Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
19.01.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-1275
Tsiviilasi
Nimeta Management OÜ, VP, ADG ja AWG hagi AM vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks AM avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.09.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nimeta Management määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I Nimeta Management OÜ (registrikood 11080924)
OÜ,
VP,
ADG
ja
AWG
Hageja II VP (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III ADG (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja IV AWG (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja v/adv Merle Järvala Kostja AM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Triinu Hiob Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.09.2015 määrus jätta muutmata, kuid täpsustada määruse resolutsiooni, määrates iga kohustatud isiku osas kindlaks tema poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulude rahaline suurus.
2.Maakohtu määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada AM avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; 2) Mõista Nimeta Management OÜ-lt välja AM kasuks menetluskulu 768.39 eurot ja viivis menetluskulult alates käesoleva määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; 3) Mõista VP-lt välja AM kasuks menetluskulu 768.39 eurot ja viivis menetluskulult alates käesoleva määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; 4) Mõista ADG-ilt välja AM kasuks menetluskulu 768.39 eurot ja viivis menetluskulult alates käesoleva määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; 5) Mõista AWG-lt välja AM kasuks menetluskulu 768.39 eurot ja viivis menetluskulult alates käesoleva määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; 6) Jätta AM avaldus 117.81 euro ulatuses rahuldamata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.Harju Maakohus jättis 18.08.2014 otsusega hagejate hagi kostja vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.03.2015 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Riigikohus keeldus 20.05.2015 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Kostja esitas 31.05.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest 2984.26 eurot ja tõlkekuludest 207.11 eurot, kokku 3191.37 eurot (koos käibemaksuga).
3.Vastuseks hagejate vastuväidetele selgitas kostja, et esimeses astmes on tema ja esindaja vahel sõlmitud leping 04.06.2014, kohtumine advokaadibüroos leidis aset aga juba 20.05.2014 peale 16.05.2014 kirjavahetust. Enne seda koostas kostja oma menetlusdokumendid ise ja andis kõik viie kuu jooksul kogutud materjalid advokaadibüroole üle 16.05.2014. Alates sellest hetkest kuni 05.08.2014 kohtuistungini on advokaadibüroo poolt esitatud arve nr 1400001 summas 1666.67 + km = 2000 eurot, mis on kokku kolme kuu eest: spetsifikatsioon juuni ja juuli eest arvel nr 1408083 ja augusti eest arvel nr 1409041. Neil arvetel on lahti kirjutatud ka vajalikeks tegevusteks kulunud töötunnid, mis on kokku 22,15h. Seega nähtub avaldusele lisatud arvetest, et kui arve summa jagada tundidega, on tulemus 75.29 eurot + km/tund, mis on kostja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kokkuleppeline turuhinnast madalam erihind.
4.Arve nr 1408083 spetsifikatsioonist nähtub, et 25.-26.06 on kostja esindaja koostanud kohtule esitamiseks seisukohti ja vastuväiteid ning 16.07.2014 on need kohtule esitatud. Õige on hagejate väide, et 25.06.2015 ei ole esindaja kohtule taotlusi esitanud, kuid kostja ei olegi seda väitnud. Väär on hagejate väide, et õigusabikulud tekkisid alates 16.07.2014, kuivõrd enne kohtule protsessuaalse vastuväite esitamist on esindajal vaja end olemasolevate kohtudokumentidega ja poolelioleva menetlusega kurssi viia ning vastuväite dokument koostada, mida tehtigi 25.-26.06.2014, nagu arvelt nähtub. Samuti on väär hagejate väide, et protsessuaalse vastuväite pikkus oli 1lk, tegelikkuses oli see 8 lk. Samuti on väär hagejate seisukoht, et kohtuasja materjalidega tutvumiseks on 5h ülemäärane. Menetlus oli selleks hetkeks kestnud juba 5 kuud ja esindaja pidi kõik materjalid läbi töötama, et kostjat edaspidi esindada. Asjaolu, et kohus osa materjale tagastas, ei tee nendega tutvumist olematuks ega vabasta kostjat arve tasumisest.
5.Väär on hagejate väide, et arvelt nr 1409041 ei nähtu mitme töötunni eest see on esitatud. Seal on kirjas kõik augustis osutatud töötunnid, sh esindamine istungil, kokku 9,55h. Kuna kostja tasus nii juuni, juuli kui augusti eest ettemaksuarve alusel, siis hiljem midagi juurde maksta ei tulnud. Kõik sisaldus juuni algul esitatud arvel nr 1400001.
6.Hagejate väide, et arvelt nr 1411082 ei ole võimalik teada saada tunnitasumäära ja ei ole näha kulunud tundide arvu, on väär. Tunnid on kirjas – 7,35. Kui summa jagada tundide arvuga, saab tunnihinnaks 79.36 + km/tund, mis on taas turuhinnast madalam hind. Samuti on väär hagejate väide, et kostja ei ole esitanud vastuses apellatsioonkaebusele uusi tõendeid. Uued tõendid esitati, nt septembris 2014 majas toimunud müramõõtmise protokoll, mida kohus ka arvestas.
7.Ka tõlketeenuse osas on väär hagejate väide, et see ei ole seotud käesoleva menetlusega. Tõlkebüroo arvel on kirjas, mis on tõlgitud ning sealt on selgelt välja loetavad isegi kohtule hiljem esitatud tõendite nimetused. Arve on ka ümber tehtud ja sõna FIE arvelt eemaldatud. Väär on hagejate väide, et tõlked ei olnud vajalikud ja kohus neid ei aktsepteerinud. Kohus aktsepteeris neid osaliselt.
8.Seoses hagejate sooviga, et kohus kontrolliks kostja poolt arvete tasumist märkis hageja, et edastas kohtule maksekorraldused ja panga väljavõtted. Hagejate vastuväide
9.Hagejad vaidlesid avaldusele vastu. Lisatud arvetest ega tööde spetsifikatsioonist ei nähtu, millise tunnihinna alusel on tööd arvestatud ja arved koostatud. Esimeses kohtuastmes kohaldatud tunnitasumäär ei nähtu ka hüvitamise avaldusest. Apellatsiooniastmes on näidatud summaks 95 eurot + käibemaks/tund. Liites kokku spetsifikatsioonides nimetatud tunnid, ei mõistnud hagejad teostatud tööde arvestust ja matemaatilist arvestust. Avalduses nõutakse kulude hüvitamist summas 2984.26 eurot koos käibemaksuga. Käibemaksuta moodustab see summa 2486.88 eurot. Võttes aluseks tunnitasu määra 95 eurot/tund, saame tundide arvuks 26,177, mitte 31 tundi ja 57 minutit.
10.Esindaja poolt teostatud tööde spetsifikatsioon ei kattu tegelikult esindaja poolt kohtule esitatuga. Spetsifikatsioonis arvele nr 1408083 on kolmandal real märgitud “25.06.2014 kostja seisukohtade, protsessuaalse vastuväite ja taotluse koostamine – 4 tundi“. Tegelikkuses ei ole esindaja 25.06.2014 kohtule kostja seisukohti ega taotlusi esitanud. Esimene kostja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokument on kohtule esitatud 16.07.2014 (kostja täiendavad seisukohad ja protsessuaalne vastuväide), millest alates võib üldse rääkida esindamisest tekkinud õigusabikuludest. Kõnealuses dokumendis on ka lepingulise esindaja kinnitus kohtule, et ta on kostja lepinguline esindaja selles kohtuasjas. Kõik varasemalt kohtule esitatud dokumendid on koostatud ja allkirjastatud kostja enda poolt. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise poole lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses.
11.Spetsifikatsioonist arvele nr 1408083 nähtub, et seisukohtade ja protsessuaalse vastuväite koostamist on kajastatud isegi kolmes positsioonis. Hagejate arvates ei saaks ka hüpoteetiliselt ühe lehekülje pikkuse protsessuaalse vastuväite koostamiseks kuluda enam kui üks töötund, aga praegusel juhul ei selgugi spetsifikatsioonist, kui palju tunde kostja esindajal sellise vastuväite koostamiseks kulus. Spetsifikatsioonis näidatud kohtuasja materjalidega tutvumiseks kulutatud 5 tundi ei ole samuti põhjendatud. See on ülemäärane ega ole eluliselt usutav. Seda enam, et suurem osa materjalist oli asjakohatu ja osalt ka kohtu poolt kostjale tagastatud.
12.Arvest nr 1409041 ei nähtu, kui mitme töötunni eest arve on esitatud. Arvest ja sellele lisatud spetsifikatsioonist ei ole üldse võimalik aru saada. Spetsifikatsioonist nähtub, et tunde on arvestatud 9,55, samas arve summaks on 0. 9,55 tunnist moodustab kohtuistungi ettevalmistus ja osalemine istungil 5,75 tundi. Istungi keerukust ja kestust arvestades on selline ajakulu ülemäärane. 05.08.2015 istung kestis kokku 2,5 tundi. Toimikuga tutvumist on esindaja märkinud mitmel korral, so 31.07.2014 ja 01.08.2014, kokku enam kui 2 tundi. Mitme eri spetsifikatsiooni kohaselt on esindaja kohtuasja materjalidega väidetavalt tutvunud kokku 7 tundi, mis ei ole usutav. Asja materjal ei ole nii mahukas ja keerukas, et sellest ülevaate saamiseks kuluks advokaadil kokku ligikaudu üks tööpäev.
13.Arvest nr 1411082, mis kajastab õigusabikulu ringkonnakohtus, ei nähtu tunnitasumäär ega töötatud tundide arv. Koguseks on märgitud “1”. Teiseks ei ole mõistlik ega põhjendatud spetsifikatsioonis näidatud töötundide arv 7,35. Võrdluseks,
hagejate õigusabikulu Harju Maakohtu otsuse analüüsile, nõupidamistele hagejatega ning apellatsioonkaebuse koostamisele on kokku 3,5 tundi. Sisult häguseks jääb spetsifikatsiooni teisel real märgitud “vastustaja õigusliku positsiooni selgitamine ja strateegia valimine apellatsioonimenetluseks”, millele esindaja on kulutanud ligikaudu ühe tunni. Apellatsioonile vastamisele on esindaja kulutanud spetsifikatsiooni kohaselt kokku 5,7 tundi, lisaks veel õigusliku positsiooni selgitamisele ja strateegia valimisele. See ei ole hagejate arvates mõistlik ajakulu. Vastuses apellatsioonile on kostja esitanud samu seisukohti ja väiteid, mida varasemates menetlusdokumentides.
14.Arvel nr 1412055 on küll töötundide arv ja tunnitasumäär näidatud – 1,45 tundi ja 95 eurot/tund, aga ei ole eluliselt usutav, et esindaja kulutas poole lehekülje pikkuse lakoonilise vastuse koostamisele ligikaudu 2 töötundi. Selgusetuks jääb, milles seisneb büroo üldkulu õigusabi osutamisega seoses. Kohtupraktikast lähtuvalt bürookulu, erinevalt õigusteenuse kulust, teise poole poolt hüvitamisele ei kuulu.
15.Arvel nr 1503056 nimetatud seisukohad ringkonnakohtule ei kajastu üheski spetsifikatsioonis ning jääbki arusaamatuks, milliseid seisukohti on silmas peetud. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid teadmata.
16.Hagejad vaidlesid vastu ka tõlkekuludele. Refiner Translations OÜ arvest nr 0072/03/2014 nähtub, et see on väljastatud FIE-le AM, millest järeldub, et füüsilisest isikust ettevõtja AM on tellinud tõlketeenust. Sellest omakorda järeldub, et tegemist on FIE ettevõtlusega seotud kuludega, mis ei ole kantud käesoleva kohtuvaidlusega seoses. Juba seetõttu ei kuulu tõlkekulud hüvitamisele. Ka oli kostjale teada, et kohtumenetluse keel on eesti keel ja kui ta soovis kohtule esitada tõendeid, siis peavad need olema eesti keeles. Tõlkebüroo arves nimetatud dokumendid jättis kohus tõenditena asja juurde võtmata, kuna tegemist oli asjakohatute dokumentidega. Kuna vaidlusaluste tõlgete puhul ei ole tegemist tsiviilasjas oluliste dokumentide tõlgetega, siis seetõttu ei kuulu vastavad kostja kulud hüvitamisele. Tellitud tõlketöö ei olnud ka kostja seisukohtade kinnitamiseks vajalik ega mõistlik. Hagejad viitasid võõrkeelsete dokumentide asjakohatusele juba menetluses. Ka suurusjärguna (207.11 eurot) ei saa kulu pidada mõistlikuks. Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mis ta on tõendi saamiseks teinud.
17.Kohtul on võimalik kontrollida esitatud arvete tasumist kostja poolt. Sealjuures saaks kohus kontrollida seda, kas arved on tasunud AM või FIE AM. Esimese astme kohtu määrus
18.Harju Maakohus rahuldas 25.09.2015 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis hagejatelt võrdsetes osades kostjale välja menetluskulu 3073.56 eurot ja seadusjärgse viivise menetluskulult. Avaldus jäi rahuldamata 117.81 euro ulatuses.
19.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitas, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku
materjalidest nähtub, et kostja esindaja on vastavaid toiminguid teinud.
20.Kostja palus hagejatelt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2984.26 eurot (koos käibemaksuga) ja tõlkekulud 207.11 eurot. Järgnevalt analüüsis kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
21.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal arve nr 1408083 alusel 09.06.2015 ja 19.06.2014 kohtuasja materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks 5 tundi, 25.06.2014 ja 26.06.2014 kostja seisukohtade, protsessuaalse vastuväite ja taotluste koostamiseks 6,5 tundi, 16.07.2014 e-kirjavahetuseks esindatavaga ja tunnistajatega, kostja seisukoha täiendamiseks, lõplikuks vormistamiseks ja esitamiseks 0,50 tundi, 22.07.2014 e-kirjavahetuseks esindatavaga ja kohtumiseks tunnistajaga 0,10 tundi, 31.07.2014 telefonikõnedeks ja kirjavahetuseks kohtuga, tunnistajate ja toimikuga tutvumiseks ning e-kirjavahetuseks esindatavaga 0,50 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad 13.01.2014 esitanud 7-leheküljelise hagiavalduse (t I kd lk 2-8), millele kostja on 30.01.2014 koostanud 13-leheküljelise vastuse (t I kd lk 53-65), millele on liidetud 102 lehekülge lisasid. Samuti on hagejad 27.02.2014 esitanud 12leheküljelise seisukoha hagi vastusele (t I kd lk 183-194). 10.03.2014 on kostja esitanud 12-leheküljelise seisukoha (t II kd lk 32-43), millele on lisatud arvukalt tõendeid. 17.03.2014 on hagejad esitanud 2-leheküljelise seisukoha (t II kd lk 125126) ning 08.04.2014 täiendava 11-leheküljelise seisukoha koos tõenditega (t II kd 134-153). 15.04.2014 on kostja esitanud kohtule 9-leheküljelise seisukoha (t II kd lk 156-164), millele on liidetud 13 lisa. 05.05.2014 on hagejad kohtule esitanud 10leheküljelise seisukoha (t I kd lk 192-201) koos kahe lisaga. 13.05.2014 on kohus määrusega lahendanud poolte esitatud taotlused (t III kd lk 2-7). 16.07.2014 on kostja esindaja kohtule edastanud 8-leheküljelise seisukoha (t III kd lk 27-34), mh taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
22.Kohus leidis, et arvel nr 1408083 nimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust ja sisust. Asjaolu, et kostja esitas kuni 16.07.2014 menetlusdokumente kohtule ise, ei tähenda, et hageja esindajal ei tulnud kõiki varasemaid dokumente ja tõendeid analüüsida ja läbi töötada. Arvestades asjaolu, et nii hagejad kui kostja esitasid menetluses arvukalt seisukohti ning mahukaid tõendeid, saab kostja esindajal kulunud aega menetlusdokumentide ja tõenditega tutvumiseks pidada põhjendatuks 5 tunni ulatuses. Samuti pidas kohus põhjendatuks kostja esindaja poolt 16.07.2014 esitatud seisukohtade, protsessuaalse vastuväite ja taotluste koostamiseks kulunud ajalist kulu 6,5 tunni ulatuses lähtudes asja keerukusest, seisukohas esitatud õiguslikust argumentatsioonist ning dokumendi mahust ja sisust. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Põhjendatud toiminguks saab pidada ka suhtlemist esindatavaga ning kohtumist tunnistajaga, eesmärgiga välja selgitada, kas tunnistaja teab asjas tähtsust omavaid asjaolusid enne tema ülekuulamise taotluse esitamist. Kohus pidas põhjendatud toiminguks ka suhtlemist kohtuga, kuna see on toimunud eelkõige esindatava huvides. Eeltooduga pidas kohus põhjendatuks arvel nr 1408083 nimetatud toiminguid ja nendeks kulunud aega 12,6 tunni ulatuses.
23.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal arve nr 1409041 alusel 01.08.2014 hagejate seisukohtadega tutvumiseks, esindatavaga e-kirjavahetuseks 0,40 tundi, 01.08.2014 toimikuga tutvumiseks 1,50 tundi, 04.08.2014 kohtumäärusega tutvumiseks, esindatavaga kohtumiseks ja MJ-ga telefonikõneks 1,50 tundi,
valmistumiseks kohtuistungiks 3 tundi, kohtuistungi protokolli ülevaatamiseks 0,40 tundi ja esindamiseks kohtuistungil 2,75 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad 01.08.2014 esitanud 5-leheküljelise seisukoha (t III kd lk 40-44). Kohus leidis, et hagejate seisukohaga tutvumiseks on põhjendatud ajaline kulu 0,40 tunni ulatuses, kuna hagejate seisukoht sisaldab viiteid erinevatele õigusaktidele ning Riigikohtu praktikale. Toimikus märgitud andmetest nähtuvalt on kostja esindaja 01.08.2014 käinud kohtus toimiku materjalidega tutvumas. Kohtu hinnangul toimikuga tutvumiseks kulunud aeg 1,5 tunni ulatuses on põhjendatud, arvestades asjaolu, et toimikuga tutvumise ajaks koosnes toimik kolmest köitest. Kohus on 04.08.2014 määrusega lahendanud kostja taotlused (t III kd lk 47-50). Määrusega tutvumiseks, esindatava ja tunnistajaga suhtlemiseks on põhjendatud 1,5-tunnine ajakulu, kuna kostja esindajal tuli määrata edasine menetluskäik, mis tuli kooskõlastada esindatavaga. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on 05.08.2014 toimunud istung kestnud 2 tundi ja 30 minutit (t III kd lk 51-60). Kohtu hinnangul tuleb esindajal valmistuda kohtuistungiks, seega saab kohtuistungiks ettevalmistamist 3 tunni ulatuses pidada põhjendatuks, arvestades asjaolu, et kostja esindajal tuli ette valmistada küsimused tunnistajatele. Samuti pidas kohus põhjendatuks kohtuistungi protokolliga tutvumiseks kulunud aega, kuna protokoll oli mahukas. Kohus pidas põhjendatud toiminguks ka kostja esindamist kohtuistungil, arvestades kohtuistungi kestvust. Eeltooduga leidis kohus, et arvel nr 1409041 nimetatud toimingud on põhjendatud 9,55 tunni ulatuses.
24.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal arve nr 1411082 alusel 08.10.2014 mürataseme mõõtmise protokolli jm kliendi saadetud materjalide analüüsiks ning e-kirjavahetuseks esindatavaga 1 tund, 09.10.2014 õigusliku positsiooni selgitamiseks ja strateegia valimiseks apellatsioonimenetluses 0,50 tundi, 09.10.2014 apellatsioonikaebuse materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks 1 tund ning vastuse koostamiseks kaebusele ja kohtuga suhtlemiseks 4,85 tundi. Toimiku materjalist nähtuvalt on hagejad 19.08.2014 esitanud 8-leheküljelise apellatsioonkaebuse (t III kd lk 78-85), millele kostja on 15.10.2014 esitanud 7leheküljelise vastuse (t III kd lk 96-102). Arvel kajastatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjaolust, et kostja esindajal tuli täiendavalt analüüsida esindatava esitatud tõendeid, hinnata nende vajalikkust, kooskõlastada esindatavaga edasine menetlusstrateegia lähtuvalt esitatud apellatsioonikaebusest. Kohus pidas põhjendatuks ka apellatsioonikaebuse vastuse koostamiseks kulunud aega, lähtudes esitatud menetlusdokumendi mahust, selles sisalduvast argumentatsioonist ja sisukusest. Ka kohtuga suhtlemiseks kulunud aeg on põhjendatud, kuna esindaja on seda teinud eelkõige esindatava huvides. Seega leidis kohus, et arvel nr 1411082 kajastatud toimingud ja selleks kulunud aeg on põhjendatud 7,35 tunni ulatuses.
25.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal arve nr 1412055 alusel 03.11.2014 apellantide taotlustega tutvumiseks, esindatavaga suhtlemiseks 0,40 tundi, 06.11.2014 vastuse koostamiseks apellantide taotlustele ja esindatavaga suhtlemiseks 0,75 tundi, suhtlemiseks esindatavaga, vastuse muudatusteks ja vastuse kohtule esitamiseks 0,30 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad 31.10.2014 esitanud 2-leheküljelise taotluse kompromissläbirääkimiste pidamiseks (t III kd lk 114-115), millele kostja on 07.11.2014 esitanud 2-leheküljelise seisukoha (t III kd lk 119-120). Kohus leidis, et arvel kajastatud toimingud on põhjendatud kostja esindaja märgitud ulatuses. Olukorras, kus hagejad soovisid pidada kompromissläbirääkimisi, tuli kostja esindajal enda esindatavaga selles osas seisukoht võtta ning vastus esitada.
Seega leidis kohus, et arvel nr 1412055 kajastatud toiming ja selleks kulunud aeg on põhjendatud 1,45 tunni ulatuses.
26.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal arve nr 1503056 alusel kostja selgituste kohaselt 09.03.2015 vastustaja seisukohtade ja menetluskulude koostamiseks 1 tund. Kostja esindaja on 09.03.2015 kohtule esitanud 2-leheküljelise vastustaja seisukoha ja menetluskulud. Ringkonnakohus on 23.02.2014 kirjas (t III kd lk 122) märkinud, et menetlusosalistel on võimalik esitada avaldused ja seisukohad kirjalikult ringkonnakohtule kuni 04.03.2015. Kostja esindaja on enda seisukoha esitanud ringkonnakohtu määratud tähtaja möödudes, seega ei saa pidada 09.03.2015 koostatud seisukohta põhjendatud toiminguks. Seega ei ole põhjendatud hagejatelt välja mõista arvel nr 1503056 kajastatud toimingu tasu.
27.Kokku on kostja esindaja töötunnid põhjendatud 30,95 tunni osas. Kostja nõudis menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejatelt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
28.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kostja märkis, et tema esindaja tunnitasu arvete nr 1408083 ja nr 1409041 alusel oli 75.29 eurot (ilma käibemaksuta), arve nr 1411082 tunnihinnaks oli 79.36 eurot (ilma käibemaksuta) ja arve nr 1412055 tunnihinnaks oli 95 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu kuni 95 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli: arve nr 1408083 ja nr 1409041 alusel 22,15 tundi ning töötunni hind oli 75.29 (ilma käibemaksuta) eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 2001.20 eurot; arve nr 1411082 alusel 7,35 tundi, ning töötunni hind oli 79.36 (ilma käibemaksuta) eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 699.95 eurot; arve nr 1412055 alusel 1,45 tundi ning töötunni hind oli 95 (ilma käibemaksuta) eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 165.30 eurot, kokku 2866.45 eurot.
29.Kostja palus hagejatelt välja mõista ka tõlkekulud 207.11 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks mh ka tõlgikulud. Kostja on kohtule esitanud tõlkebüroo arve (t IV kd lk 23), mis on adresseeritud kostjale. Samuti nähtub arve selgitustest, et tõlketöid on teostatud käesoleva menetluse raames. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et tõlkekulude väljamõistmine hagejatelt on põhjendatud 207.11 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Kostja vajaduse tõlgete koostamiseks tingis nimelt asjaolu, et kohtumenetluse keel on eesti keel. Ka juhul, kui kõiki kostja esitatud tõendeid tsiviilasja juurde ei võetud, ei tähenda see, et kostjal ei olnud tarvidust tõlgete koostamiseks, et esitada kohtule kõik tõendeid, mis tema väiteid võivad kinnitada.
30.Tulenevalt
eeltoodust
rahuldas
kohus
kostja
avalduse
menetluskulude
kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustas hagejaid võrdsetes osades hüvitama kostja menetluskulud 3073.56 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust 2866.45 eurot (koos käibemaksuga) ja tõlkekulust 207.11 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jättis avalduse rahuldamata 117.81 euro ulatuses. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejatelt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asjas toiminud istungeid, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Määruskaebus
31.13.10.2015 esitatud määruskaebuses paluvad hagejad tühistada maakohtu määruse osas, milles avaldus rahuldati ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldus täielikult rahuldamata või alternatiivselt vähendada väljamõistetavate kulude suurust lähtuvalt advokaadibüroo arvetest ja spetsifikatsioonidest vajaliku ja põhjendatud ulatuseni.
32.Seoses ebaselgusega kostja esindaja tunnitasumääraga jäid hagejad oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt, võttes aluseks tunnitasu määra 95 eurot/tund, saame tundide arvuks 26,177, mitte 31 tundi ja 57 minutit. Maakohus ei ole määruses seda vastuolu kõrvaldanud. Millisest menetluskulude nimekirjast kohus lähtub, määrusest ei nähtu.
33.Hagejad ei nõustunud kohtuga, et asjaolu, et kostja esitas kuni 16.07.2014 menetlusdokumente kohtule ise, ei tähenda, et kostja esindajal ei tulnud kõiki varasemaid dokumente ja tõendeid analüüsida ja läbi töötada. Selline lähenemine ei ole kooskõlas seni kehtiva kohtupraktikaga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-183-14 märkinud, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Seega leidsid hagejad, et enne 16.07.2014 koostatud ja esitatud dokumentide analüüsi eest makstud õigusabi kulu ei ole põhjendatud ega õiglane välja mõista vastaspoolelt.
34.Õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse osas jäid hagejad varasemate seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud toimikuga tutvumisele kulunud aja osas leidsid hagejad, et kui advokaat tutvus kohtuasja toimikuga, siis on ta tutvunud ka selles sisalduva tema enda kliendi esitatud materjalidega. Millisele menetluskulu nimekirjale maakohus tugines, määrusest ei nähtu. Ei nähtu seegi, miks maakohus ei ole võrrelnud hagejate vastuväiteid spetsifikatsiooniga ja määruse aluseks võetud nimekirja. Seoses arvel nr 1409041 märgitud materjalidega tutvumise ajakuluga leidsid hagejad, et määrusest ei selgu, miks kulus esindajal materjalidega tutvumiseks sedavõrd palju aega. Mitme eri spetsifikatsiooni kohaselt on esindaja kohtuasja materjalidega väidetavalt tutvunud kokku 7 tundi, mis ei ole usutav. Maakohus on küll sedastanud, et kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tundide arv välja arvutatav ja sellest lähtuvalt on ka kogu summa vastaspoolelt välja mõistetud. Kaebajad sellega ei nõustunud. Kuidas maakohus arvutused tegi, määrusest ei selgu. Seoses apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakuluga ei nõustunud hagejad maakohtu sedastusega, et kostja esindajal tuli täiendavalt analüüsida juba maakohtus esitatud tõendeid ja kooskõlastada edasine menetlusstrateegia (mida see tähendab, ühestki menetlusdokumendist ei selgu). Vastus apellatsioonkaebusele on samasisuline esimeses astmes esitatud vastuväidetega ning nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et sellele võis esindajal
kuluda ligikaudu 5 tundi. Ühtegi uut tõendit hagejad apellatsiooniastmes kohtule ei esitanud.
35.Maakohus on ebaõigesti välja mõistnud ka kostja tõlkekulud. Kohus ei ole tähelepanu pööranud hagejate vastuväitele, et tõlkearve on väljastatud FIE-le AM. Kohus ei ole ka kontrollinud, kas FIE AM saab kuludelt teha käibemaksu tagasiarvestuse. Nõustuda ei saa kohtu väidetega, et isegi, kui kostja esitatud tõendeid asja juurde ei võetud (tegemist oli asjakohatute tõenditega), ei tähenda see, et kostjal ei olnud tarvidust tõlgete koostamiseks. Hagejad ei vaidlegi selle üle, kas kostjal oli või ei olnud mingisugune tarvidus tõlgete koostamiseks, vaid leidsid, et sellise kulu väljamõistmine teiselt poolelt ei ole vajalik ega põhjendatud.
36.Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud kaebajad maakohtu arvestuste ja põhjendustega. Maakohus on ületanud diskretsioonipiire ja asunud ise arvutama nii õigusabi tunnihinda kui arvete suhestumist spetsifikatsioonidesse. Kohus ei ole arvestanud ühegi hagejate vastuväitega, jättes seejuures põhjendamata, miks ta neid väiteid ei arvesta. Kohus ei põhjendanud, milles seisnes asja mahukus ja võimalik keerukus. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada välisriigi õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja eriliselt keerukaks õigusabi kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ka hinnatavate tõendite maht ei olnud erakordselt suur. Vastustaja seisukoht
37.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
38.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 25.09.2015 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle sisu muutmiseks või tühistamiseks, kuid lahendi hilisemas (sund)täitmises võimalike vaidluste vältimiseks tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada, määrates hüvitamisele kuuluva rahasumma kindlaks iga kohustatud isiku osas eraldi. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebus on esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamise osas. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles avaldus jäi osaliselt rahuldamata, seega selles osas on määrus jõustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
40.Hagejate näol on käesolevas asjas tegemist osavõlgnikega võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lõike 1 mõttes, st nad peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse kostjale igaüks konkreetselt talle langevas osas. Iga osavõlgnik saab täita oma kohustuse iseseisvalt ja sõltumatult teistest ning õigustatud isikul eksisteerib neist igaühe vastu täitmise nõue eraldi. Seega on kohtumäärus hagejatelt kostja kasuks menetluskulude hüvitise väljamõistmise kohta täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lõike 1 punkti 1
kohaselt täitedokumendiks iga hageja suhtes eraldi, mistõttu peab määruse resolutsioon sisaldama igaühe osas selgelt ja ühemõtteliselt temalt väljamõistetud rahasumma suurust (TsMS § 442 lõige 5 koosmõjus sama seadustiku §463 lõikega 2).
41.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendusega kostjale osutatud õigusabi mahu osas. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb lugeda õigusabi 30,95 tunni ulatuses kostja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Kohus on põhjalikult analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes kostja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole käesolevas asjas kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud.
42.Määrusest nähtub selgelt, milliseid toiminguid on maakohus konkreetse arve alusel analüüsinud. Asjaolu, et maakohus hagejate vastuväidetega kostja menetluskulude osas ei nõustunud, ei tähenda, et kohus ei oleks nendega õigusabitoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestanud. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks asus seisukohale, et põhjendatud oli 5-tunnine ajakulu kohtuasja materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks. Asja materjalidest nähtuvalt oli selleks ajaks, kui kostja võttis endale esindaja, menetlusosalised kohtule avaldusi, seisukohti ja tõendeid esitanud üle 2 kohtutoimiku köite jagu, mistõttu on taotletav ajakulu põhjendatud. Selline lähenemine on ka kooskõlas kohtupraktikaga – et esindaja saaks täita oma seadusest ja kutse-eetikast tulenevaid kohustusi menetlusosalise esindamisel, tuleb tal vaieldamatult tutvuda asjas varasemalt esitatud materjaliga. Hagejate viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-183-14 oli tegu olukorraga, kus menetlusosalisel ei olnud apellatsioonimenetluses enam lepingulist esindajat, mida kinnitavad ka menetlusdokumendid, ning kuivõrd esindaja olemasolu peab olema toimikust nähtuv ja kohtu poolt kontrollitav, ei kuulu esindaja kulud vastupidisel juhul hüvitamisele. Antud juhul on aga selgelt asja materjalidest näha, et alates 16.07.2014 (so kostja esindaja poolt esimese menetlusdokumendi esitamise päevast) on kostja osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel ning nagu eelnevalt märgitud, enne selle dokumendi esitamist tuli esindajal tutvuda asja varasema materjaliga. Maakohus on piisavalt põhjendanud ka seisukohta, miks apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks saab põhjendatuks pidada 4,85 tundi (milles avaldusest nähtuvalt sisaldub ka kohtuga suhtlemise aeg), arvestades kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu ning ka apellatsioonkaebust, millele tuli vastata. Seoses arvel nr 1412055 märgitud bürookuluga, millele kostjad juba varasemalt ja ka määruskaebuses vastu vaidlevad, märgib kolleegium, et kaevatavast määrusest nähtuvalt ei olegi maakohus selle kulu osas avaldust rahuldanud (st kohus on arvelt nr 1412055 nähtuva bürookulu 4.13 eurot üldse tähelepanuta jätnud, aga kuivõrd kostja ei ole määrust avalduse osaliselt rahuldamata jätmise osas vaidlustanud, on selle kulu välja mõistmata jätmise osas määrus jõustunud). Tõlkekulude osas on hagejad esitanud samad väited, mis esitati maakohtule ning millistega maakohus on kaevatava määruse tegemisel arvestanud ning neile vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu vastava seisukohaga tõlkekulude põhjendatuse osas.
43.Maakohtu kaalutlusotsus kostja esindaja tunnitasu hindamisel on samuti selgelt jälgitav ning ka selles osas ei saa kohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Määrusest nähtuvalt on kohus tunnitasu hindamisel tuginenud avaldusele lisatud arvetele ja spetsifikatsioonidele koosmõjus kostja 15.07.2015 menetlusdokumendis (kostja vastuväited hagejate selgitustele menetluskulude hüvitamise osas) esitatud selgitustega. Seega ei saa nõustuda kaebuse väitega, et võttes aluseks tunnitasumäära 95 eurot, saame tundide arvuks 26,177, mitte 31h 57min. Kostja selgitustest ning kaevatavast määrusest nähtuvalt ei olegi kostja esindaja tunnitasumäär olnud ainult 95 eurot. Selline tasumäär on olnud üksnes arvel nr 1412055 märgitud toimingute puhul, millisteks kulus 1,45 tundi. Ülejäänud arvetel märgitud toimingute puhul on tunnitasumääraks olnud 75.29 (arved nr 1408083 ja 1409041) eurot ja 79.36 eurot (arve nr 1411082). Sellistest tasumääradest on maakohus väljamõistetava menetluskulu arvestamisel õigesti ka lähtunud.
44.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.