Kostja taotlus tõendi vastuvõtmiseks rahuldada. Võtta asja juurde tõendina kostja
15.oktoobri 2014. a menetlusdokumendile lisatud Akukon OY Eesti filiaali 19. septembri 2014. a helirõhutasemete mõõtmise protokoll 144133-M01 koos lisadega 1 kuni 3.
3.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda.
4.Tagastada hagejatele ja kostjale nende tema menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlused koos lisadega. Kuna taotlused on saadetud elektrooniliselt, siis selle tagasisaatmist ei toimu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise selgitus Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hagi asjaolud
1.Nimeta Management OÜ, VP, ADG ja AWG esitasid 13.01.2014. a Harju Maakohtule hagi AM vastu. 28.11.2013. a ajalehes Eesti Ekspress avaldati artikkel pealkirjaga „Eesti kõige kuritegelikum tänav“. Artikkel tugines kostja poolt ajalehele avaldatud väidetel, mis puudutavad Nimeta Baari tegevust. Hagejad leidsid, et kostja poolt avaldatud faktiväited on ebaõiged ning selliste väidete avaldamine on õigusvastane. Tuginedes VÕS § 127 lg-le 6, § 134 lg-le 2, § 1043, § 1045 lg 1 p-le 4 ja 8, § 1047 lg-le 1 ja 4 palusid hagejad kohustada kostjat avaldama 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ajalehes Eesti Ekspress teade, et tema poolt ajalehele esitatud, 28.11.2013. a numbris avaldatud ja hagis nimetatud väited ei vasta tegelikkusele, ning esitama õiged väited vastavalt hagejate poolt hagis nõutud tekstile ja välja mõista AM-lt OÜ Nimeta Management osanike ja juhatuse liikmete VP, ADG ja AWG kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hagejad esitasid 2(13)
menetluse käigus alternatiivselt kitsama nõude, kui hagis esitatud kujul nõuet ei ole võimalik rahuldada, ja palusid TsMS § 370 lg 2 ja 376 lg 4 p 2 alusel rahuldada hagi ja kohustada kostjat avaldama 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ajalehes teade, et tema poolt ajalehele esitatud ja 28.11.2013. a avaldatud järgmised andmed „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võtta“, „Kui ma ütlen, et Nimeta Baar teeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud see rikkumine on fikseeritud, ja T väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Halloo!“, „Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal MP-l on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu“, ei vasta tegelikkusele.
2.Nimeta Baar kuulub OÜ-le Nimeta Management, mille omanikeks ja juhatuse liikmeteks on VP, ADG ja AWG. Teatav hulk väiteid nimetatud artiklis põhinevad tegelikkusele mittevastavatel andmetel, mis OÜ Nimeta Management hinnangul tuleb avalikult ümber lükata, vältimaks väärarusaama ja negatiivseid väärtushinnanguid Nimeta Baariga seonduvate asjaoludega. Väära info avaldamisega on kahjustatud omanike ja juhatuse liikmete au, väärikust ja mainet.
3.Faktiväited, mille ümberlükkamist hagejad taotlesid, on järgnevad: „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas, ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võtta“ . Selles lauses on kaks vale väidet. Suur-Karja 4 kinnistu on 80% ärimaa ja 20% elamumaa sihtotstarbega ehk teisisõnu on Suur-Karja 4 kinnistu 80% ulatuses lubatud kasutada ärilistel eesmärkidel. Suur-Karja 4 asuvale ehitisele antud kasutusloa kohaselt vastab vaidlusalune ehitis tavapärasest rangematelegi nõuetele, sh varjend, restoran, kohvik, baar või söökla. AM-le kuuluv eluase ei ole elamumaal, vaid äripinnal. Hagejad taotlesid, et kostja avaldaks ajalehes Eesti Ekspress tegelikkusele vastava väite järgmiselt: „Suur-Karja 4 kinnistu on 80% ärimaa ja 20% elamumaa sihtotstarbega ehk teisisõnu on Suur-Karja 4 kinnistu 80% ulatuses lubatud kasutada ärilistel eesmärkidel. Suur-Karja 4 asuvale ehitisele antud kasutusloa kohaselt vastab vaidlusalune ehitis tavapärasest rangematelegi nõuetele sh varjend, restoran, kohvik, baar või söökla“. Hagejad taotlesid, et kostja avaldaks ajalehes Eesti Ekspress tegelikkusele vastava väite järgmiselt: „Nimeta Management OÜ ja Nimeta Baar ei ole rikkunud ühtegi seadust, nende suhtes ei ole jõustunud ühtegi otsust mitte ühegi seaduse rikkumise kohta, mistõttu puuduvad igasugused alused nendelt litsentsi äravõtmiseks“.
4.Artiklis esitatud väide: „Kui ma ütlen, et Nimeta Baar teeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud, ja T väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Hallooo!“ ei vasta tegelikkusele. Hagejad taotlesid, et kostja avaldaks ajalehes Eesti Ekspress tegelikkusele vastava väite järgmiselt: „Nimeta Baaris on läbi viidud 01.11.2013. a müra taseme mõõtmine, mille juurde oli kutsutud ka linna ja politsei esindaja. Nimeta Management OÜ teavitas mõõtmisest kõiki asjakohased ameteid ning kõigil oli võrdne võimalus osaleda müra taseme mõõtmisel. Mõõtmine on teostatud vastavat litsentsi ja pädevust omava mõõtja poolt. Mõõtmise kohta on koostatud ekspertarvamus, mille kohaselt seadusega lubatud norme ei ole ületatud. Ekspertarvamus kui tõend müra taseme seaduse nõuetele vastavuse kohta on esitatud linnavalitsusele ning kõigil asjassepuutuvatel isikutel on võimalik selle dokumendiga tutvuda. Politsei ei ole fikseerinud mitte ühtegi Nimeta Baari poolt toime pandud rikkumist“.
5.Artiklis on esitatud väide: „Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal MP-l on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu.“ Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele. Hagejad taotlesid, et kostja avaldaks ajalehes Eesti Ekspress tegelikkusele vastava väite järgmiselt: „AM-le ei ole teada ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhataja MP 3(13)
oleks õigustatud Nimeta Baari lahtiolekuaegu lühendama. Veelgi enam, AM-le ei ole esitatud ühtegi tõendit sellest, et oleks alust rääkida väljaantud tegevuslubade piiramiseks või tühistamiseks“. Hagejad ei ole rikkunud seadust ja puuduvad mis tahes alused nendelt litsentsi või tegevusloa äravõtmiseks.
6.Tavapärase arusaama järgi on kostja poolt hagejatele omistatud teos – seaduste rikkumine, sh müra tekitamine, mingi teo toimepanemine, mida on fikseerinud politsei – isiku au teotavad ning mainet kahjustavad ka siis, kui selline teade avaldatakse ühekordselt sellises piirkonnas, kus füüsiline isik elab või juriidiline isik asub. Ebaõige teave avaldati küll ühel korral, aga silmatorkavalt suures ja emotsionaalselt ülepaisutatud formaadis ning halvustava pealkirja all. Hagejate au teotamine ja maine kahjustamine on olnud suure ulatusega. Hagejate panemine avalikkuse ees olukorda, kus hagejaid saab seostada äritegevuses taunitava tegevusega – või suisa kuritegevusega – halvendab oluliselt ühiskonna suhtumist nendesse, mille tagajärjeks võib olla mh ettevõtte käibe langus. OÜ Nimeta Management osanikud ja juhatuse liikmed on tajutavalt tunnetanud, et nende kui ettevõtte omanike ja juhtide hea nimi on oluliselt kannatada saanud. Vaimse valu ja maine kahjustamise puhul ei ole nende mõõtmine objektiivselt võimalik ja kannatanu peab üldreeglina tõendama üksnes õigushüve rikkumist kahju tekitaja poolt, mitte aga mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust. Väära info avaldamisega on kahjustatud OÜ Nimeta Management omanike ja juhatuse liikmete au, väärikust ja mainet.
7.Mitte ühegi lahendiga ei ole tuvastatud, et baar või selle osanikud oleksid rikkunud EIÕK §s 8 sätestatud nõudeid või kostja vastuses viidatud rahvatervise seaduse nõudeid. Baaris on korduvalt mõõdetud müra. Müra tase vastab kehtestatud normidele, mõõtmised on kinnitanud, et Nimeta Baar ei tekita piirnorme ületavat müra ja täiesti arusaamatuks jääb kostja väide, et müra tuleks mõõta nii, et mõõdetav sellest ei teaks.
8.Hagejad ei nõustunud kostja seisukohaga, et vastavat nõuet saaks esitada üksnes ajakirjandusväljaande vastu. Faktid on ajalehele Eesti Ekspress avaldanud AM ja faktiväidete ümberlükkamiseks on esitatud konkreetne taotlus. Hagi nõue on selgelt sõnastatud ja kohus saab sellise hagi rahuldada. Hagejate arvates esitas kostja ajalehele andmeid, millest mõistlikult saab järeldada, et Nimeta Baar asub elukorteritega majas ja ei täida seadusi, tekitab ülemäärast müra ja ettevõttelt tuleks litsents ära võtta. Kostja poolt esitatud tõenditega ei ole need väited tuvastatavad ega tõendatud, järelikult on need väited valed. Kohtupraktikas on leitud, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogumid, millest tuleneb teatav faktiväide. Hagejad ei keskendu kahju hüvitamise nõudele, vaid eeskätt siiski ebaõigete faktiväidete ümberlükkamisele, mis ilumusid laia levikuga ajalehes, koos pretensioonika pealkirja ja fotodega. Määrav ei ole artikli autori ja fotograafi kaasabi, vaid kostja käitumine, kes ajakirjanikule väited esitas. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. AM ei ole esitanud Nimeta Management OÜ kohta ebaõigeid andmeid, mistõttu puudub alus VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks. Probleemid, mida eluruumidega samas hoones paiknev baar-ööklubi põhjustab – eluruumidesse kostev müra, hoone ümbruse reostatus ja raskendatud ligipääs oma kodule õhtusel ning öisel ajal – on reaalsed. VÕS § 1047 lg 4 ei käsitle väärtushinnanguid. Ükski hagiavalduses esile toodud väidetest ei saa olla käsitletav ebaõige faktiväitena järgmistel põhjustel.
10.Lause „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadust, tuleks litsents ära võtta“ ei ole kostja tsitaat vaidlusalusest artiklist, lause pärineb artikli autorilt. Seega on nõue lause ümberlükkamiseks esitatud ebaõigesti kostja vastu. Ühtlasi on enam kui kaheldav, kas 4(13)
sedavõrd abstraktset lauset saab üldse lugeda faktiväiteks ehk kas see kvalifitseerub ebaõigete andmetena, millele saaks kohaldada VÕS § 1047 lg-t 4.
11.Lõik: „Kui ma ütlen, et Nimeta Baar teeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud, ja T väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Hallooo!“ Mitte ükski lause selles lõigus ei kujuta endast väära faktiväidet Nimeta Baari kohta. Lõik käsitleb eeskätt seda, kas müra tegemist on lihtne või keeruline tõestada ning milliste vahenditega ja kellele saab ja peaks seda tõendama. Kas probleem on tõendatav või mitte, on hinnanguline küsimus ega kvalifitseeru ebaõigete andmetena.
12.Lõik: „Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal MP-l on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu. “Esimene lause selle kohta, et MP-l on võimalik lahtiolekuaegu lühendada ja tegevuslube piirata, on sisult küll faktiväide, kuid on tõene. Teine lause selle kohta, et AM-le on arusaamatu, miks lahtiolekuaegu ei ole lühendatud või tegevuslube piiratud või tühistatud, on hinnanguline ega kvalifitseeru faktiväitena.
13.Kostjal ei ole võimalik avaldada kolmanda isiku poolt väljaantavas ajalehes hagejate taotletavat teadet ja teksti, mistõttu hagi rahuldamise korral ei oleks kohtuotsuse resolutsioon täidetav. Kostja ei ole vaidlusaluse artikli autor ega avaldaja. Ajalehte Eesti Ekspress annab välja AS Eesti Ajalehed. Ainult sellel äriühingul on kontroll ajalehes Eesti Ekspress artiklite avaldamise fakti ja artiklite sisu üle. AM ei kuulu AS-i Eesti Ajalehed juhatusse, ta ei ole ajalehetoimetuse töötaja, seetõttu ei oleks kostjal ühelgi juhul võimalik tagada 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest mis tahes teabe avaldamist ajalehes Eesti Ekspress, liiati siis Nimeta Management OÜ poolt etteantud teksti avaldamist. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-95-05 ning võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt saab andmeid meediaväljaandele edastanud isikult nõuda andmete ümberlükkamist mitte meediaväljaandes, vaid meediaväljaande ees. Andmete ümberlükkamist ajalehe Eesti Ekspress ees ei ole hageja nõudnud.
14.Nimeta Management OÜ ei saa nõuda hagiavalduses esitatud tekstide avaldamist, kuna see väljub VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud õiguskaitsevahendi raamest. Eeskätt kahest esimesest hagejate poolt avaldamiseks taotletud lõigust nähtub selgelt, et Nimeta Management OÜ ei taotle mitte andmete ümberlükkamist ega ole esitanud pelgalt sellesisulist teksti, vaid soovib, et AM avaldaks ajalehes hoopis uusi väiteid, sh hoone kasutusloa, müra mõõtmiste jm kohta. Nende väidete tõesus ei ole teada ja väidete tõesuse kontrollimine väljub ka kohtuasja raamest. Isegi juhul, kui kostja oleks esitanud mingeid ebaõigeid andmeid, saaks Nimeta Management OÜ VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ainult nende andmete ümberlükkamist ja saaks esitada teksti, millises vormis peaks andmete ümberlükkamine toimuma. See tekst saakski aga olla üksnes kinnitus selle kohta, et varasemad andmed olid ebaõiged, mitte aga koosneda uutest, hageja poolt näha soovitavatest väidetest.
15.VP, ADG ja AWG nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kahjuhüvitise väljamõistmise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole avaldanud hagejate kohta ebaõigeid andmeid ega andmeid, mis kahjustaksid neid isikuid. Ajalehe artiklis ei ole AM tsiteerides ega isegi artikli muudes osades mainitud kordagi ühtegi hagejateks olevatest Nimeta Management OÜ osanikest. Liiati ei ole teave osaühingu osanike kohta avalik teave. Ühestki artikli osast ei nähtu, nagu oleks kostja edastanud ajakirjandusväljaandele mis tahes teavet Nimeta Management OÜ osanike või juhatuse liikmete kohta. Isegi, kui Nimeta Baari puudutavad andmed saaksid mõjutada VP-t, ADG-it ja AWG-t, puuduks alus kahjuhüvitise nõudmiseks. Kostja ei ole avaldanud Nimeta Baari ega Nimeta Management OÜ kohta ebaõigeid andmeid. Kogu ajalehele Eesti Ekspress 5(13)
avaldatud teave on tõene. Seega ei ole täidetud VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 ja §-s 1047 sätestatud eeldused kahjunõude esitamiseks. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja kodu asub majas, kus paikneb ka Nimeta Baar. Baariga seonduvate probleemide kajastamine vastab tema kui isiku, kellel on põhiseaduslik õigus nii kodu kui ka omandi puutumatusele, õigustatud huvile. Isik, kellele teavet avaldati, ehk AS Eesti Ajalehed, on uuriva ajakirjanduse esindaja ja talle laieneb õigusriiklik ajakirjandusvabadus. Seega on ka AS-il Eesti Ajalehed õigustatud huvi vanalinnaelanike murede vastu. Olukorras, kus Nimeta Baari on korduvalt käinud kontrollimas politsei, kes tunnistab olukorra tõsidust, ning erinevad riigiasutused on möönnud vajadust probleemiga Suur-Karja tänaval tegeleda, tuleb asuda seisukohale, et AM oli kontrollinud andmeid põhjalikkusega, mis vastaks väidetava rikkumise raskusele. VP, ADG ja AWG ei ole tõendanud neile kahju tekkimist, mistõttu ei saa nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel hüvitise väljamõistmiseks rahuldada. Maakohtu otsus
16.Harju Maakohus jättis 18.08.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
17.Kohus leidis, et esmalt tuleb kontrollida, kas kostja on hagejate kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-166-12 seisukohale, et kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (RK nr 3-2-1-11-04). Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama.
18.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Seoses 28.11.2013. a ilmunud Eesti Ekspressi artiklis avaldatud lausega „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võtta“, leidis kohus, et lauses ei ole nimetatud juriidilisest isikust Nimeta Management OÜ-d ega ühtegi selle füüsilisest isikust osanikku. Olukorras, kus lause ei sisalda endas ühtegi viidet hagejatele, ei ole hagejatel ka õigust nõuda selle ümberlükkamist VÕS § 1047 alusel ning puudub vajadus tuvastada, kas tegemist on vale faktiväitega. Kõnealuses artiklis on artikli autor kostja eesnime ja jutumärkide kasutamise kaudu välja toonud laused, kus kostjat on tsiteeritud või väljendatud kostja arvamust ja kommentaare. Nimetatud lause puhul ei nähtu viidet sellele, et tegemist oleks kostjale omistatud tsitaadiga, seega puudub hagejatel ka kõnealusest asjaolust tulenevalt õigus nõuda kostjalt vastava lause ümberlükkamist.
19.Lause „Kui ma ütlen, et Nimeta Baar teeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud, ja T väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Hallooo!“ on artiklis välja toodud kostja esitatud tsitaadi formaadis, seega on tegemist kostjale omistatava arvamusega. Kostja avaldas lauses arvamust, et Nimeta Baar teeb müra. Kohus leidis, et tegemist on faktiväitega, kuna müra tekitamine on kontrollitav asjaolu ning selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Hagejad leidsid, et tegemist on ebaõige faktiväitega, kuna Nimeta Baari kohta ei ole olemas ühtegi ametlikku dokumenti, milles oleks fikseeritud, et 6(13)
baar põhjustab müra, mis ületab seaduses ettenähtud norme. Kohus leidis, et kostja ei ole selles lauses esitanud faktiväidet, mille kohaselt Nimeta Baar teeks müra, mis ületab seaduses ettenähtud piirnorme. Olukorras, kus kostja üksnes väitis, et Nimeta Baar teeb müra, tuleb selle väite tõele vastavuse kontrollimisel tuvastada, kas mõistliku inimese seisukohast tajutavalt teeb Nimeta Baar müra.
20.Tunnistaja MJ ütluste kohaselt ta käis 24. novembril Suur-Karja tänaval reportaaži tegemas ning muuhulgas käis ka Nimeta Baaris. Tunnistaja ei näinud vajadust küsida müramõõtmisdokumente, kuna seal oli müra üledoos. Tunnistaja UV ütluste kohaselt elab ta Nimeta Baariga samas majas. Nimeta Baarist kostab tema korterisse müra ning ta teab, et tegemist on Nimeta Baarist tuleneva müraga, kuna laul, mis korterisse kostab, on sama, mis Nimeta Baaris mängib. Samuti põhjustavad müra baari kliendid, kes akende all suitsetavad. Müra oli nii tugev, et häiris tunnistaja öörahu. Tunnistaja MT ütluste kohaselt asub tema korter Nimeta Baari kohal neljandal korrusel ja tema korteris esineb häirivat müra. Baarist kostis tema korterisse süsteemne bassitümps, samuti häiris tunnistajat baari ees tänaval suitsetamine ja joomine.
21.Kohus leidis, et eelnimetatud tunnistajate ütlustega on tuvastamist leidnud, et Nimeta Baar põhjustab mõistliku inimese arusaamise kohaselt müra, seega ei ole kostja vastava asjaolu kohta 28.11.2013. a Eesti Ekspressi artiklis valeväiteid esitanud.
22.Lisaks eeltoodule on kostja esitanud väited, et kostjal on politseile avaldus tehtud, politsei on kohal käinud ja rikkumine on fikseeritud. Nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti 29.11.2013. a vastusest avaldusele on Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo vanemkomissar kinnitanud, et politseis on registreeritud 19.10, 24.10, 27.10, 10.11 ja 17.11.2013. a avaldused selle kohta, et Suur-Karja 4 asuvast Nimeta Baarist kostab eluruumidesse muusika, mis segab öörahu ja maja ees kogunevad seltskonnad, kes reostavad hoovi sissepääsu. Kirjast nähtuvalt on Politsei- ja Piirivalveamet probleemist teadlik ja tegeleb pädevuse ja võimaluste piires probleemi lahendamisega. Politseijaoskonna autopatrullid on igapäevaselt tihedamalt patrullimas antud piirkonnas, et ennetada ja vähendada avaliku korra rikkumisi. Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2014. a vastusest ilmneb, et politseis on registreeritud 8 kostja poolt tehtud väljakutset ja politsei on käinud neist seitsmel korral ka kohal. Politsei- ja Piirivalveameti 22.01.2014. a vastusest teabenõudele ilmnes, et 19.10.2013. a on Nimeta baaris käinud politsei seoses asjaoluga, et baarist kostub vali muusika. Politsei vestles turvameestega ning lubati hoida uksi kinni. 20.10.2013. a kostus baarist samuti vali muusika ning politsei vestles baari vastutavaga.
23.Kohus leidis, et eelviidatud tõenditega leidis tuvastamist, et kostja on politseile Nimeta Baari kohta mitmeid avaldusi teinud, samuti on politsei koha peal käinud ning vähemalt 19.10.2013. a ja 20.10.2013. a kuupäevadel on fikseeritud, et baarist kostub vali muusika, millest tulenevalt on politsei pöördunud baari turvameeste või vastutava isiku poole. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja lauses „Kui ma ütlen ...“ esitanud valeväited, mistõttu ei ole hagejatel VÕS §-st 1047 tulenevat alust nõuda nende ümberlükkamist. Lauseosa „ja T väidab ...“ ei kajasta ühelgi viisil hagejate kohta käivaid andmeid, mistõttu puudub hagejatel alus nõuda selle ümberlükkamist.
24.Lauses “Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal MP-l on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu“ nimetatud väide ei kajasta ühtegi hagejate kohta käivat faktiväidet. Kohus leidis, et nimetatud lauses ei ole käsitletud midagi, mis oleks tuvastatav hagejate kohta käiva faktiväitena. Tulenevalt eeltoodust puudub hagejatel alus nõuda VÕS §-st 1047 tulenevalt kostjalt lause „Kesklinna Valitsuse ...“ ümberlükkamist. 7(13)
25.Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-80-13 seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (RK 3-2-1-169-11). Isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus leidis tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hagejate kohta ebaõigeid andmeid avaldanud, puudub hagejatel tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1, 2 koostoimest alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuna nimetatud sätete kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Apellatsioonkaebus
26.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
27.Tsitaadi „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võta“ lõpp on mõnevõrra ähmaselt tuvastatav, samas artikli sisust on võimalik järeldada, et tegemist on vastustaja poolt esitatud faktiväitega. Kostja on väite ka omaks võtnud. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 231 lg 2. Kostja vastusele on lisatud ka tõendid, mis seda kinnitavad. Ühegi seaduse rikkumist ei ole kohus tuvastanud.
28.Maakohus jättis hindamata hagejate väite, et tõendina esitatud MJ 04.03.2014. a e-kiri kostjale tõendab, et faktiparandusi artiklis tegi kostja. Kostja kinnitas vastuses hagile, et kõik kolm vaidluse all olevat väidet on tema poolt öeldud. Kohus on sellise asjaolu eiramisega oluliselt rikkunud menetlusõigust.
29.Väide, et Nimeta Baar asub eluruumidega samas majas, ei vasta tegelikkusele. Suur-Karja 4 kinnistu on 80% ärimaa ja 20% elamumaa sihtotstarbega ehk teisisõnu on Suur-Karja 4 kinnistu 80% ulatuses lubatud kasutada ärilistel eesmärkidel. Kostjale kuuluv eluase ei ole elamumaal, vaid äripinnal ja baar asus sellel aadressil juba alates aastast 1995. Maakohtu menetluses on tuvastatud, et Suur-Karja 4 hoones asuvadki mitteeluruumid. Nimetatut kinnitavad kogutud dokumentaalsed tõendid (ehitisregistri väljavõtted) ja tunnistaja MT poolt kohtuistungil antud ütlused.
30.Artiklis on esitatud väite „Kui ma ütlen, et Nimeta Baar teeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud, ja T väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Hallooo!“ osas leidis maakohus õigesti, et faktiväide on omistatav kostjale. Samal ajal jättis kohus ebaõigesti arvestamata apellantide poolt kohtule esitatud müra mõõtmise protokollid. Nimeta Management OÜ poolt on korraldatud mõõtmine, mille on teostanud vastavat litsentsi ja pädevust omav mõõtja. Mõõtmise kohta on koostatud aruanded, milles pädev spetsialist on leidnud, et seadusega lubatud norme ei ole ületatud. Kohus jättis need ebaõigesti asjas arvestamata ning hindas tunnistajate ütlusi ühekülgselt. Tunnistaja MJ on öelnud: “Suur-Karja 4 asub minu teada kaks baari“ “müra tuleb baaridest, see on üldisem probleem“. Sisuliselt ei kooru artikli autori ütlustest välja, et MJ oleks konkreetselt tuvastanud, et Nimeta Baarist kohustub ülemäärast müra. Tunnistaja UV ütles: “ise ei ole kaebuseid linnaossa esitanud. AM on minu poole pöördunud, et kirjutaksin alla kaebusele.“. Artikli kontekstis ongi arutluse all 8(13)
eeskätt Suur-Karja tänava avalik kord, kuna selles piirkonnas on meelelahutus- ja toitlustusettevõtete kontsentratsioon liiga suur.
31.Ka väite „Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud“ osas on maakohtu järeldus vale, mis on tingitud tõendite ebaõigest hindamisest. Politsei ei ole fikseerinud mitte ühtegi rikkumist. Maakohus on valesti hinnanud Politsei- ja Piirivalveameti 29.11.2013. a vastust avaldusele ja 22.01.2014. a vastust teabenõudele. Kummastki kirjast ei nähtu, et politsei oleks fikseerinud mõne Nimeta Baari poolse rikkumise. See, et kostja mõõdutundetult politseisse kõnesid teeb, ei kinnita veel väidet, et Nimeta Baar rikub seadust ja seaduserikkumine on politsei poolt fikseeritud. Kolmel korral - 24.10., 10.11. ja 01.12.2013. a on selgelt kirjas, et politsei kohapeal ei tuvastanud, et muusika mängiks valjult. Kahel korral - 19.10. ja 20.10.2013. a on kirjas, et politsei vestles baari vastutavaga. Aga seda, et politsei oleks fikseerinud mingi rikkumise, isegi muusika liiga valju mängimise, see tõend ei kinnita. Seega on maakohus seda tõendit vääralt hinnanud.
32.Artiklis on esitatud väide „Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal MP-l on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu.“ Tegemist on faktiväitega, mille kohaselt saab mõistlik isik välja lugeda järgmist: „vastustaja arvates peaks Kesklinna Valitsus Nimeta Baari lahtiolekuaegu lühendama, tegevuslubasid piirama või tühistama. Ja vastustaja ei saa aru, miks seda veel tehtud ei ole.“ Puuduvad mis tahes alused Nimeta Baarilt litsentsi või tegevusloa äravõtmiseks.
33.Väära info avaldamisega on kahjustatud OÜ Nimeta Management omanike ja juhatuse liikmete au, väärikust ja mainet, hoolimata sellest, et artiklis ei ole nende nimesid konkreetselt nimetatud. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-123-97, et au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega. Praegusel juhul on avaldatud andmed valed ja juriidilisel isikul on õigus nõuda nende andmete ümberlükkamist. Ebaõige teave avaldati küll ühel korral, aga silmatorkavalt suures ja emotsionaalselt ülepaisutatud formaadis ning halvustava pealkirja all. Seetõttu oli au teotamine ja maine kahjustamine suure ulatusega. Hagejate panemine avalikkuse ees olukorda, kus neid saab seostada äritegevuses taunitava tegevusega – või suisa kuritegevusega – halvendab oluliselt ühiskonna suhtumist nendesse, mille tagajärjeks võib olla mh ettevõtte käibe langus. OÜ Nimeta Management osanikud ja juhatuse liikmed on tajutavalt tunnetanud, et nende kui ettevõtte omanike ja juhtide hea nimi on oluliselt kannatada saanud. Kostja poolt avaldatud faktiväited ei vasta tegelikkusele ja ta pidi teadma ja teadis avaldamisel andmete ebaõigsusest. Selliste väidete esitamisega on rikutud nii juriidilise isiku õigusi kui selle omanike füüsiliste isiku au ja kahjustatud nende mainet.
34.Hagejad taotlevad anda pooltele aega kompromissini jõudmiseks kuni 31.01.2015. a.
Vastustaja seisukoht
35.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja taotleb võtta täiendava tõendina asja juurde Akukon OY Eesti filiaali 19.09.2014. a helirõhutaseme mõõtmise protokoll 144133M01 koos lisadega. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
9(13)
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi.
37.Käesolevas asjas nõudsid hagejad kostja poolt ajalehele avaldatud kolmes lõigus väidetu tervikuna ümberlükkamist ning hagejatele mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmist. Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et kostja ei ole hagejate kohta ebaõigeid andmeid avaldanud ning kuna see on tuvastatud, puudub hagejatel alus nõude mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohtu arvates olid kostja avaldatud laused faktiväited. Ringkonnakohus vastab apellatsioonkaebusele järgides järjekorras väiteid, mida hagejad ajaleheartiklis avaldatuist on ebaõigeks pidanud.
38.“Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võtta“. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt maakohus on ebaõigesti järeldanud, et nimetatud väide ei ole omistatav kostjale. Artiklis, kus vaidlusalused väited on avaldatud, on läbivalt kasutatud kostja tsitaate, mida on võimalik tekstis eristada grammatiliselt tsiteeritava nimele järgneva lause asetamisega jutumärkidesse, kuid lause ... //“Asutusel, mis ...“// artiklis jutumärkides ei ole. Kolleegium leiab, et kuigi antud lõigus avaldatud lausetel jutumärke ei ole, järgneb see siiski vahetult kostja jutumärgistatud tsitaadile ning artikli ülesehitust ja sisu järgides võib aru saada, et kõnesolevas lauses sisalduv mõtteavaldus pärineb kostjalt. Õige on ka see, et kostja on sõnaselgelt 31.04.2014. a kirjalikus hagivastuses avaldanud, et ta on selle lause öelnud (“Ma ei ole selles lauses, ega ka mujal kõnealuses artiklis öelnudki, et Suur-Karja 4 kinnistu ei ole 80% ärimaa ja 20% elamumaa. Ma ütlesin, et “asutus, mis on elukorteritega samas majas ... ““ [tl 54, I kd]). Seega on kostja selgesõnaliselt nõustunud, et ta on osundatud lause öelnud, mistõttu tuleb kostja avaldust TsMS § 231 lg 2 tähenduses käsitleda antud asjaolu omaksvõtuna, mistõttu ei ole õige maakohtu järeldus, et hagejatel puudub õigus nõuda kostjalt lause ümberlükkamist põhjusel, et kõnesolev tsitaat ei ole omistatav kostjale. Kolleegium nõustub aga maakohtu seisukohaga, mille järgi ei ole antud lauses nimetatud ühtegi hagejat – ei äriühingut “Nimeta Management OÜ“, kelle ettevõte Nimeta baar on ega ka füüsilistest isikutest hagejaid, mistõttu ei saa asuda seiskohale, et andmeid oleks avaldatud konkreetselt hagejate kohta, mis võimaldaks neil VÕS § 1047 alusel andmete ümberlükkamist nõuda.
39.Ringkonnakohus leiab ka seda, et kostja poolt kõnesolevas tsitaadis avaldatut ei saa lugeda puhtaks faktiväiteks, kuna see sisaldab õigusliku iseloomuga hinnangut - kostja arusaama, mis peaks üldiselt järgnema õigusliku tagajärjena juhul, kui mingi elukorteritega samas majas asuv asutus ei täida mingeid õigusnorme (“ ... tuleks litsents ära võtta“). Avaldatu sisaldab mingit väärtusotsustust, mis ei ole antud konkreetse(te)le isiku(te)le. Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Kolleegium märgib, et faktiväite kvalifitseerimine väärtushinnanguks ning vastupidi võib pooled seada uude protsessuaalsesse positsiooni, kuid käesoleval juhul see hagejaid ei mõjuta, sest õigusliku hinnangu puhul ei saa kostjalt nõuda nende õigsuse tõestamist. Väärtushinnangu ebakohasuse hindamiseks võib esineda vajadus faktilise baasi, millega väärtushinnangut põhjendada, tõendamiseks. Antud asjas aga sellist vajadust kolleegiumi arvates ei tõusetu, sest väärtusotsustus mida avaldatu sisaldas, ei ole avaldatud konkreetsete isikute kohta. Kolleegium märgib, et isegi kui käsitleda avaldatut faktiväidetena artikli konteksti arvestades, ei ole andmete ümberlükkamise nõue põhjendatud samal põhjusel - andmed ei ole avaldatud konkreetselt hagejate kohta. 10(13)
Nagu eespool märgitud, on õige maakohtu järeldus, et kuna vaidlusalune lause hagejate kohta andmeid ei sisalda, siis puuduks iseenesest vajadus tuvastada, kas väide, et asutus, mis on elukorteritega samas majas, on vale. Kolleegium märgib, et ka juhul kui pidada “asutuseks“ konkreetselt Nimeta baari, on väites sisalduv fakt õige. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et kinnisasjal aadressil Suur-Karja tn 4 paiknevas ehitises asuvad nii eluruumideks olevad korteriomandid (tl 67-84, I kd) kui ka mitteeluruumidest korteriomandid (tl 85-86, I kd). Hagejad ei ole näidanud, kuidas tegelik eluline olukord antud ehitises erineks kinnistusraamatu andmetest. Ka tunnistajana ülekuulatud MT ütlustest saab järeldada, et aadressil Suur-Karja tn 4 asuvad nii elu- kui ja mitteeluruumid ( ... //“Kuna minu korter asub Nimeta baari kohal, siis ...“// [tl 54, III kd)]). Kinnistusraamatus kantakse vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 13 lg 1 p-ile 2 kinnistu sihtotstarve esimesse jakku ning sama paragrahvi § 13 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 ja 5 sätestatud andmed esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse ega käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei puuduta faktiväide küsimust, kas kinnisasja kasutatakse sihtotstarbele vastavalt, mistõttu ei oma kanne väite õigsuse või ebaõigsuse seisukohalt tähtsust.
40.„Kui ma ütlen, et Nimeta Baar teeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud, ja T väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Hallooo!“.
41.Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega, mille kohaselt tuleb väite Nimeta Baar teeb müra õigsuse hindamisel lähtuda sellest, kuidas mõistlik inimene müra tajub. Väite õigsus on tuvastatud tõendeid õigesti hinnates ja piisavalt põhjendades. Ringkonnakohtul ei ole alust tõendeid teisiti hinnata.
42.Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud ka väiteid “... //Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud ... //“ osas, et politsei oleks mingi rikkumise fikseerinud. Apellandid heidavad maakohtule ette Politsei- ja Piirivalveameti 29.11.2013. a ja 22.01.2014. a vastuste valesti hindamist. Maakohtu otsusest nähtub, et Politseija Piirivalveameti 29.11.2013 vastuses avaldusele (tl 132, I kd) on Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo vanemkomissar kinnitanud, et politseis on registreeritud 19.10, 24.10, 27.10, 10.11 ja 17.11.2013 avaldused selle kohta, et Suur-Karja 4 asuvast Nimeta Baarist kostab eluruumidesse muusika, mis segab öörahu ja maja ees kogunevad seltskonnad, kes reostavad hoovi sissepääsu. Maakohus on tuginenud ka Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2014. a vastusele, millest otsuse kohaselt ilmneb, et politseis on registreeritud 8 kostja poolt tehtud väljakutset ja politsei on käinud neist seitsmel korral ka kohal. Iseenesest on õige, et nimetatud tõenditest ei nähtu, et politsei oleks fikseerinud Nimeta baari poolse rikkumise karistusõiguslikus mõttes – st hagejate poolt silmas peetavat müra vastuolu seda reguleerivate õigusaktidega (sotsiaalministri määrusega “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ on kehtestatud mürale normtase [eluruumides määruse § 3 p-de 1 ja 2 ning tabeli 1 p 1.1 kohaselt päevasel ajal 40(35) db], mis eeldaks müratasemete mõõtmist vastavate mõõtevahenditega. Seega on maakohus küll õigesti järeldanud, et näiteks 19.10.2013. a ja 20.10.2013. a kuupäevadel on fikseeritud, et baarist kostub vali muusika, millest tulenevalt on politsei pöördunud baari turvameeste või vastutava isiku poole, kuid rikkumist karistusõiguslikus mõttes neist tõendeist ei nähtu. Kolleegiumi hinnangul tuleb aga arvestada kostja kui vastavate erialateadmisteta isiku arusaamaga rikkumise fikseerimisest ning olukorras, kus on tuvastatud, et politseis on registreeritud 8 kostja poolt tehtud väljakutset ja politsei on käinud neist seitsmel korral ka kohal ning 19.10, 20.10, 24.10, 10.11, 01.12, 08.12 ja 07.01.2014 on fikseeritud baarist kostuv vali muusika, oli kostja arvates rikkumine fikseeritud.
11(13)
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-161-05 väljendatud seisukoha järgi tuleb avaldatud faktiväiteid võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (p 11). Antud väidet lõigu konteksti silmas pidades avaldas kostja sellise arusaama järgi, et maakohtu poolt tuvastatud mõistliku inimese seisukohast mürana tajutav on politsei poolt fikseeritud. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole kõnesolevas lõigus esitanud faktiväidet, mille kohaselt Nimeta Baar teeks müra, mis ületab seaduses ettenähtud piirnorme.
43.Kostja on esitanud ringkonnakohtule taotluse võtta asja juurde tõendina kostja 15. oktoobri 2014. a menetlusdokumendile lisatud Akukon OY Eesti filiaali 19. septembri 2014. a helirõhutasemete mõõtmise protokolli 144133-M01 koos lisadega 1 kuni 3. Nimetatu on saadetud ka hagejatele, kes on saanud tõendiga tutvuda ning hagejatel on olnud võimalus ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul sellele ka oma seisukoht esitada. Kolleegium rahuldab kostja 15. oktoobri 2014. a menetlusdokumendis esitatud taotluse ja võtab Akukon OY Eesti filiaali 19. septembri 2014. a helirõhutasemete mõõtmise protokolli 144133M01 koos lisadega 1 kuni 3 asja juurde, sest hagejate väitel Nimeta baarist keelatud mõjutusena käsitletavat müra ei lähtu ja kostja on esitanud selle kohta ebaõigeid andmeid. Kostjal on õigus vastupidist tõendada (TsMS § 230 lg 1). Akukon OY Eesti filiaali 19. septembri 2014. a helirõhutasemete mõõtmise protokollist 144133-M01 ja selle lisadest nähtub, et 06.09.2014. a, kell 01.00-03.00 on aadressil Suur-Karja 4 II korruse korterites nr 17, nr 3 ja nr 2 asuvates magamistubades läbi viidud vastavalt sotsiaalministri määrusega “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud mõõtmistandarditele ISO 1996-1, -2 kalibreeritud mõõtevahenditega helirõhutasemete mõõtmine (tl 104-112, III kd). Protokollis kajastatud mõõtmistulemustest nähtub, et osundatud määruse mõistes tehnoseadmetest (elamu või elamu läheduses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased elamu telekommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemetega) põhjustatud müra ületas piirmäära, sest A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase oli eelnimetatud korterite magamistubades avatud aknaga olukorras ning korterites nr 3 ja 2 üle 30 db. Seega on kostja väide ülemäärase müra tekitamise kohta õige.
44.“Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal MP-l on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kõnesolevas lauses ei ole käsitletud midagi, mis oleks tuvastatav hagejate kohta käiva faktiväitena. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, mille kohaselt saab mõistlik isik välja lugeda: “vastustaja arvates peaks kesklinna valitsus Nimeta baari lahtiolekuaegu lühendama, tegevuslubasid piirama või tühistama. Ja vastustaja ei saa aru, miks seda veel tehtud ei ole“. Esmalt rõhutavad apellandid, et tegemist on faktiväitega esitades samas ise oma nägemuse selle kohta, kuidas mõistlik inimene arvestades artikli sisu n.ö seda tegelikult loeb alustades tsitaati sõnadega “vastustaja arvates ...“, mis viitab sellele, et apellandid saavad lausest aru pigem kui vastustaja mingist hinnangust mitte aga faktiväitest. See muudab apellantide käsitluse vastuoluliseks. Õige on maakohtu seisukoht, et nimetatud väide ei kajasta ühtegi hagejate kohta käivat faktiväidet. Ringkonnakohtu arvates sisaldub ka antud lauses kostja õiguslikku laadi arusaam konkreetse linnaametniku pädevusest ja kohustustest oma ülesannete täitmisel ja see kujutab endast hinnanguid, mille ümberlükkamist ei saa nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel.
12(13)
45.Hagejad on 31.10.2014. a menetlusdokumendis taotlenud ringkonnakohtult kompromiss läbirääkimiste alustamiseks, läbiviimiseks ja võimaliku kompromissini jõudmiseks tähtaja määramist 31.01.2015. a. Pooled ei ole kompromissi senini saavutanud. Kuna nimetatud tähtpäev on möödunud, puudub vajadus taotlust lahendada.
46.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Ringkonnakohus tagastab nii hagejatele kui ka kostjale nende tema menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlused koos lisadega. Kuna taotlused on saadetud elektrooniliselt, siis selle tagasisaatmist ei toimu.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.