastele vahelduvat elukohta. Maakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas võimalik suhtlusõigust võrdsetes osades jagada. Sellise suhtluskorra eelduseks on vanemate vaheline koostöö ja usaldus. Vanemate suhted on perelepitusest hoolimata endiselt konfliktsed ning seetõttu ei ole praegusel hetkel võimalik korraldada laste elu selliselt, et nad viibivad mõlema vanema juures võrdse aja. Maakohtu hinnangul on lastele isaga kohtumiseks esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord hästi toiminud. Ärakuulamisel tõid vanemad üksnes välja selle, et laste elukoha vahetus võiks toimuda õhtusel ajal, et lapsed ei peaks vajalikke asju kooli kaasa võtma. Seega tuleb määrata laste isaga suhtlemise kord selliselt, et lapsed on isa juures üle nädala paarisnädala kolmapäeval kella 18.00-st kuni esmaspäeva õhtul kella 18.00-ni. Maakohtu hinnangul on mõistlik võimaldada isal lastega koos aega veeta ka ajal, kui lapsed on suhtluskorra alusel ema juures. Koolinädala sujuvamaks korraldamiseks on siiski lastele vähem koormav, kui nad koolinädala sees ööbimiskohta ei vaheta, vaid on sel ajal isa juures õhtuti kella 20.00-ni kolmapäeviti või neljapäeviti. Vanemad lepivad selle igakordselt eraldi kokku. Vanem, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, tagab laste osalemise huviringides ning ühekordselt planeeritud tegevustes (sõprade ja sugulaste sünnipäevad, muuseumikülastused, kooliüritused jne). Vanemale jääb lapse osalemise võimalikkuse otsustusõigus, sõltuvalt lapse tervislikust seisundist. Lapsed viib teise vanema juurde see vanem, kelle juures lapsed parasjagu on, kui vanemad ei lepi teisiti kokku.
7.6.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 7. mai 2021. a määruse tühistada resolutsiooni punktide 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.6 osas. Isa palub teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata laste suhtluskord vanematega kindlaks järgmiselt:
1.Lapsed viibivad vanemate juures nädala kaupa selliselt, et paaritu nädala reede õhtul kella 20.00-st kuni paarisnädala reede õhtul kella 20.00-ni on lapsed isa juures ning paarisnädala reede õhtul kella 20.00-st kuni paaritu nädala reede õhtul kella 20.00-ni on lapsed ema juures.
2.Suvisel koolivaheajal veedavad lapsed aega mõlema vanemaga vaheldumisi. Lapsed veedavad mõlema vanemaga ühe 3-nädalase perioodi ja ühe 2-nädalase perioodi ning eraldi veel kummagi vanemaga 5-päevase perioodi. Emal on õigus kasutada 3-nädalane periood ära oma kollektiivpuhkuse ajal vastavalt paaritutel aastatel ajavahemikus 20. juuli–20. august ning paarisaastatel ajavahemikus 20. juuni–20. juuli. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, eelneb paaritutel aastatel 3-nädalane periood, mille lapsed veedavad isaga, vahetult 3-nädalasele perioodile, mille lapsed veedavad emaga ning paarisaastatel järgneb 3-nädalane periood, mille lapsed veedavad isaga, vahetult 3-nädalasele perioodile, mille lapsed veedavad emaga. 2021.a aastal veedavad lapsed isaga 3-nädalase perioodi alates 7. juulist 2021 ja emaga 3-nädalase perioodi alates 21. juulist 2021.
3.Koolivaheaegadel lähevad lapsed selle vanema juurde, kellega veedavad vaheaja, vaheajale eelneva viimase koolipäeva reedel kell 20.00 ja viibivad tema juures kuni vaheaja viimasel päeval, s.o pühapäeval, kella 20.00-ni.
4.Kui lapsed viibivad lühikesel koolivaheajale (sügis-, talve- (veebruaris) või kevadvaheajale) eelneval nädala sama vanema juures, kelle juures nad on vaheajal, viibivad lapsed vaheajale järgnevad kaks nädalat teise vanema juures. Lapsed lähevad selle vanema juurde, kelle juures
2-20-9198 nad vaheajal ei olnud, vaheaja viimasel päeval, s.o päevapäeval kell 20.00 ja lähevad teise vanema juurde tagasi teise nädala reedel kell 20.00. Isa palus määruskaebuse kohtuistungil läbi vaadata. 8.1.Isa määruskaebuse väited ja taotlused on kokkuvõttes järgmised: 1) Maakohus ei ole täitnud TsMS § 477 lg 8 nõudeid seoses ärakuulamise kajastamisega. Maakohus ei ole koostanud laste ärakuulamise kohta protokolli, seega pidi maakohus märkima laste ärakuulamisega seotud olulised asjaolud kohtulahendis. Maakohus on üksnes üldiselt viidanud laste ärakuulamisele, mainimata, mida lapsed ärakuulamisel avaldasid ning milline on laste arvamus neid puudutava vaidluse osas. Maakohus on lahendis üksnes esile toonud järeldused, mis ta on teinud laste ja vanemate ärakuulamisest. Seejuures ei ole aru saada, millised järeldused on maakohus teinud laste ning millised vanemate poolt ärakuulamisel avaldatu alusel. 2) Vahelduva elukoha välistamine ei ole õiguspärane ega lähtu laste huvidest. Maakohus on põhjendanud vahelduva elukoha mittesobivust sellega, et vanemate suhted on konfliktsed, kuid määrusest ei selgu, milles vanemate suhete konfliktsus seisneb ning kuidas vanematevahelised konkreetsed erimeelsused mõjutavad suhtluskorra tingimusi nii, et laste võrdne viibimine mõlema vanema juures on välistatud. Vaidluse lahendamisel on oluline hinnata, milles vanemate erimeelsused seisnevad ning kas need välistavad vahelduva elukoha kohaldamise. Praegusel juhul on vanemad vaielnud eelkõige selle üle, millal ja kui palju aega lapsed ühe või teise vanema juures veedavad. Vanematel ei ole selliseid konflikte ja erimeelsusi, mis välistavad vahelduva elukoha kohaldamise. 3) Asjas ei ole toodud esile asjaolusid, millest nähtuks, et vanemad ei tee suhtluskorra täitmisel piisavalt koostööd. Maakohus tuvastas, et lastel on mõlema vanemaga usalduslik ja lähedane suhe. Lapsed on harjunud viibima mõlema vanema juures ning neil on mõlema vanema juures oma asjad. Mõlemad vanemad on laste kasvatamisel aktiivselt osalenud. Vanemad on lapsi viinud ja toonud vastavalt kokkulepitule või kohtumääruses kindlaksmääratule ning vahetanud lapsi puudutavat olulist infot. Mõlemad vanemad väärustavad laste õpinguid ning koolikohustuse täitmist ja toetavad lapsi nende õppetöös. Vahelduva elukoha puhul saavad mõlemad vanemad osaleda laste kasvatamises nii argi- kui puhkepäevadel. See on tähtis laste arusaamade ja väärtushinnangute kujunemisel. Mõlemas elukohas on lastel kõik vajalik olemas. Vanemate elukohad asuvad lähestikku ning lastel on võimalik käia koolis, huviringides ja trennis ning kohtuda sõpradega ükskõik kumma vanema juures elades. Vahelduva elukoha kohaldamine vähendab laste ja vanemate kodude vahel liikumiste arvu. Lapsed saavad mõlema vanemaga järjset pikemalt koos olla. Lapsed on harjunud mõlema vanema juures elama ja nende kodude vahel liikuma. Vahelduv elukoht ei oleks laste jaoks oluline elukorralduse muutus. Vahelduv elukoht on laste huvides. Vahelduv elukoht tagab, et vanema ja lapse kokkusaamiste vahele ei jää pikki pause. 2017. a koostatud analüüsis “Lapsega suhtlust korraldav kohtulahend ja selle täitmine. Võrdlev analüüs“ on esile toodud, et viimastel aastatel on Euroopas abielu lahutamise või lahkumineku korral üha enam levinud hooldus- ja suhtlusõiguse teostamise valikul nn vahetusmudel, mille kohaselt lapse elukoht on vanemate lahkumneku järel võrdse aja kummagi vanema juures. Lapse arengule on kasulik mõlema vanema osalemine lapse kasvatamises. 4) Maakohtu määratud suhtluskord ei eelda vanematelt vähem koostööd kui suhtluskord, mille alusel lapsed on kummagi vanema juures nädala kaupa. Maakohtu määratud suhtluskord eeldab pigem rohkem koostööd ja infovahetust, kui isa soovitud
2-20-9198 suhtluskord, mille alusel lapsed on ühe nädala kaupa kummagi vanema juures ning kumbki vanem vastutab oma nädalal, et lastel oleks kõik vajalik olemas ja tehtud. Kohtu määratud nädalasiseste kokkusaamiste korraldamine nii, et need täidaksid oma eesmärki, s.o et lapsed saaksid isaga aega veeta, võib osutuda oluliselt keerulisemaks, kui suhtluskord, mille korral lapsed on isa juures järjest terve nädala. Nädala keskel lühiajaliste kokkusaamiste puhul tuleb arvestada seda, et neid võivad mõjutada laste huvitegevused ning järgmiseks koolipäevaks valmistumine. Maakohtu määrus on vastuoluline - maakohus on leidnud, et vahelduva elukoha kohaldamiseks on vajalik parem koostöö vanemate vahel, kuid teistpidi nõuab suhtluskorra p-i 3.2 kohaldamine igakordset kokkuleppimist selles, kas lapsed on ema juures viibimise ajal kolmapäeval või neljapäeval isa juures. 5) Maakohtu määratud suhtluskord on vastuolus Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 2-173347 väljendatud seisukohtadega, mille kohaselt ei ole vanemate erimeeldused suhtluskorra tingimustes aluseks vahelduva elukoha kohaldamisele. 6) Maakohtu määratud suvine suhtluskord eeldab, et vanemad peavad igal aastal kokku leppima, millal on 3-nädalane periood, mil lapsed on isa juures ning millal on kummagi vanema 2-nädalene periood ja 5-päevane periood. Maakohtu määruses ei ole kindlaks määratud, mis ajaks tuleb kokkulepe saavutada ning mis juhtub siis, kui kokkulepet ei saavutata. Seega ei ole need suhtluskorra tingimused piisavalt täpsed. Määruskaebuse esitaja leiab, et põhjendatud oleks täpsustada, millal on laste isal õigus veeta 3-nädalane periood lastega, sidudes selle laste ema 3-nädalase perioodiga järgmiselt: Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, eelneb paaritu arvuga aastatel 3-nädalane periood, mille lapsed veedavad isaga, vahetult 3-nädalasele perioodile, mille lapsed veedavad emaga ning paarisarvuga aastatel järgneb 3-nädalane periood, mille lapsed veedavad isaga, vahetult 3-nädalasele perioodile, mille lapsed veedavad emaga. 2021. aastal veedavad lapsed isaga 3-nädalase perioodi alates 7.07.2021.a. 7) Maakohus ei ole praeguses menetluses välja selgitanud, milline suhtluskord oleks iga lapse puhul tema parimates huvides. Määrusest ei selgu, miks on parem suhtluskord, mille kohaselt elavad lapsed kooliajal ema juures rohkem aega kui isa juures ning miks on laste jaoks parim lahendus see, et nad viibivad isa juures üle nädala kolmapäeva õhtust esmaspäeva õhtuni. Asjaolu, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra täitmisel ei esinenud probleeme, ei anna alust järeldada, et tegemist on lastele sobivaima suhtluskorraga. Määruse põhjendustest ei nähtu, et ühel vanemal oleks teise ees objektiivselt põhjendatud eeliseid, mille tõttu oleks laste huvides olla rohkem aega selle vanema juures. Maakohus on eelistanud laste ema huve ning otsustanud, et lapsed on ema juures rohkem aega kui isa juures. Samuti ei saa asjaolust, et lapsed on eelkõige laste ema otsustest tulenevalt elanud alates 2021. a sügisest peamiselt ema juures, järeldada, et selline elukorraldus on lastele parim. 8) Lühikeste koolivaheaegade osas leidis isa, et koolivaheajaks võiksid lapsed minna selle vanema juurde, kellega nad koolivaheaja veedavad, koolivaheajale eelneval viimasel koolipäeval s.o reedel kell 20.00. Selline kord võimaldaks vanematel lastega lihtsamini reisimas käia, sest sageli algavad reisid viimasele koolinädalale järgneval nädalavahetusel. Selleks, et laste ja vanema kokkusaamiste vahele ei tekiks liiga pikka vahet, tuleks suhtluskorda lisada tingimus, et kui lapsed viibivad sügis-, talve(veebruaris) või kevadvaheajale eelneval nädalal sama vanema juures, kelle juures nad on vaheajal, viibivad lapsed vaheajale järgnevad kaks nädalat teise vanema juures. Lapsed lähevad vanema juurde, kelle juures nad vaheajal ei olnud, vaheaja viimasel päeval, s.o päevapäeval kell 20.00 ja lähevad teise vanema juurde tagasi teise nädala reedel kell 20.00.
2-20-9198
9.Laste ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Maakohtu määrusega reguleeritud suhtluskord võimaldab lastel isaga piisavalt suhelda ning olla kursis isa elukorralduse ja väärtustega. Laste ema toetab laste ja isa suhtlemist igakülgselt ka väljaspool kohtumäärusega reguleeritud aegu. Lühiajalised kohtumised on avaldanud lastele positiivsemat mõju kui pikaajalised kohtumised. Lapsed meenutavad neid hetki alati rõõmuga. Vahelduva elukoha välistamine tagab lastele kodutunde, mis on alus turvatunde tekkimiseks, võimaldades lastel kasvada nii, et nad teavad ka täiskasvanueas, kus või mis on nende kodu.Vahelduva elukoha välistamine lähtub laste huvidest. Laste tervist ja hariduskäiku arvestades on kõige tähtsam stabiilsus. Menetluse kestel selgus, et vahelduv elukoht lastele turvatunnet ja stabiilsust ei tekitanud. Laste isa on vahelduvat elukohta taotledes pidanud silmas eelkõige enda huve ning seda, et ta ei peaks sel juhul lastele elatist maksma. Vanemate elukohad asuvad lähestikku, seega on laste isal võimalus suhelda lastega igapäevaselt ning, kui ta soovib lapsed koolist koju või huviringi viia, saab ta seda alati teha. Seega on laste isal võimalik suhelda lastea rohkem kui ainult sel ajal, kui lapsed on parasjagu tema juures.
10.Laste esindaja hinnagul on maakohus lõpplahendi tegemisel lähtunud eelkõige laste huvidest ning oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Maakohus on määruse põhjendustes arvestanud laste ärakuulamisega seotud olulisi asjaolusid läbivalt ning järjekindlalt neile lahendis viidanud. Seega ei ole laste ärakuulamisega seotud asjaolude mittetäielik esiletoomine määruses nii kaalukas menetlusõiguse normi rikkumine, et see võiks kaasa tuua määruse tühistamine. Maakohus on piisava detailsusega põhjendanud, miks võrdse aja kohaldamine ei ole otstarbekas. Maakohus on seejuures tuginenud tegeliku elu asjaoludele, millest nähtus, et esialgse õiguskaitse korras määratud laste ja isa kohtumised sujusid eriti hästi. Maakohus on lähtunud sellest, et selline lahendus on just praegusel hetkel sobiv, mis ei välista praegusest erinevate kokkulepete sõlmimist tulevikus. Oluline on võtta arvesse ka seda, et menetlus praeguses asjas kestis vaatamata erinevate psühholoogide ja perenõustajate pingutustele peaaegu aasta. Laste huvides ei ole pikaajaline kohtumenetlus.
11.Linnaosa esindaja leidis, et kuigi praegusel juhul ei pidanud maakohus võimalikuks jagada vanemate suhtlemisõigust võrdsetes osades, on võimalik suhtlemisõigust võrdsemalt jagada ja samal ajal tagada laste elus stabiilsus ning kooliskäimine ühest kodust ka selliselt, et määratud suhtluskord rakendub vahelduvalt pikema perioodi vältel ühe vanema ning järgneva perioodi vältel teise vanema suhtes.
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Tallinna Ringkonnakohus kuulas laste ema ja isa ära 28. septembril 2021 ning 30. septembril 2021.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 7. mai 2021. a määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-iga 659 osaliselt tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-ide 3.1 ja 3.2 osas, millega maakohus määras kindlaks vanemate iganädalase suhtluskorra. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusliku taotluse. Laste isa taotles määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegium ei pea vajalikuks praegusel juhul kohtuistungit
2-20-9198 korraldada ning leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Esimese astme kohtu menetluses on kõik menetlusosalised või nende esindajad suuliselt ära kuulatud ning on kogutud asja õigeks lahendamiseks piisavalt tõendeid. Samuti on ringkonnakohus kuulanud menetluses esiletoodud asjaolude täpsustamiseks uuesti ära mõlemad vanemad. Seetõttu jätab kolleegium isa taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata.
16.Praeguses asjas on peamine vaidlus selle üle, kas laste huvides on sellise suhtluskorra kindlaksmääramine, mille kohaselt lapsed viibivad kummagi vanema juures võrdse aja s.t, et lastel on vahelduv elukoht. Maakohus leidis, et vahelduva elukoha kohaldamine ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuna see eeldab vanemate vahelist koostööd ja usaldust. Maakohus leidis, et vanemate suhted on perelepitusest hoolimata konfliktsed, mistõttu vahelduva elukoha põhimõtte kohaldamine ei ole võimalik.
17.Kolleegiumi hinnangul on maakohus ületanud diskretsiooni piire, kuna maakohtu põhjendustest ei nähtu, miks ei ole vahelduv elukoht praeguse asja asjaolusid arvestades laste huvides. Seega ei vasta maakohtu määratud suhtluskord laste huvidele ega taga isa õigust lastega emaga võrdsel määral suhelda.
18.Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral lepivad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt Riigikohtu
7.detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22).
19.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et mõlemad vanemad on võimelised laste eest hoolitsema ning neid eakohaselt kasvatama (II kd, tl 168). Mõlema vanema elutingimused vastavad laste vajadustele. Laste ja vanemate ärakuulamisel tuvastas maakohus, et lapsed on harjunud veetma osa ajast oma isaga (II kd, tl 168). Vanemad on teinud elukorralduslikke muudatusi, mis toetavad mõlema vanema juures elamist. Mõlema vanema juures on lastel oma asjad, et ühe vanema juurest teise juurde minek oleks võimalikult vähe koormav. Lastel on mõlema vanemaga usalduslik ja lähedane suhe (maakohtu otsus, II kd, tl 184 pöördel).
20.Menetluses on ema selgitanud, et kooliga kohanemise tõttu on lastel keeruline samaaegselt kohaneda ka vahelduva elukohaga, kuna see ei taga neile piisavat stabiilsust ja turvatunnet. Isa tõi määruskaebuses esile, et maakohtu määratud suhtluskord nõuab vanematelt suuremat koostööd, kui nädala kaupa vahelduva elukoha põhimõtte rakendamine, kuna nädala sees lastega kohtumise kokkuleppimine on keerulisem. Isa ei mõista maakohtu seisukohti vanemate konfliktsuse kohta, kuna maakohus ei ole selgitanud, milles vanemate konfliktsus seisneb.
21.Kolleegiumi hinnangul nähtub toimiku materjalidest, et vanemad on maakohtu menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorda sujuvalt täitnud (maakohtu otsuse põhjendused, II kd, tl 185 pöördel; ema seisukoht istungil, II kd, tl 170). Sama leidis ka laste esindaja (II kd, tl 167 pöördel). Ärakuulamisel ringkonnakohtus kinnitas ema samuti, et
2-20-9198 suhtluskord on kohtu määratud tingimustel üldjoontes toiminud (28.09.2021 ema ärakuulamise protokoll, III kd tl 36). Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et vanemad on endiselt konfliktsed suhtluskorda puudutavas osas. Toimiku materjalidest nähtuvalt on vanematel muid erimeelsusi lastega seotud küsimustes, eelkõige seoses elatise maksmise ja laste ülalpidamisega seotud kulutustega (II kd, tl 21, tl 27, tl 40-43, 45, 48). Kuid esiletoodust nähtub, et menetluse jooksul liikusid vanemad üksteise arusaamadele sobivast suhtluskorrast järjest lähemale (II kd, tl 50, II kd, tl 83, II kd, tl 109 pöördel) ning isa tegi isegi ettepaneku võtta avaldused tagasi ning püüda asja ilma kohtuta lahendada (II kd, tl 48 pöördel). Ka ringkonnakohtus ärakuulamisel kinnitasid mõlemad vanemad, et suhtluskord on üldjoontes hästi sujunud (vt 28.09.2021 ja 30.09.2021 vanemate ärakuulamise protokollid). Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et vanemad on suhtluskorra täitmisel olnud konfliktsed.
22.Toimikust nähtuvalt on vanemad olnud paindlikud ka suhtluskorra muudatuste suhtes, nt kui mõni lastest on soovinud nädala sees isaga kohtumise asemel sõbrale külla minna, siis on seda võimaldatud. Samuti on isa lubanud lastel varem ema juurde tagasi minna (III kd, tl 36, ema ärakuulamisel avaldatu). Ringkonnakohtus ärakuulamisel tõid vanemad esile, et neil on raskusi suhtlemisega eelkõige keeruliste isiklike suhtete tõttu (lahutuse üleelamine, süüdistamine, vt ringkonnakohtu vanemate ärakuulamise protokollid). Ringkonnakohtus ärakuulamisel leidis veelkord kinnitust ka see, et mõlemal vanemal on lastega lähedane suhe, mõlemad tajuvad lastega seotud probleeme sarnaselt ning tunnevad hästi oma laste eripärasid. Samuti leidis kinnitust, et mõlemad vanemad on lastele pühendunud, toetavad laste õppimist ja kooliskäimist (II kd, tl 74). Laste isa selgitas, et ta on viinud lapsi hommikuti kooli ja neid sealt toonud. Isa soovib aktiivsemalt tegelda ka ühe kaksiku kõneprobleemiga. Toimikust nähtub, et isa huvitub laste tervisest ja mõlemad pooled on püüdnud vastastikust suhtlemist parandada (II kd, tl 45). Isa soovib laste elus osaleda sama aktiivselt kui ema ning tahab nende jaoks olemas olla. Lastega veedetud aeg on isa jaoks lisaks muule oluline ka põhjusel, et ta ise on kasvanud isata (30.09.2021 ärakuulamise protokoll, III kd, tl 37 pöördel). Laste esindaja on maakohtus ärakuulamisel leidnud, et kummagi vanema soovitud suhtluskord ei ole laste huvidega vastuolus või neid kahjustav (II kd, tl 111.) Kinnitust ei ole leidnud ka ema seisukoht, et ajavahemikud, kus lapsed on olnud isaga pikemalt koos, nt suvevaheajal või koolivaheajal, oleksid mõjunud lastele kahjustavalt või traumeerivalt, mis annaks põhjust järeldada, et vahelduva elukoha määramine oleks vastuolus laste huvidega. Tütrel esines koolis küll mõningaid probleeme käitumisega perioodil, kus vanemad lahutasid abielu (kevad 2020, II kd, tl 14), kuid menetlusest ei nähtu, et tütrel oleks ka hilisemal perioodil koolis probleeme tekkinud. Ema tõi menetluses esile, et ühel kaksikutest tekkis seoses vanemate lahkukolimise ja konfliktidega kõnehäire, isa selgitas ärakuulamisel, et kõnehäire esines poisil juba varasemas lapsepõlves (III kd, tl 37 pöördel). Seega ei kinnita toimiku materjalid ema väiteid, et isaga pikemalt koosoldud aeg oleks lastele traumeerivalt või kahjustavalt mõjunud.
23.Eelnevaid asjaolusid arvestades on kolleegiumi hinnangul põhjendatud muuta maakohtu määrust selliselt, et määrata vanemate iganädalane suhtluskord lastega selliselt, et lapsed viibivad kummagi vanema juures nädala kaupa paaritu nädala reede õhtul kella 20.00-st kuni paaris nädala reedel kella 20:00-ni. Muus osas ei pea kolleegium vanemate esiletoodud seisukohti arvestades vajalikuks maakohtu määrust muuta. Vanemad on kinnitanud ning toimikust nähtub, et vaheaegade ning suveperioodi jagamise osas on suhtluskord hästi toiminud ning suuri erimeelsusi ei ole tekkinud. Kolleegium leiab, et praeguse asja asjaolusid arvestades on laste huvides jagada suhtlusperioodid mõlema vanema vahel võrdselt. Menetluses ei ole leidnud kinnitust, et vanematel on suuri erimeelsusi laste kasvatamisel, nende õpetamisel, kooli viimisel ja toomisel või tervise küsimustes, mis peaks välistama laste võrdse viibimise kummagi vanema juures. Samuti ei ole menetluses piisavalt kinnitust leidnud, et ajavahemikud,
2-20-9198 kui lapsed on olnud isaga pikemalt kui praegu maakohtu määratud suhtluskord võimaldab, oleksid lapsi kahjustanud või olnud nende huvidega vastuolus. Selliseid asjaolusid ei ole esile toonud ka linnaosa esindaja ning lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja, kes mõlemad on avaldanud kogu menetluse käigus lootust, et vanemad on kokkuleppeks võimelised ning suudavad teha koostööd. Ka vanemad ise on kinnitanud, et lapsed on olnud rõõmsad, kui vanemad on saanud omavahel paremini kokkuleppele. Mõlema vanema pingutused on vajalikud, et võrdne suhtluskord poolte vahel toimiks, mis tagaks ka lastele suurema turvatunde ja rahulolu.
24.Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus ei ole määruses piisavalt kajastanud laste poolt ärakuulamisel väljendatud seisukohti, leiab kolleegium, et maakohus on laste seisukohti vajalikus ulatuses määruses refereerinud ning neid menetluses arvestanud. Kohus ei pea kajastama laste ärakuulamist sõna-sõnaliselt.
25.Määruskaebuses leidis isa, et suhtluskord ei ole piisavalt täpne ka suviste vaheaegade osas ning palus selles osas määrust täpsustada. Kolleegiumi hinnangul ei ole see seisukoht põhjendatud. Maakohus on vaheaegade osas täpselt paika pannud, millal on lapsed emaga ning millal isaga, suvise vaheaja osas on maakohus märkinud, et lapsed veedavad 3-nädalased, 2nädalased ja 5-päevased perioodid vanemate juures vaheldumisi, millest järeldub, et kummagi vanema lastega veetmise perioodile järgneb teise vanema vastav koosolemise periood. Nagu ülal märgitud, suutsid vanemad vaheaegade ja suve osas ilusti kokkuleppele jõuda, mistõttu ei ole põhjendatud nende perioodide ülidetailne reguleerimine kohtu määratud suhtluskorras.
26.Muudele isa määruskaebuse väidetele on kolleegium eespool asja lahendades vastanud. Menetluskulud
27.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.