Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.01.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2804
Haldusasi
Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja
KANTERON
BVI OÜ kaebused Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas
Menetlusosalised
Kaebajad – Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON BVI OÜ; volitatud esindaja v.adv Merle Järvala Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa Koolberg ja Priit Lello Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Margit Maidla ja Uudo Sepa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s KANTERON BVI OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 30.11.2016
OÜ
ja
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON BVI OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2804 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-15-2804 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k ettekirjutused üheksale isikule, sealhulgas OÜ-dele Nimeta Management (p 1.1), St.Patrick’s (p 1.3) ja KANTERON BVI (p 1.6) ning kohustas neid viima oma tegevuse kooskõlla korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-s 1 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega (p 2). Korduvate samalaadsete rikkumiste kõrvaldamiseks kohustati teiste hulgas OÜ-sid Nimeta Management, St.Patrick’s ja KANTERON BVI lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohtades (vastavalt Nimeta Baar asukohaga Suur-Karja 4, St.Patrick’s asukohaga Suur-Karja 8 ning Route 13 asukohaga Müürivahe 15 // Suur-Karja 13 // Väike-Karja 8) majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01.00–05.00 (p 2.1). Lisaks kohustati eelnimetatud isikuid lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohtades majandustegevusena toitlustamise (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 2.2). Ettekirjutuste täitmise tähtajaks määrati 20.11.2015 (p 3). Korralduses hoiatati, et p-des 2.1 ja 2.2 toodud ettekirjutuste täitmata jätmisel 20. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 1500 eurot ning ettekirjutuse täitmata jätmisel 27. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 3000 eurot (p 4). Korralduses märgiti, et ettekirjutuse täitmata jätmisel 4. detsembriks 2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel korralduses nimetatud isikutel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni eelnimetatud müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl 01.00–05.00 ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise kellaaegadel 01.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 5). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti öödel vastu 01.01, 25.02 ja 24.06 (p 6). Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7). Korralduse andmise aluseks on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4–6 ja 53, KorS §-d 28, 54 ja § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3 ja § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3. Korralduse andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ning seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. Korralduse seletuskirja järgi on korralduse eelnõu ajendatud Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonna (nn Bermuda kolmnurk) toitlustus- ja meelelahutusasutusi pidavate isikute majandustegevuse nõuete rikkumistest ja nende majandustegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest avalikule korrale, piirkonna elanikele, piirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele (nt majutusasutustele), vanalinnas viibivatele linnaelanikele ja linna 2(17)
3-15-2804 külastavatele turistidele, vanalinna keskkonna heakorrale, vanalinna kui UNESCO maailmapärandi hulka kuuluva olulise kultuuriväärtuse säilitamisele ning Tallinna linna mainele. Suur-Karja tänaval tegutseb 10 toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Baaride suur kontsentratsioon väikesel alal ja Suur-Karja tänava kasutamine vanalinnas liikumiseks on toonud kaasa öisel ajal suurte inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate seni kasutusele võetud abinõud ei ole probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval. Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu puutumatusele (Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs. Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia; 25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra tagamise vastu UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal esineb avalik huvi. Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed. Nimeta Management OÜ tegevust piiratakse võrreldes seniste müügiaegadega alkohoolse joogi müügi osas tööpäevadele eelnevatel öödel kolme tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel nelja tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt kahe ja kolme tunni võrra. OÜ Kanteron BVI tegevust piiratakse alkohoolse joogi müügi osas võrreldes seniste müügiaegadega esmaspäevale, teisipäevale ja kolmapäevale eelnevatel öödel nelja tunni võrra, neljapäevale ja reedele eelneval ööl viie tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel nelja tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt nelja, kolme ja nelja tunni võrra. OÜ St.Patrick’s tegevust müügikohas Suur-Karja 8 piiratakse alkohoolse joogi müügi osas 3(17)
3-15-2804 varasemaga võrreldes tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel kolme tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi piiratakse vastavalt ühe ja kahe tunni võrra.
2.Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON BVI OÜ esitasid 10.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks neid puudutavas osas. Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-15-2804. Kaebuste põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Korraldusega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja mõjutatakse Tallinna vanalinna ettevõtjate vahelist konkurentsi. Korraldusest ega selle seletuskirjast ei selgu üheselt, miks piiratakse majandustegevust just korralduses nimetatud toitlustusasutustel. Club Hollywoodile piirangute kehtestamata jätmist on õigustatud samade asjaoludega, mis esinevad ka Nimeta Baari puhul (suitsuruum, ruumide vastavus nõuetele, turvapatrull, kaebuste puudumine). Nimeta Baari kohta on kaebusi esitanud põhiliselt üks isik, kelle kaebused on sageli põhjendamatud. St.Patrick’s restorani ja Route 13 baari kohta ei ole kunagi ühtegi kaebust esitatud. 2) Korralduse andmisel on rikutud põhjendamisnõudeid. Õiguslikud alused ja põhjendused ei ole esitatud järgitavalt. Korralduse seletuskiri ei vasta haldusakti nõuetele ning pole allkirjastatud pädeva isiku poolt. Korraldusest ei selgu, milles seisneb kõrgendatud oht ning milline rikkumine ja milliste meetmetega peaks saama kõrvaldatud 20.03.2016. Puuduvad konkreetse korralduse adressaadiga üheselt seostatavad kaebuste analüüsid, hinnangud ja järeldused. Kaebajate majandustegevust on piiratud väga intensiivselt, võtmata tasakaalustatult arvesse erinevaid huvisid. Piirangud tekitavad kaebajatele kahju. 3) Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud AS, KorS, MsüS ja KaubTS sätteid, mis on viinud ettevõtlusvabaduse põhjendamatu piiramiseni. AS võimaldab alkoholi jaemüügi piiranguid vaid erakorraliselt mingi erandliku asjaolu ilmnemisel (milleks ei ole konkreetselt piiritlemata avalik korra rikkumine) ega anna kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada täiendavaid ajalisi piiranguid lisaks AS § 40 lg-tes 11 ja 2 sätestatule. KorS ei võimalda kohalikul omavalitsusel teha ettekirjutust majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks. Pole tuvastatud, et kaebajad oleksid mõnda õigusnormi rikkunud. Korraldusest ei selgu, milles seisneb väidetav „korduv samalaadne rikkumine“ konkreetsetes müügikohtades või milliste nõuetega peaksid korralduse adressaadid oma tegevuse kooskõlla viima. Kaebajad on teinud kõik endast oleneva, et täita KaubTS § 14 p 12 nõudeid. 4) Kaebajad on seni toiminud heas usus vastavalt kokkulepetele, mis on sobinud linnale ja politseile. Nimeta Baaris on teostatud suuremahulised heliisolatsioonitööd, seal ei mängita elavat muusikat ning baaris on olemas nõuetele vastavad suitsuruumid. St.Patrick’s on restoran, millel on korralik klientuur. Route 13 ei asu elukorteritega samas hoones ning üürileandja on kirjalikult kinnitanud, et kaebaja tegevus teda ei häiri. Route 13 baariga samas hoones tegutsev Casanova baar on avatud kuni kella 05.00 ning teenindab samuti kliente Suur-Karja tänaval. Alates 28.02.2014 viibivad Suur-Karja tänava baaride juures turvamehed. Avaliku korra tagamine on politsei ülesanne ning ettevõtjale ei saa panna ebamõistlikke kohustusi põhjendusega, et politseil pole korra tagamiseks võimekust. PPA esitatud statistikast ei ilmne korrarikkumiste seotust konkreetsete müügikohtadega. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on ebamõistlikult lühike.
3.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Korralduses ja selle seletuskirjas on põhjalikult selgitatud korralduse andmise asjaolusid, kirjeldatud avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisi Suur-Karja tänaval, nende seoseid kaebajate tegevusega ning mõju piirkonnas elavatele inimestele, vanalinnas viibivatele 4(17)
3-15-2804 inimestele ja teistele ettevõtjatele. Vastustaja on kaalunud erinevaid huve ning leidnud, et avalik huvi ja teiste isikute õiguste kaitse kaaluvad üles kaebajate soovi pidada baare öisel ajal neile sobival viisil. Seletuskiri on vaidlustatud korralduse lahutamatuks lisaks. Korralduse õiguslikuks aluseks ei ole AS. Korralduse preambulis on selle andmise õiguslike alustena viidatud KorS, MsüS ja KaubTS asjakohastele sätetele. 2) Kaebajatele oli tagatud võimalus olla ära kuulatud alates menetluse alustamisest. Kaebajate esindajale võimaldati juurdepääs haldusmenetluse toimikule ja kõikidele tõenditele sarnaselt teiste korraldusest puudutatud isikutega. 3) Kaebajate baaride ja nende külastajate poolt ülemäärase lärmi tekitamist tõendavad korralduses viidatud elanike kaebused, PPA seisukohad ja statistika, ettevõtjate ning elanikega peetud nõupidamistel ja ümarlaudadel antud selgitused, rohkearvuline meediakajastus, Vanalinna Seltsi tehtud videod, Tänavapuhastuse AS-i arvamus ning videosalvestised aastatest 2011–2015. Probleemid müra, turvalisuse ja heakorraga on kestnud pikemat aega. Vastustaja esitatud tõendid kinnitavad, et Suur-Karja tänava baaridest ja tänavalt kostev müra on ülemäärane ning teisi isikuid oluliselt häiriv. Nimeta Baari tegevus häirib nii hoonesiseselt leviva müra kui ka väljaspool hoonet tekkivate mõjutuste tõttu, teiste kaebajate baaride puhul kaasnevad sarnased negatiivsed mõjud eelkõige väljaspool müügikohta. Suur-Karja 4 elamus on teostatud müramõõtmisi aastatel 2012–2014 neljal korral. Vastustaja ja KÜ Suur-Karja 4 tellitud mürataseme uuringutest võib üheselt järeldada, et lähipiirkonna elanikud ja hotellikülastajad peavad öisel ajal taluma normtasemest oluliselt suuremat müra. OÜ-de St.Patrick’s ja KANTERON BVI tegevuse suhtes ei ole esitatud kirjalikke kaebusi müügikoha põhiselt, kuid nende poolt majandustegevuse nõuete rikkumine on tänaval tajutav. Kaebajate klientuur on sarnane ja kõigi kolme müügikoha klientide käitumise mõju tänaval on ühesugune. 4) Korralduses nimetatud toitlustusasutuste tegevus on suunatud rohkele alkoholi müügile ning alkohoolseid jooke müüakse varaste hommikutundideni. Valdav osa õigusrikkumisi pannakse toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal ajal ehk öösel, mil baaride juurde koguneb hulgaliselt nende külastajaid ja muid inimesi, kes kasutavad avalikku tänavat suitsetamiseks ja sotsialiseerumiseks. Majandustegevuse nõuded kaebajate müügikohtades ei ole täidetud, kuna PPA andmetel toob nende tegevus jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas. Abinõude rakendamist on aastaid edasi lükatud, et anda baaripidajatele võimalus olukorda ise parandada. 5) Kaebajad ei saa nõuda, et nende majandustegevusega kaasnevate negatiivsete mõjude ärahoidmisega peavad tegelema vaid korrakaitseorganid. Ka avaliku korra eest vastutav isik peab tarvitusele võtma meetmed, mis tagavad majandustegevuse nõuete täitmise (KaubTS § 4 lg 1 p 12, KorS §-d 55–56, MsüS § 29). 6) Korraldusega seatud piirangud on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad. Alkoholi kättesaadavuse vähendamine, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise lõpetamine aitab vähendada piirkonnas viibivate baaride külastajate hulka, õigusrikkumiste toimepanemist ning müraprobleeme. Piirangud on mõõdukad ning arvestavad nii kaebajate, linnaelanike ja külastajate kui ka avalike huvidega.
4.Politsei- ja Piirivalveamet leidis, et kaevatav korraldus on nii sisult kui ka vormilt õiguspärane. 1) Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18 piirkonnas on süütegude tase keskmisest oluliselt suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud 17%, sh varavastaste kuritegude arv 22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud 14%. 2015. aasta nädalavahetustel on PPA korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra 5(17)
3-15-2804 tagamiseks, neist 5 ületundide arvelt. 2014. aasta novembrist on Põhja prefektuur vanalinnas nädalavahetuste öödel vahemikus 22.00–04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks. PPA-l ei ole võimalik selles piirkonnas jätkuvalt kasutada samas mahus ressurssi, ilma et kannataks turvalisus muudes piirkondades. 2) Vahemikus 00.00–06.00 pannakse toime 42% kuritegudest, sh 39% vargustest, 71% kehalistest väärkohtlemistest ja 60% röövimistest. 2015. aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu langes kuritegude arv, kuid samas tõusis väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv jäänud sisuliselt samaks. 3) Avaliku korra rikkumised kõnealuses piirkonnas on selgelt seotud baaride lahtiolekuaegade, baarides müüdava alkoholi ning baaride tegevuskontseptsiooniga, mis on orienteeritud alkoholi müügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni. Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid probleeme tekitanud. Teiste lähipiirkonnas asuvate müügikohtadega ei ole PPA sarnaseid probleeme täheldanud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2016 otsusega Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON BVI OÜ kaebused rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 1) Osaliselt õige on kaebajate seisukoht, et vaidlustatud korralduse resolutsioon ei ole kergesti mõistetav. Korralduse resolutsioon on pikk ja ülesehituselt keerukas. Korralduse p-s 7 sätestatud tähtaja mõistmiseks on vajalik tutvuda ka seletuskirja ja MsüS § 43 lg-ga 1. Sellele vaatamata on haldusakti resolutsioon piisavalt arusaadav ja täidetav ning puudub alus pidada seda tühiseks või tühistada seda vorminõuete rikkumise tõttu. 2) Seadusest ei tulene nõuet esitada põhjendused haldusaktis endas (HMS § 56 lg 1 ls 2). Arvestades vaidlustatud korralduse põhjenduste mahukust, on nende esitamine eraldi dokumendis mõistlik. Korralduses on esitatud haldusakti õiguslikud alused, korralduse eesmärk ja viited dokumentidele, mis sisaldavad sisulisi põhjendusi. HMS § 56 nõuded on vaidlustatud korralduse puhul täidetud. 3) MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Majandustegevuse nõuetena saab käsitada ka üldisemaid nõudeid, millega tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse kahjulike mõjude eest. Ettevõtja on oma majandustegevuses kohustatud kasutama abinõusid majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse viivitamatult kõrvaldama (ettevõtja hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1). Suur-Karja tänav on avalik koht KorS § 54 tähenduses. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (KorS § 56 lg 1). Ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul (KorS § 28 lg 1). Kaebajad on isikuteks, kellele saab viidatud normidele tuginedes panna nende majandustegevust piiravaid kohustusi. 4) Kaebajate kohustus korraldada oma majandustegevust teisi isikuid häirimata ja majandustegevuse nõudeid järgides hõlmab nii tegevuskohta kitsamas mõttes kui ka selle vahetut lähedust. Kaebajate tegevus on üks osa Suur-Karja tänava kõnealust lõiku mõjutavast 6(17)
3-15-2804 tegevusest. Seetõttu tuleb asjas arvestada ka tõenditega, mis puudutavad Suur-Karja tänava olukorda üldisemalt. 5) AS § 36 lg 1 p 3 on asjakohane just praegusega sarnastel juhtumitel, kus tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholi müügi piiramise. Alkoholi müük on samuti majandustegevus ning puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks selles osas olema võimalik teha ettevõtjale ettekirjutusi, seda tegevust peatada ja keelata. 6) Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et andmeid koguti kokku 50 asutuse kohta ning haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Tallinna linn on kaalunud, millistele konkreetsetele toitlustusasutustele ettekirjutus teha. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta peab olukorda kõnealuses piirkonnas probleemseks ning miks on vaja võtta kasutusele abinõusid, et vähendada joobes isikute hulka vastaval tänavalõigul ning lühendada aega, mil avalduvad nende isikute tekitatavad negatiivsed mõjud. Kohtule esitatud videomaterjal ja muud tõendid ning tunnistajate ütlused kinnitavad, et Suur-Karja tänava kõnealusele lõigule koguneb öisel (pimedal) ajal suur hulk inimesi, kellest vähemalt osa on joobes, kes räägivad valjult või isegi karjuvad, tarbivad jooke (sh alkoholi), suitsetavad ja tõuklevad. Lisaks on kohtule esitatud materjalidelt näha rohkelt tänavale visatud prahti. Suur-Karja 4 majas kortereid omavad ja/või seal elavad tunnistajad on selgitanud, et häiriv müra tuleb nii majast seest (Nimeta Baarist) kui ka tänavalt, kulmineerudes nädalavahetusel alates kella 01.00–02.00. Tunnistajate väitel häirib neid enamiku selle piirkonna baaride tegevus. Hotellide rahulolematus ümbritseva olukorraga on tõendatud haldusasjas esitatud pöördumiste ja veebikeskkondades (tripadvisor.com, booking.com) esitatud arvamustega, milles kliendid toovad esile hotelli ümbrusest kostvat häirivat müra. Olukorra halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS, märkides, et nn Bermuda kolmnurgas on tänavad pidevalt kaetud prahi, purunenud joogiklaaside ja pudelikildudega, suitsukonide, okse, uriini ja muude haisvate vedelikega. Koristamist ei saa alustada piisavalt vara, sest tänavatel viibivad veel joobes ja kohati agressiivsed inimesed, kes takistavad koristustöid ja muudavad tänavate puhastamise töötajate jaoks ohtlikuks. 7) Kohus on veendunud, et vastustaja on kaebajatele ettekirjutuste tegemisel lähtunud ka neist kaalutlustest, mille ta on esitanud kohtumenetluses. Nimeta Baari põhjustatud häirivat müra on kinnitanud mitu tunnistajat ning seda tõendavad ka müra mõõtmise tulemused. Tunnistajad ei ole väitnud, et neid häiriks restorani St.Patrick’s tegevus ning toimikust ei nähtu, et St.Patrick’s OÜ vastu oleks esitatud kaebusi. Vastustaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses põhjendanud, kuidas avaldab ümbruskonnale häirivat mõju St.Patrick’s või Route 13 tegevus. Kohus nõustub aga vastustajaga, et praeguses asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja kellegi öörahu rikkus ja teise ettevõtja majandustegevust kahjustas. Kaebajad on sarnase tegevusprofiiliga ettevõtjad, mis asuvad Suur-Karja tänava kitsal lõigul ning on avatud varaste hommikutundideni. 8) Ettevõte ei saa oma majandustegevust korraldada teisi isikuid häirival moel. Ettevõtja huvi oma ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla ülekaalukalt üle teiste isikute huvist elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas. Üksiku ettevõtja huvi ei saa ka olla kaalukam avalikust huvist turvalise keskkonna ja piirkonna heakorra tagamise vastu. Samuti ei saa ettevõtja tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjutuste kõrvaldamiseks (sh politsei tegevus) kasutada ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi, vaid ka ettevõtjad ise peavad oma tegevust korraldama selliseid mõjutusi vältides või minimeerides. 9) Kaebajate väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta peab kaebajaid võrdseteks (lisaks samas piirkonnas tegutsemisele sarnased lahtiolekuajad ja 7(17)
3-15-2804 tegevusprofiil) ning miks eristuvad kaebajad ja teised korralduse adressaadid muudest läheduses tegutsevatest ettevõtjatest. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, mistõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. 10) Olukorra lahendamiseks on vastustaja kohaldatud abinõud vajalikud ning piirkonnas öisel ajal viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste avaldumise aja lühendamiseks sobivad. Vastustaja ning kaasatud haldusorgani esitatud seisukohtadest ja statistikast nähtuvalt põhjustavad Suur-Karja tänaval probleeme sarnase profiiliga asutuste tihe kontsentratsioon ja pikad lahtiolekuajad, mis võimaldavad kahjulikel mõjutustel kumuleeruda (inimeste hulk suureneb ja neist paljude joove süveneb, mistõttu kasvab ka häiriv käitumine). Kuigi kaebajate seniseid kauplemisaegu arvestades on korraldusega kaasnev piirang ajalises mõttes märkimisväärne, ei ole tegemist ebaproportsionaalse piiranguga. Elanike soovi järgides oleks tulnud kohaldada veelgi ulatuslikumaid piiranguid. Samuti ei piirata tegevust kogu KorS § 56 lg-s 2 sätestatud öörahu ajaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON BVI OÜ paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 otsus tühistada ning rahuldada nende kaebused. 1) Vaidlustatud korraldus on ebaselge ning selles esinevad põhjendamis- ja vormivead, mis tingivad korralduse tühistamise. Korralduse resolutsioon on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Korralduses puudub viide HMS § 61 lg-le 2, millest võiks järeldada korralduse p 2 kehtimist kuni kehtivuse aluste äralangemiseni. Vastustaja ja kohus on ebaõigesti kohaldanud HMS §-e 55 ja 56. Halduskohus on jätnud täiesti tähelepanuta kaebajate tõstatatud haldusakti allkirjastamise küsimuse, rikkudes sellega HKMS § 165 lg 1 p 4 nõudeid. Korralduse on allkirjastanud abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas ja linnasekretär Toomas Sepp, seletuskirjal on aga vaid abilinnapea Arvo Sarapuu nimi ning puudub pädeva isiku allkiri. Seega ei saa seletuskiri olla osaks haldusaktist. 2) Korraldusega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja tekitatakse osadele Tallinna vanalinna ettevõtjatele kunstlik konkurentsieelis. Näiteks pole piirangut kehtestatud samas piirkonnas tegutsevale Club Hollywoodile, kelle kohta on esitatud kaebusi ja negatiivset PPA statistikat. Linn ei arvestanud kaebajate poolt korralduse projektile esitatud vastuväiteid, milles sisaldusid samalaadsed argumendid kui esitas Club Hollywood. Muu hulgas on selge, et sarnaselt Club Hollywoodile ei saaks kaebajad piirangute kehtima jäämise korral oma majandustegevust jätkata. Kohus on jätnud kaebajate sellekohase väite arvestamata. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta apellantide väidet, et omavahel peaks võrdlema vähemalt korralduse preambulis nimetatud piirkondade (Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavad) vastavaid ettevõtjaid, kes on korralduse adressaatide konkurendid. Ebavõrdse kohtlemise meelevaldsust kinnitab asjaolu, et korralduses ega seletuskirjas ei ole esitatud ühtegi konkreetset rikkumist, mida võiks omistada korralduse adressaatidele. Avaliku korra tagamise küsimus puudutab kogu vanalinna, sest ühes tänavas baaride sulgemine tingib probleemi kandumise mõnele teisele tänavale. Kui linn soovib kehtestada piiranguid alkoholi müügile ja meelelahutuse pakkumisele, siis peaksid need kehtima kogu vanalinna piirkonna ulatuses. 3) Vastustaja on AS, MsüS, KaubTS ja KorS sätteid ebaõigesti kohaldanud. AS § 40 lg-d 11 ja 2 sätestavad ammendavad piirangud alkohoolsete jookide jaemüügi ajale ning AS ei näe ette 8(17)
3-15-2804 täiendavate ajaliste piirangute kehtestamise võimalust kohaliku omavalitsuse poolt (Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52991). Alkoholi müügi piiramise õiguslikuks aluseks ei saa olla AS § 36 lg 1 p 3, millele viidatakse seletuskirjas, kuna korraldusest ei nähtu sündmust või konkreetselt piiritletud asjaolu, mis võimaldaks keelata alkoholi jaemüüki määratlemata aja jooksul. Samas on halduskohus leidnud, et kõnealune norm on asjassepuutuv. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja viite, et korralduse p 1 kohaselt on ettekirjutus antud majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks, mida KorS sõnastus üldse ei võimalda. Kaebajate suhtes ei ole tuvastatud mitte ühegi õigusnormi rikkumist. Väitest, et kogu piirkond on mürarohke, ei piisa, et piirata kaebajate põhiõigusi ilma konkreetsete rikkumisteta. 4) Kaebajate majandustegevuse piiramine on ebaproportsionaalne abinõu ega võta tasakaalustatult arvesse erinevaid huvisid. Piirang ei ole sobiv vastustaja eesmärgi – avaliku korra tagamine – saavutamiseks ning paneb ettevõtjad ebakindlasse olukorda, kus pole võimalik prognoosida järgmise majandusaasta tegevust. 5) Alates 28.02.2014 tegutsev turvakontroll baaride juures on toiminud efektiivselt. PPA kuritegevuse statistika on ebausaldusväärne, kuna pole tuvastatav, millises konkreetses meelelahutusasutuses rikkumine toimus. Kohus pole arvestanud Nimeta Management OÜ väidetega, et kaebaja on võtnud tarvitusele meetmed müraprobleemi vähendamiseks (heliisolatsioonitööd Nimeta Baaris) ning 2014. aasta aprillis teostatud mõõtmised näitavad, et heli tase jääb alla piirnormi. Ühegi mõõtmise kohta koostatud protokolliga ei ole tuvastatud, et Nimeta Baarist kostev müra ületaks norme. Kohus ei tuvastanud, et St.Patrick’s ja Route 13 tegevus häiriks ümbruskonna elanikke või läheduses tegutsevaid ettevõtteid. Meelevaldne ja tõendamata on otsuse p-s 27 esitatud väide, et kõikide kaebajate müügikohtade klientide sihtgrupp kattub ja kõigi kolme müügikoha klientide käitumise mõju on tänaval samasugune kui Suur-Karja 4 maja ees. 6) Kaebajad taotlesid, et halduskohus jätaks asja juurde võtmata linna esitatud videosalvestised ja anonüümsed netikommentaarid. Kohus tugineb tuvastamata isikute poolt filmitud videosalvestistele aastatest 2011–2015. Ükski nendest videosalvestistest ei vasta seaduses sätestatud protsessuaalsetele nõuetele ega saa olla kohtumenetluses lubatavaks tõendiks. Kaebajad ei nõustu ka kohtu poolt osade tunnistajate ütlustest tehtud ühekülgsete järeldustega. Tunnistajate ütlused puudutavad eeskätt Suur-Karja 4 ja Nimeta Baariga seonduvaid asjaolusid. St.Patrick’s ja Route 13 osas tunnistajad ütlusi ei andnud (va UV, kes ise ei ela Route 13 kinnistul). 7) Kohus leidis põhjendamatult, et praeguses asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja kellegi öörahu rikkus ja teise isiku majandustegevust kahjustas. Halduskohtu viited Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-08-607 ja Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-94-08 on asjakohatud.
7.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Vaidlustatud korraldus on selge ja arusaadav. HMS § 61 lg 2 on menetlusnorm, mis reguleerib haldusmenetlust. Kehtiv õigus ei näe ette, et haldusaktis peab viitama selle andmise õigusliku alusena haldusmenetlust reguleerivatele menetlusnormidele. Seega on ekslik kaebajate arvamus, et kui haldusaktis pole HMS § 61 lg-le 2 viidatud, siis see säte ei kohaldu. 2) Korraldus vastab vorminõuetele. Korralduse (koos seletuskirja ja selle lisaga) on allkirjastanud linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas ning linnasekretär Toomas Sepp. Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2009 määrusega nr 72 kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 9(17)
3-15-2804 reglemendi § 5 lg 2 teise lause kohaselt allkirjastab linnavalitsuse õigusakti eelnõu seletuskirja linnavalitsuse liige, linnasekretär, ametiasutuse juht või linna direktor. Seletuskirja koos lisaga on allkirjastanud Tallinna linnasekretär Toomas Sepp, kelle allkiri nähtub dokumendi lõpus. Seega on järgitud reglemendi nõudeid. Vaidlustatud korralduses on sõnaselgelt viidatud seletuskirjale ning seletuskirja põhjendused on osaks korralduse põhjendustest. 3) Võrdse kohtlemise põhimõtet ja kaalutlusreegleid on järgitud. Kaebajate väide, et nende müügikohtade varasemal sulgemisel kandub probleem mõnele teisele tänavale, ei ole asjaolu, millest võiks sõltuda haldusakti õiguspärasus. Müra ja avaliku korra rikkumiste põhjuseks on eelkõige suure hulga inimeste kogunemine väikesele alale. Politsei praktika põhjal ei esine hajutatud inimhulkade puhul samas mahus õigusrikkumisi. 4) MsüS § 43 lg 1 p 1 ja AS § 36 lg 1 p 3 kattuvad oma sisu ja toime mõttes, kuid eristuvad selle poolest, et MsüS alusel majandustegevuse peatamine eeldab juba toimepandud rikkumisi erinevalt AS-st, kus majandustegevuse peatamine võib toimuda ka rikkumiste ärahoidmise eesmärgil. Põhimõtteliselt ei välista vastustaja halduskohtu tõlgendust, et antud olukorrale on kohaldatav ka AS. Kaebajate tegevus on vastuolus avaliku korra ja majandustegevuse nõuetega, sest ettevõtja ei tohi KorSi, MsüSi ja KaubTSi kohaselt tegutseda teisi isikuid häirides ja neid ohtu seadval viisil. See tähendab, et kui kaebajad rikuvad majandustegevuse nõudeid, millega kaasnevad KorS § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ja § 56 lg 1 nimetatud tagajärjed, on kaebajate tegevus õigusvastane ning majandushaldusasutusel on KorS § 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel pädevus kohustada oma ettekirjutusega ettevõtjat sellisteks tegevusteks, mis on seotud rikkumise kõrvaldamisega. 5) Korralduse andmisele eelnenud haldusmenetluses analüüsiti kaebajate majandustegevuse nõuete täitmist ja kaebajate ning nende klientide tegevusest tulenevaid mõjusid tegevuskoha vahetus läheduses elavatele ja pidevalt viibivatele isikutele. Samuti arvestati kaebajate majandustegevuse eripäraga. Suur-Karja tänaval tuvastatud probleemid ja õigusrikkumised on põhjustatud sarnase profiiliga asutuste tihedast kontsentratsioonist, ettevõtjate valitud meelelahutuse pakkumisele ja alkoholi müügile suunatud ettevõtlustegevuse olemusest ja korraldamise viisist (pikad lahtiolekuajad, sh teenuste ja alkoholi pakkumine öisel ajal, mil mõjutused on enam tuntavad; klientuuri ja tegevuskoha valik; majandustegevuse laiendamine baari esisele tänavale jne). Kõik need asjaolud kogumis võimaldavad kahjulikel mõjutustel kumuleeruda. 6) Väär on apellandi väide, et müranormide ületamist ei ole tuvastatud ühegi müramõõtmise protokolliga. Müranormide ületamine Nimeta Baari puhul on leidnud tõendamist ka jõustunud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-14-1275. Samuti on väär apellatsioonkaebuse väide, et ükski haldusmenetluse toimiku videosalvestistest ei ole filmitud käesoleva haldusasja raames. 2015. aasta videod on salvestatud istungil osalenud linnaametniku poolt, kes seda ka kohtuistungil kinnitas. 7) Meetme vajalikkust kinnitab süütegude suur arv piirkonnas ja elanike lahkumine kodudest, samuti piirkonna kinnisvara väärtuse vähenemine, baarikülastajate kõlblusnormide mittejärgimisest tulenev vanalinna kui turismiobjekti lagastamine. Meetme sobivust kinnitavad uuringud teiste linnade praktikast, millele on viidatud ka korralduse seletuskirjas (nt lk 22). Vastustaja arvestas korralduse kehtestamisel, et vanalinna elanike talumiskohustus avalikus kohas toimuva suhtes on suurem kui mõnes muus Tallinna piirkonnas, kuid see pole aluseks aktsepteerida seniste rikkumiste jätkumist. Kaebajad ei ole tõendanud oma väidet, et ettekirjutuste täitmisel on nad sunnitud oma tegevuse lõpetama. Kaebajad peavad oma majandustegevuse korraldamisel arvestama, et kolmandad isikud ei ole kohustatud kesklinnas taluma igasugust müra ükskõik millisel kellaajal. KorS § 55, 56 ja 57, MsüS § 29 ja KaubTS § 4 lg 1 p 12 panevad ettevõtjale kohustuse arvestada oma tegevuses teiste isikute õiguste ning 10(17)
3-15-2804 piirkonna tavadega. Tallinna linn ei ole määranud Suur-Karja tänavat avalikuks kohaks, kus oleks lubatud alkohoolsete jookide tarbimine KorS § 55 lg 3 tähenduses, kuid mille tarvitamist tänaval tuleb siiski pidevalt ette. Samuti ei ole Suur-Karja tänav linnaehituslikult planeeritud ega kujundatud spetsiaalselt pubide piirkonnaks, kus puuduksid eluruumid ja majutusasutused. Tegemist on tavapärase tänavaga, kus kehtivad kõik avaliku korra ja muinsuskaitsealased nõuded.
8.PPA jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Korralduse resolutsioonist on üheselt arusaadav, kes peab tegema mida ja millise tähtaja jooksul ning korraldus on täidetav. Kaebusest ja apellatsioonkaebusest võib järeldada, et kaebajate jaoks tekitavad eelkõige segadust korralduse p-d 5 ja 7 ehk see, mis ajani võib vastustaja peatada kaebajate müügikohtades alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise teatud kellaaegadel, kui nad ei täida korralduse p-s 2 sätestatud ettekirjutusi. Ringkonnakohtu hinnangul on korralduse p-d 5 ja 7 piisavalt selgelt sõnastatud. Kaebajate väidetud ebaselgus ei mõjuta otseselt haldusakti täidetavust. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna korralduses ei ole määratud selle lõpptähtaega, siis kehtib korralduse p 2 kuni selle kehtivuse äralangemiseni vastavalt HMS § 61 lg-le 2. Asjaolu, et korralduses ei ole HMS § 61 lg-le 2 viidatud, ei mõjuta selle sätte kohalduvust. Tegemist on üldnormiga, mis kohaldub alati, kui vastavat valdkonda reguleerivas eriseaduses ei ole sätestatud teisiti.
11.Seoses kaebajate seisukohaga, et seletuskirjal allkirja puudumise tõttu ei saa see olla korralduse osaks, milles on esitatud korralduse põhjendused, märgib ringkonnakohus järgmist. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlust ei ole selles, et korralduse on allkirjastanud pädevad isikud (abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas ning linnasekretär Toomas Sepp) ning korralduses on sõnaselgelt viidatud seletuskirjale ja selle lisale, mis tehti kaebajatele kättesaadavaks. HMS ei sätesta eraldi vorminõudeid haldusakti lisadele, sh dokumentidele, milles sisalduvad haldusakti põhjendused. Seega ei pea haldusakti lisad tingimata olema allkirjastatud pädeva(te) isiku(te) poolt. Korralduse seletuskirja tuleb käsitada haldusakti lahutamatu osana. Samas ka juhul, kui nõustuda kaebajate seisukohaga, oleks tegemist vormiveaga, mis ilmselgelt ei saanud mõjutada asja otsustamist ning mis ei saa olla haldusakti tühistamise aluseks (HMS § 58). Haldusakti põhjendamise kohustuse eesmärkideks on ühelt poolt tagada haldusakti adressaadi õiguste efektiivne kaitse ja haldusakti kohtulik kontrollitavus, teisalt sunnib põhjendamiskohustus haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-13-11, p 10). Kohtupraktikas välja toodud diskretsiooniotsuse põhikaalutluste haldusaktis esitamise nõudega peetakse silmas seda, et haldusakti adressaadile ning kohtule peab olema üheselt arusaadav, millised olid haldusakti andja kaalutlused (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-35-13 (p 25), 33-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18)). Praegusel juhul on eelnimetatud nõuded täidetud. Allkirja küsimusest sõltumata on ilmne, et haldusorgan on korralduse andmisel lähtunud seletuskirjas esitatud kaalutlustest. Ka kaebajad ise tuginevad seletuskirjas märgitule kui 11(17)
3-15-2804 haldusakti põhjendustele. Seega ei ole põhjenduste esitamine korralduse lisas takistanud kaebajatel aru saamast, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti ega oma õiguste efektiivset kaitsmist. Ringkonnakohtu hinnangul vastab vaidlustatud haldusakt HMS §-de 55 ja 56 nõuetele.
12.Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4–6 ja 53; KorS § 28, § 54 ja § 571 p 2; MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3. Lisaks on korralduse seletuskirjas viidatud AS § 36 lg 1 p-le 3, kuid mitte kui korralduse andmise õiguslikule alusele, vaid haldusorgani seisukohtade toetuseks. Tallinna linn on sellest normist järeldanud, et avaliku korra tagamise huvides võib piirata isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et AS § 36 lg 1 p 3 oli üheks korralduse andmise õiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vajadus täpsemalt analüüsida, kas nimetatud säte võiks praegusel juhul olla alkoholi müügile ajalise piirangu seadmise aluseks.
13.Põhiseaduse § 29 lg 1 lauses 2 ja § 31 lauses 2 nimetatud seadusereservatsioonist tulenevalt võib majandustegevusega tegelemise õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadus. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). MsüS § 6 lg-st 1 tuleneb, et seadusega võib kehtestada avalikust huvist lähtuvalt nõudeid ja kohustusi, mida isik peab majandustegevusega alustamisel ja selle teostamisel täitma. Majandustegevuse teostamist võib piirata mis tahes vormis, tingimuseks on vaid avalikust huvist tulenev põhjus (vt MsüS (803 SE) eelnõu seletuskirja1 lk 15–16, 23). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus tagada, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, on käsitatav majandustegevuse nõudena MsüS § 6 lg 1 tähenduses. MsüS §-st 29 tuleneb, et ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). MsüS § 42 alusel teeb majandushaldusasutus majandustegevuse nõude rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist ettevõtjale MsüS §-s 68 nimetatud ettekirjutuse viia tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.
14.Vaidlust pole selles, et Suur-Karja tänav on avalik koht (KorS § 54), kus on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). KorS § 28 lg 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.
15.Eeltoodud sätete alusel on vastavate eelduste täidetuse korral võimalik teha kaebajatele nende majandustegevust piiravaid ettekirjutusi. MsüS § 68 ei täpsusta, millise sisuga ettekirjutusi võib haldusorgan teha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pädev organ võib vajadusel alkoholi müügi kui majandustegevuse osas teha ettekirjutusi majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks. Alkoholi müügi lõpetamise nõue kella 00.00-st või 01.00-st on leebem meede kui baari sulgemise nõue samal kellaajal. KorS alusel ettekirjutuse tegemiseks Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274b1b8247c5de5/Majandustegevuse%20seadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus/
12(17)
3-15-2804 ei pea olema tuvastatud, et kaebajad ise tekitavad müra ja rikuvad muul moel avalikku korda, vaid KorS § 15 lg-t 1 ja § 28 lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 koosmõjus arvestades vastutab kaupleja nii oma tegevuskohas kui ka selle vahetus läheduses tekkinud või tulevikus tõenäoliselt aset leidva ohu ja korrarikkumise eest, kui ta on oma tegevusega põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seega lasub esmane kohustus ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks avaliku korra eest vastutaval isikul.
16.Kaebajad leiavad põhjendamatult, et kuna korralduse p-s 1 räägitakse rikkumiste vältimisest, siis ei saa ettekirjutuse tegemise aluseks olla KorS § 28 lg 1. Korralduse p 2 kohaselt tehakse ettekirjutus korduvate samalaadsete rikkumiste kõrvaldamiseks. Korraldusest järeldub, et ettekirjutuste tegemise eesmärk on kõrvaldada korrarikkumine (korduvad rikkumised) ning tõrjuda kaebajate tegevusest tulenevat ohtu teistele isikutele. Praegusel juhul on sisuliselt tegemist kestva korrarikkumisega, kus pidevalt kahjustatakse õigushüvesid ja püsib õigushüvede kahjustumise oht. KorS üks eesmärke on ka korrarikkumiste ennetamine (vältimine).
17.Korralduse seletuskirja kohaselt koguneb Suur-Karja tänavale öisel ajal suur hulk inimesi, kes lärmavad, tarbivad alkohoolseid jooke, kaklevad, loobivad prahti maha jne ning rikuvad seeläbi avalikku korda ja heakorda. PPA statistika kohaselt on selles piirkonnas kõrge õigusrikkumiste arv. Vastustaja on asunud seisukohale, et probleemi põhjuseks on Suur-Karja tänaval lähestikku tegutsevad toitlustus- ja meelelahutusasutused, mille peamine tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolsete jookide müük.
18.Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et Suur-Karja tänaval valitseb öisel ajal, eelkõige nädalavahetustel, korralduses kirjeldatud olukord, s.o samalaadsed korrarikkumised on pidevalt kordunud. Muu hulgas kinnitavad seda Suur-Karja 4 elanike ja omanike kaebused, millele on viidatud seletuskirja p-s 1.3 (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 46–55, 58, 60–66, 68, 69); PPA poolt haldusmenetluses esitatud seisukohad ja Suur-Karja tänava õigusrikkumiste statistika (seletuskirja p 1.3.9, lisad 5–11), Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) hinnang (seletuskirja p 1.3, lisa 12), Tänavapuhastuse AS-i arvamus (seletuskirja p 1.3.16, lisa 33) ja halduskohtu istungitel antud tunnistajate ütlused. Samuti nähtub haldusmenetluses kogutud videosalvestistelt, hotellide Barons Boutique Hotel, Savoy Boutique Hotel, Old Town Maestro’s ja My City Hotel külastajate hinnangutest (vastavalt lisad 19–22, 25–26, 28–29, 31– 32), arvukatest artiklitest (seletuskirja p 1.2), Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste ja ümarlaudade protokollidest (seletuskirja p 1.3, lisad 40, 42–44) ning Suur-Karja 4 korteriühistu koosolekute protokollidest (lisad 72, 81), et Suur-Karja tänava baaride ja nende klientide poolt tekitatava müra ja korrarikkumistega on probleeme olnud aastaid.
19.Kaebajad peavad vastustaja esitatud videosalvestisi ja anonüümseid kommentaare hotellide kohta lubamatuteks tõenditeks. Ringkonnakohus märgib, et vähemalt halduskohtu 29.03.2016 istungil vaadatud videosalvestiste puhul on vastustaja kohtuistungil antud selgituste järgi teada nende filmija ja salvestamise aeg. Videosalvestiste puhul on selge, kus need on filmitud, ning nendelt on näha Suur-Karja tänava baaride ümbrusesse kogunenud rahvast. Seoses hotellide külastajate kommentaaridega märgib ringkonnakohus, et kõigi nelja eelnevalt mainitud hotelli külastajad on erinevatel aegadel kirjutanud, et öösel kostab tänavalt lärmi. Pole eluliselt usutav, et kõik kommentaarid on võltsitud ega kajasta tegelikke asjaolusid, iseäranis arvestades, et kommentaarides märgitu ühtib teiste haldusmenetluses kogutud tõenditega. Samas isegi kui jätta kõrvale videosalvestised ja kommentaarid hotellide kohta, on muude tõenditega piisavalt tõendatud, et Suur-Karja tänaval valitseb korralduses kirjeldatud olukord.
13(17)
3-15-2804
20.Kaebajate tegevuse mõju ulatub väljapoole nende majandustegevuse kohta – nii tänavale kui ka läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja hotellitubadesse. Arvestades, et paljud SuurKarja tänaval tegutsevaid baare külastavad inimesed seisavad baaride sissepääsude juures, liiguvad ühest baarist teise ning tõmbavad ligi teisi läheduses viibivaid inimesi, ei ole mõistlikult võimalik tuvastada, millise konkreetse baari kliendid on ühel või teisel juhul müra ja korrarikkumiste põhjustajaks. Ehkki korrarikkumine võib olla ka süütegu, ei ole korrarikkumise mõiste KorS-is samastatav süüteo mõistega, mistõttu korrarikkuja tuvastamisel ei kehti samad nõuded, mis süüteo tuvastamise puhul. Näiteks ei ole korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse panemise eelduseks isiku individuaalselt tuvastatud süü (vt ka KorS eelnõu (49 SE) seletuskirja2 lk 38). Kaebajate tegevuse ning avaliku korra ja teiste isikute õiguste kahjustamise vahel on põhjuslik seos. Sellises olukorras on võimalik rikkumine omistada neile ühiselt, sõltumata sellest, kas konkreetse toitlustusasutuse kohta on esitatud kaebusi. Siinkohal toob ringkonnakohus välja Mupo 16.07.2015 kirja (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 12), milles on probleemsemate meelelahutusasutustena nimetatud Hollywood, Valli baar, Taco, The Dubliner, Nimeta, Shooters, St.Patrick’s, Labor ja Route 13. On ilmne, et ettekirjutust ei ole tehtud suvaliselt valitud isikutele.
21.Kaebajad väidavad, et on probleemiga tegelenud: palgati turvamehed väljaspool baaride sissepääse korda hoidma, Nimeta Baaris teostati 2014. aastal suuremahulisi heliisolatsioonitöid. Nendest meetmetest ei ole siiski piisanud. Halduskohtu istungil ütlusi andnud Suur-Karja 4 hoone elanikud ja omanikud kinnitasid, et neid häirib nii majast seest kostev vali muusika kui ka tänavalt kostev müra. Kaebajad märgivad, et müramõõtmiste tulemusel ei ole tuvastatud piirnormide ületamist, tuginedes mõõtmistele, millest neid ette teavitati. Samas Suur-Karja 4 korteriühistu tellitud mõõtmisel 19.09.2014, millest kaebajaid ei teavitatud, tuvastati normtaseme ületamine kolmes Suur-Karja 4 korteris. KorS § 57 kohaselt lähtutakse sama seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Seega ka mõõtmistulemustest sõltumata ei ole kahtlust selles, et baarist ja tänavalt kostev müra häirib elanike öörahu. Tunnistajad ei olnud rahul ka räpase majaümbrusega ning pidasid oma koduümbrust ebaturvaliseks. Jätkuvalt koguneb Suur-Karja tänavale öisel ajal, iseäranis öödel vastu reedet ja laupäeva, suur hulk inimesi, kes suitsetavad, tarbivad alkoholi, reostavad ümbrust, lärmavad ja kaklevad. PPA statistika (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 8–10) näitab, et korrarikkumiste arv oli ka 2015. aastal väga kõrge. Objektiivset olukorda Suur-Karja tänaval on kõige pädevamad hindama PPA ja Mupo, kes on pidanud vajalikuks baaride tegevuse piiramist (PPA 14.07.2015 kiri (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 10), Mupo 16.07.2015 kiri). Apellandid leiavad põhjendamatult, et avaliku korra peab tagama eelkõige politsei. Avaliku korra eest SuurKarja tänaval vastutavad ka kaebajad, kuna nende tegevus on inimeste kogunemise ja korrarikkumiste põhjuseks. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et politsei reageerib konkreetsetele korrarikkumistele vahetult, mis aga ei aita otseselt tulevasi korrarikkumisi ära hoida. Kohalik omavalitsus seevastu saab tegeleda probleemi allikaga ning seeläbi tulevasi võimalikke korrarikkumisi ennetada.
22.Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et praegusel juhul on täidetud kaebajatele KorS § 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused. Tõendatud on, et kaebajate tegevus kahjustab nende tegevuskoha läheduses viibivate ja elavate inimeste huve ning seega ei ole nende tegevus kooskõlas majandustegevuse nõuetega. Ühtlasi on kaebajad avaliku korra eest vastutavateks isikuteks, kellele saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957bbd9e11a940c4/Korrakaitseseadus/
14(17)
3-15-2804 kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral esineb ka alus majandustegevuse peatamiseks MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandustegevuse täielikult või osaliselt peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise otsustamiseni. Vastustaja on korralduses viidanud olulisele ohule. KorS § 5 lg 3 sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda: Suur-Karja 4 elanike öörahu järjepideva häirimisega ohustatakse nende tervist, samuti püsib kõrgena avaliku korra rikkumiste ja muude süütegude (sh kehalised väärkohtlemised ja vargused) toimepanemise oht.
23.Ringkonnakohus ei näe põhjust heita vastustajale ette kaebajaid puudutavate individuaalsete asjaolude arvestamata jätmist. Vastustaja on iga ettevõtja poolt korralduse eelnõule esitatud vastuväidetele vastanud ning nad veel ka täiendavalt linnavalitsuses toimunud kohtumisel ära kuulanud. See, et kaebajad vastustaja seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et kõiki olulisi asjaolusid pole arvestatud ja põhjendatud huve pole kaalutud.
24.HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Muu hulgas peab kaalutlusotsuse andmisel arvestama proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtetega.
25.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajate majandustegevusele seatud piirangud ei ole taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed. On tõenäoline, et alkohoolse joogi müügi ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise ajalise piiramise tulemusel väheneb inimeste hulk, kes kogunevad öisel ajal Suur-Karja tänavale. Kui alkohoolsete jookide müük ja meelelahutusprogrammi edastamine on lõpetatud, ei ole inimestel enam põhjust SuurKarja tänavale baaride lähedusse koguneda ega möödujaid ligi tõmmata. Kokkuvõttes väheneb müra hulk nii baarides mängitava muusika kui ka tänavalt kostva lärmi näol. Samuti võib eeldada korrarikkumiste ja süütegude arvu vähenemist piirkonnas. Toimiku materjalidest nähtub, et Suur-Karja tänava probleemidega on linn ja politsei tegelenud aastaid ning baaride pidajatele on antud võimalus olukorda parandada, kuid see pole andnud erilisi tulemusi. Korralduse andmisel on kaalutud ka üksnes alkohoolsete jookide müügi ajalist piiramist, kuid vastustaja on jõudnud järeldusele, et sellest ei piisa, et inimesed baaride juurest varem lahkuks, vaid piirata tuleb ka toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist. Seejuures võimaldatakse kaebajatel toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumine lõpetada tund aega hiljem alkohoolsete jookide müügi lõpetamisest. Ettekirjutuses määratud kellaajad on kompromiss baaripidajate ning piirkonna elanike ja muude puudutatud isikute huvide vahel. Ringkonnakohus möönab, et piirangud toovad kaebajatele ilmselt kaasa tulu vähenemise. Samas on inimeste huvi kodu puutumatusele ja tervise kaitsele ning avalik huvi turvalisele keskkonnale kaalukamad kui kaebajate huvi võimalikult suurt kasumit teenida.
26.Kaebajate väide õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob (vt nt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-4-1-16-05 (p-d 22-24) ja 3-4-1-14-06, p 23). Suur-Karja 4 tegutsevate Nimeta Baari ja Shootersi tegevust on piiratud ka varem: 13.01.2014 korraldusega nr 10 piirati oluliselt nimetatud baaride kauplemisaegu sisuliselt samadel põhjustel, mis praeguses asjas vaidlustatud korraldusega. Vahepealse aja jooksul on muutunud asjakohane õiguslik regulatsioon, kuid ka kehtiva regulatsiooni kohaselt on pädeval haldusorganil õigus majandustegevust piirata, kui 15(17)
3-15-2804 kauba või teenuse müük kaupleja tegevuskohas kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (KaubTS kuni 01.07.2014 kehtinud redaktsiooni § 16 lg 6 p 3 ja kehtiva KaubTS § 4 lg 1 p 12 koosmõjus MsüS §-dega 42 ja 43). Seda arvestades ei ole halduskohtu viited Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-08-607 ja Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-94-08 asjakohatud. Asjaolu, et võrreldes 13.01.2014 korraldusega on 21.10.2015 korralduse adressaatide ring suurem, ei välista haldusakti põhjendustes varasemale korraldusele ja vastavas haldusmenetluses kogutud tõenditele viitamist ja tuginemist, kuna varasem haldusmenetlus on praegusega seotud ja mitmeid varasemas menetluses kogutud tõendeid saab ka vaidlusaluses haldusmenetluses asjakohaseks pidada. Kaebajatel on olnud piisavalt aega, et viia oma tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla, kuid olukord Suur-Karja tänaval ei ole sellest hoolimata võrreldes varasemaga eriliselt paranenud. Korralduse tausta arvestades ei saanud majandustegevuse piiramine olla kaebajatele ettenägematu ning neil ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et nad võivad teiste isikute õiguste arvel oma senist tegevust jätkata. Linn ei ole Suur-Karja tänavat planeerinud öise pidutsemise piirkonnaks ning seal kehtivad samasugused avaliku korra nõuded nagu mujal linnas. Ka vanalinna elanikel on õigus öörahule ja turvalisusele.
27.Kaebajad leiavad, et korraldus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet: vanalinnas on palju alkoholi müüvaid meelelahutus- ja toitlustusasutusi, mis on avatud ka öisel ajal, kuid ettekirjutus on tehtud vaid üheksa isiku suhtes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Korralduses on põhjendatud, miks ettekirjutused tehakse just korralduse p-s 1 nimetatud isikutele. Kõigi kolme kaebaja klientide sihtgrupp on suuresti kattuv ning nende müügikohtade klientide käitumise mõju tänaval on ühesugune. Sarnase tegevusprofiiliga baaride paiknemine lähestikku väikesel alal loob inimeste seas kuvandi Suur-Karja tänavast ja selle lähiümbrusest (sh ka Müürivahe ja Vana-Posti tänavate vaheline ala) kui pidutsemiseks mõeldud piirkonnast ja soodustab suurte inimhulkade kogunemist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebajaid pole põhjust võrrelda kõigi öörahu ajal alkoholi müüvate vanalinna toitlustusasutustega, kuna ettevõtete tegevusprofiil ja klientuur on erinevad ning teistes vanalinna piirkondades ei ole korrarikkumiste kontsentratsioon sedavõrd suur kui kaebajate tegevuspaikade vahetus läheduses. Üksnes asjaolu, et piirangud panevad kaebajad võrreldes teiste toitlustus- ja meelelahutusettevõtetega võrreldes kehvemasse olukorda ning vähendavad nende konkurentsivõimet, ei anna alust jätta kaebajate suhtes piirangud kehtestamata. Kaebajate poolt apellatsioonimenetluses esile tõstetud Asian Express, mis tegutseb Suur-Karja tn 11 (endine Acacia Trade OÜ tegevuskoht nimega Labor) alates 29.08.2016, pakub kaebajate väitel samuti öisel ajal alkoholi. Ringkonnakohus märgib, et see asjaolu iseenesest ei sea kahtluse alla vaidlustatud korralduse tõhusust sellega taotletavate eesmärkide saavutamisel. Kui Asian Expressi tegevus peaks linnavalitsuse hinnangul sarnaselt 21.10.2015 korralduse adressaatidega häirima teisi isikuid, saab vastustaja seada piirangud ka sellele ettevõttele.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
16(17)
3-15-2804
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.