2.Tsiviilasja menetluskulud jätta võrdsetes osades XXXOÜ, XXX, XXXja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue
1.28.novembri 2013 ajalehes XXXon avaldatud artikkel pealkirjaga „Eesti kõige kuritegelikum tänav“. Artikkel tugineb suuresti kostja poolt ajalehele avaldatud väidetel, mis puudutavad XXXtegevust. XXXkuulub OÜ-le XXXOÜ, mille omanikeks ja juhatuse liikmeteks on kaashagejad XXX, XXXja XXX. Tutvunud artikli sisuga selgub, et teatav hulk väiteid põhinevad tegelikkusele mittevastavatel andmetel, mis OÜ XXXhinnangul tuleb avalikult ümber lükata vältimaks väärarusaama ja negatiivseid väärtushinnanguid XXXseonduvate asjaoludega.
2.Avaldatud ebaõiged andmed tuleb parandada ja kuna VÕS § 1047 lg 4 ei eelda andmete avaldamise õigusvastasust, siis võib juriidiline isik nõuda selle sätte alusel tema kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist ka juhul, kui avaldatud andmed ei olnud talle majanduslikult kahjulikud.
3.Hagejad on teinud kõik omapoolsed pingutused, et lahendada asi kohtuväliselt, aga kahjuks ei ole see õnnestunud. Kuna XXXOÜ suhtes ei ole jõustunud ühtegi otsust, millega oleks tuvastatud nende käitumises õigusvastasus, siis on õige ja õiglane, et sellist väärinformatsiooni ei avaldataks ka meedias.
4.Faktiväited, mille ümberlükkamist hageja kohtus taotleb on järgnevad. Artiklis on esitatud väide: „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võtta“ . Selles lauses on kaks vale väidet. XXXkinnistu on 80% ärimaa ja 20% elamumaa sihtotstarbega ehk teisisõnu on XXXkinnistu 80% ulatuses lubatud kasutada ärilistel eesmärkidel. XXXasuvale ehitisele antud kasutusloa kohaselt vastab vaidlusalune ehitis tavapärasest rangematelegi nõuetele sh varjend, restoran, kohvik, baar või söökla. XXX kuuluv eluase ei ole elamumaal, vaid äripinnal.
5.Hageja taotleb, et kostja avaldaks ajalehes XXXtegelikkusele vastava väite järgmiselt:, „XXXkinnistu on 80% ärimaa ja 20% elamumaa sihtotstarbega ehk teisisõnu on XXXkinnistu 80% ulatuses lubatud kasutada ärilistel eesmärkidel. XXXasuvale ehitisele antud kasutusloa kohaselt vastab vaidlusalune ehitis tavapärasest rangematelegi nõuetele sh varjend, restoran, kohvik, baar või söökla“. Hageja taotleb, et kostja avaldaks ajalehes XXXtegelikkusele vastava väite järgmiselt: „XXXOÜ ja XXXei ole rikkunud ühtegi seadust, nende suhtes ei ole jõustunud ühtegi otsust mitte ühegi seaduse rikkumise kohta, mistõttu puuduvad igasugused alused nendelt litsentsi äravõtmiseks“.
6.Artiklis esitatud väide: „Kui ma ütlen, et XXXteeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud,
see rikkumine on fikseeritud, ja XXX väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Hallooo!“ Avaldatud väide ei vasta tegelikkusele. Hagejad taotlevad, et kostja avaldaks ajalehes XXXtegelikkusele vastava väite järgmiselt: „XXXon läbi viidud 01.11.2013 müra taseme mõõtmine, mille juurde oli kutsutud ka linna ja politsei esindaja. XXXOÜ teavitas mõõtmisest kõiki asjakohased ameteid ning kõigil oli võrdne võimalus osaleda müra taseme mõõtmisel. Mõõtmine on teostatud vastavat litsentsi ja pädevust omava mõõtja poolt. Mõõtmise kohta on koostatud ekspertarvamus, milles on ekspert leidnud, et seadusega lubatud norme ei ole ületatud. Ekspertarvamus kui tõend müra taseme seaduse nõuetele vastavuse kohta on esitatud linnavalitsusele ning kõigil asjassepuutuvatel isikutel on võimalik selle dokumendiga tutvuda. Politsei ei ole fikseerinud mitte ühtegi XXXpoolt toime pandud rikkumist“.
7.Artiklis on esitatud väide: „Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal XXX on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu.“ Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele. Hagejad taotlevad, et kostja avaldaks ajalehes XXXtegelikkusele vastava väite järgmiselt: „XXX ei ole teada ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhataja XXXoleks õigustatud XXXlahtiolekuaegu lühendama. Veelgi enam, XXX ei ole esitatud ühtegi tõendit sellest, et oleks alust rääkida väljaantud tegevuslubade piiramiseks või tühistamiseks“. Hagejad ei ole rikkunud seadust ja puuduvad mistahes alused nendelt litsentsi või tegevusloa äravõtmiseks.
8.Kostja poolt XXXavaldatud faktiväited on ebaõiged ning selliste väidete avaldamine XXXajalehes XXXon õigusvastane.
9.Tavapärase arusaama järgi on kostja poolt hagejatele omistatud teos – seaduste rikkumine, sh müra tekitamine, mingi teo toime panemine, mida on fikseerinud politsei – isiku au teotavad ning mainet kahjustavad ka siis, kui selline teade avaldatakse ühekordselt sellises piirkonnas, kus füüsiline isik elab või juriidiline isik asub. Käesoleval juhul avaldati ebaõige teave küll ühel korral, aga silmatorkavalt suures ja emotsionaalselt ülepaisutatud formaadis ning halvustava pealkirja all. Eeltoodu alusel leiavad hagejad, et au teotamine ja maine kahjustamine on olnud suure ulatusega.
10.Veel leiavad hagejad, et nende panemine avalikkuse ees olukorda, kus hagejaid saab seostada äritegevuses taunitava tegevusega – või suisa kuritegevusega – halvendab oluliselt ühiskonna suhtumist nendesse, mille tagajärjeks võib olla muuhulgas ettevõtte käibe langus. OÜ XXXosanikud ja juhatuse liikmed on tajutavalt tunnetanud, et nende kui ettevõtte omanike ja juhtide hea nimi on oluliselt kannatada saanud.
11.Hagejate nõude materiaalõiguslik alus on VÕS § 1043, § 1047 lg 4, § 128 lg 1, 5, § 134 lg 2, § 127 lg 6.
12.Vaimse valu ja maine kahjustamise puhul ei ole nende mõõtmine objektiivselt võimalik ja kannatanu peab üldreeglina tõendama üksnes õigushüve rikkumist kahju tekitaja poolt. Mitte aga mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust. Väära info avaldamisega on kahjustatud OÜ XXXomanike ja juhatuse liikmete XXX, XXX. X ja XXX, väärikust ja mainet.
13.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-97 leidnud, et au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusele.
14.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-145-07 leidnud, et avaldatud ebaõiged andmed tuleb parandada, sõltumata sellest, kui hoolikas avaldaja oli. Kuna VÕS § 1047 lg 4 ei eelda andmete avaldamise õigusvastasust, siis võib juriidiline isik nõuda selle sätte alusel iseenesest tema kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist ka juhul, kui avaldatud andmed ei olnud talle majanduslikult kahjulikud. Praegusel juhul on avaldatud andmed valed ja juriidilisel isikul on õigus nõuda nende andmete ümberlükkamist ja osaühingut omavad füüsilised isikud on ilmselgelt negatiivselt puudutatud ning nende au on teotatud ja mainet kahjustatud. Tegemist on korrektsete inimestega, kes täidavad
seadusi aga neile ei saa panna kohustust tagada Tallinna linnas avalikku korda, mille osas meedias üritatakse kallutada edaspidist võimalikku halduskohtumenetlust.
15.Hagejate suhtes ei ole tehtud ega jõustunud mitte ühtegi otsust, mille põhjal saaks ajakirjanduses keegi väita, et baar ei täida seadusi. Mitte ühegi lahendiga ei ole tuvastatud, et XXXvõi selle osanikud oleksid rikkunud EIÕK §-s 8 sätestatud nõudeid või kostja vastuses viidatud rahvatervise seaduse nõudeid.
16.Müra osas on oluline veel asjaolu, et baaris on korduvalt mõõdetud müra. Müra tase vastab kehtestatud normidele ja mitte mingisugust seaduse rikkumist selles küsimuses ei ole XXXpuhul kordagi tuvastatud. Kõik müramõõtmised on kinnitanud, et XXXei tekita piirnorme ületavat müra ja täiesti arusaamatuks jääb kostja väide, et müra tuleks mõõta nii, et mõõdetav sellest ei teaks.
17.Hagejad ei nõustu kostja seisukohaga, et vastavat nõuet saaks esitada üksnes ajakirjandusväljaande vastu. Faktid on ajalehele XXXavaldanud XXXja faktiväidete ümber lükkamiseks on esitatud konkreetne taotlus. Hagi nõue (ese) on selgelt sõnastatud ja kohus saab sellise hagi rahuldada.
18.VÕS § 1047 kommentaaride ja Riigikohtu praktika ( 3-2-1-95-05, 3-2-1-161-05) kohaselt võib ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda ka isikult, kes edastas andmed meediaväljaandele. Meediaväljaandes avaldatud andmete ümberlükkamise nõude muu kui meediaväljaande väljaandja vastu võib hageja nõuda (VÕS § 1047 lg 4 alusel), et kostja esitaks meediaväljaandele avalduse, milles teatab, et tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele.
19.Riigikohus on lahendis 3-2-1-161-05 p 14 andnud seisukoha, et hageja võib VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda, et kostja esitaks meediaväljaandele avalduse, milles teatab, et tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05). Hageja võib hagis esitada ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse teksti või kehtiva TsMS § 370 lg 2 järgi ka mitu alternatiivset teksti. Samuti võib ta alternatiivselt esitada ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse avaldamise viisi.
20.Kuivõrd kostja seadis kahtluse alla hagejate poolt etteantud teksti avaldamise võimalikkuse kohtuotsuse täitmisel, siis kooskõlas TsMS § 370 lg 2 ja TsMS § 376 lg 4 p 2 esitavad hagejad alternatiivselt kitsama nõude. Kuigi tulenevalt viidatud Riigikohtu praktikast on hagejate arvates nõude rahuldamise korral selle täitmine võimalik. Juhul, kui kohus nõustub kostjaga, et hagejate poolt etteantud teksti avaldamist ei ole võimalik kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt täita, siis vähemalt kitsamalt formuleeritud nõude osas sellist menetluslikku probleemi ei teki. TsMS § 370 lg 2 sätestab, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 376 lg 4 p 4 p 2 järgi hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hagejad esitavad käesolevaga alternatiivselt nõude kitsamal kujul.
21.Kostja on asunud väitma, et ta ei esitanudki faktiväiteid, vaid hoopis hinnanguid ja arvamusi. Hagejad asja nii ei tõlgenda. Hagejate arvates on kostja esitanud ajalehele andmeid, millest mõistlikult saab järeldada, et XXXasub elukorteritega majas ja ei täida seadusi, tekitab ülemäärast müra ja ettevõttelt tuleks litsents ära võtta. Kostja poolt esitatud tõenditega ei ole need väited tuvastatavad ega tõendatud ja järelikult on need väited valed. Kohtupraktikas on leitud, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogumid, millest tuleneb teatav faktiväide (Riigikohtu seisukoht 3-2-1-161-05 p 12).
22.Puutuvalt osanike kahju hüvitamise nõudega märgivad hagejad, et jäävad hagis esitatud nõude juurde hoolimata sellest, et konkreetsetele nimedele artiklis tõepoolest viidatud ei ole. XXXtegutseb läbi sellega seotud füüsiliste isikute ning halvustava, negatiivse, au teotava, tegelikkusele mittevastava faktiväidete avaldamist kostja väited ei õigusta. Kohus saab selle nõude osas seisukoha võtta kogutud tõendibaasi hinnates. Hagejad ei keskendugi hagis kahju hüvitamise nõudele, vaid eeskätt siiski ebaõigete faktiväidete ümberlükkamisele, mis ilumusid laia levikuga ajalehes, koos pretensioonika pealkirja ja
fotodega. Määrav ei ole artikli autori ja fotograafi kaasabi, vaid antud nõude puhul ikkagi kostja käitumine, kes ajakirjanikule väited esitas.
23.Lähtudes eeltoodust ja VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja p 8, § 1047 lg 1 ja lg 4 paluvad hagejad kohustada kostjat avaldama 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ajalehes XXXteade, et tema poolt ajalehele esitatud ja 28.11.2013 numbris avaldatud hagis nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ning esitama õiged väited vastavalt hageja poolt hagis nõutud tekstile; välja mõista XXX OÜ XXXosanike ja juhatuse liikmete XXX, XXXja XXXkasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel; mõista kostjalt välja kõik hageja poolt kantud menetluskulud ja jätta kostja kulud tema enda kanda.
24.Hagejad esitasid alternatiivselt kitsama nõude, kui kohus leiab, et hagis esitatud kujul nõuet ei ole võimalik rahuldada ja paluvad TsMS § 370 lg 2 ja 376 lg 4 p 2 alusel rahuldada hagi ja kohustada kostjat avaldama 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ajalehes XXXteade, et tema poolt ajalehele esitatud ja 28.11.2013 avaldatud järgmised andmed „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võtta“, „Kui ma ütlen, et XXXteeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud see rikkumine on fikseeritud, ja XXX väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Halloo!“, „Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal XXX on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu“ ei vasta tegelikkusele. Kostja vastuväited
25.Kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid.
26.Kostja järeldab hagiavaldusest ja teistest hageja menetlusdokumentidest, et XXXOsaühing ühena hagejatest taotleb, et kohus kohustaks XXXavaldama 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ajalehes XXXteade, et tema poolt ajalehele esitatud ja 28. novembri 2013.a numbris avaldatud hagis nimetatud väited ei vasta tegelikkusele, ning esitama õiged väited vastavalt hagis nõutud tekstile. XXXhinnangul tuleb need nõuded jätta rahuldamata mitmel põhjusel.
27.XXXei ole esitanud XXXOsaühingu kohta ebaõigeid andmeid, mistõttu puudub alus VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks. Nagu kostja vastuses ja varasemates seisukohtades selgitatud, ei ole XXXavaldanud ajalehele XXXega ühelegi muule isikule ebaõigeid andmeid XXXOsaühingu kohta. Probleemid, mida eluruumidega samas hoones paiknev baarööklubi põhjustab – eluruumidesse kostev müra, hoone ümbruse reostatus ja raskendatud ligipääs oma kodule õhtusel ning öisel ajal – , on reaalsed.
28.Ühtlasi rõhutab kostja, et VÕS § 1047 lg 4 reguleerib ainult ebaõigete andmete ehk faktiväidete ümberlükkamist. See säte ei käsitle muuhulgas väärtushinnanguid. Ükski hagiavalduses esiletoodud väidetest ei saa olla käsitletav XXXebaõige faktiväitena järgmistel põhjustel.
29.Hagiavalduses ümberlükkamiseks esitatud lause „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadust, tuleks litsents ära võtta“ ei ole XXXtsitaat vaidlusalusest artiklist. Lause pärineb artikli autorilt, mitte XXX. Seega on nõue lause ümberlükkamiseks esitatud ebaõigesti XXXvastu. Ühtlasi on enam kui kaheldav, kas sedavõrd abstraktset lauset saab üldse lugeda faktiväiteks ehk kas see kvalifitseerub ebaõigete andmetena, millele saaks kohaldada VÕS § 1047 lg-t 4.
30.Hagiavalduses on ümberlükkamiseks esitatud lõik: „Kui ma ütlen, et XXXteeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud, ja XXX väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Hallooo!“ Mitte ükski lause selles lõigus ei kujuta endast väära faktiväidet XXXkohta. Lõik käsitleb eeskätt seda, kas müra tegemist on lihtne või keeruline tõestada ning milliste vahenditega ja kellele saab ja peaks seda tõendama. Kas
probleem on tõendatav või mitte, on hinnanguline küsimus ega kvalifitseeru ebaõigete andmetena. Sega ei ole võimalik kohaldada VÕS § 1047 lg-t 4.
31.Hagiavalduses on ümberlükkamiseks esitatud lõik: „Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal XXX on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu.“ Esimene lause selle kohta, et XXX on võimalik lahtiolekuaegu lühendada ja tegevuslube piirata, on sisult küll faktiväide, kuid on tõene. Teine lause selle kohta, et XXX on arusaamatu, miks lahtiolekuaegu ei ole lühendatud või tegevuslube piiratud või tühistatud, on hinnanguline ega kvalifitseeru faktiväitena. Seega ei ole vaidlusaluse lõigu osas võimalik kohaldada VÕS § 1047 lg-t 4.
32.Seega tuleb XXXOsaühingu hagi XXXvastu jätta rahuldamata, kuna XXXei ole esitanud ebaõigeid andmeid (faktiväiteid), mille ümberlükkamist saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda.
33.Annika Madissonil ei ole võimalik avaldada kolmanda isiku poolt väljaantavas ajalehes hageja taotletavat teadet ja teksti, mistõttu hagi rahuldamise korral ei oleks kohtuotsuse resolutsioon täidetav. Nagu XXXon ka eelnevates menetlusdokumentides selgitanud, ei ole tema vaidlusaluse artikli autor ega avaldaja. Ajalehte XXXannab välja AS XXX. Ainult sellel äriühingul on kontroll ajalehes XXXartiklite avaldamise fakti ja artiklite sisu üle. XXXei kuulu AS-i XXX juhatusse, samuti pole ta ajalehetoimetuse töötaja. Seetõttu ei oleks Annika Madissonil ühelgi juhul võimalik tagada 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest mistahes teabe avaldamist ajalehes XXX, liiati siis XXXOsaühingu poolt etteantud teksti avaldamist.
34.Et nõuet ei ole võimalik täita, on XXXOsaühing esitanud nõude ebaõige isiku vastu või on esitanud XXXvastu ebaõige nõude. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-95-05 (punktid 25 ja 30) ning võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt saab andmeid meediaväljaandele edastanud isikult nõuda andmete ümberlükkamist mitte meediaväljaandes, vaid meediaväljaande ees. Et isikul ei ole võimalik nõuda andmete meediaväljaandele avaldajalt andmete ümberlükkamist meediaväljaandes, tuleb XXXOsaühingu hagi, milles XXXOsaühing nõuab, et XXXavaldaks tema poolt ajalehele esitatud ja 28. novembri 2013.a numbris avaldatud väidete ümberlükkamiseks ajalehes XXXteate ja väited vastavalt hagis nõutud tekstile, jätta rahuldamata. Andmete ümberlükkamist ajalehe XXXees ei ole XXXOsaühing nõudnud ja praeguses menetlusstaadiumis ei ole hagi eseme muutmine enam võimalik.
35.XXXOsaühing ei saa nõuda hagiavalduses esitatud tekstide avaldamist, kuna see väljub VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud õiguskaitsevahendi raamest. XXXOsaühing taotleb hagiavalduses, et XXXavaldaks ajalehes XXXjärgmised väited: 1) „XXXkinnistu 80% ärimaa ja 20% elamumaa sihtotstarbega ehk teisisõnu on XXXkinnistu 80% ulatuses ulatub kasutada ärilistel eesmärkidel. XXXasuvale ehitisele antud kasutusloa kohaselt vastab vaidlusalune ehitis tavapärasest rangematelegi nõuetele sh varjend, restoran, kohvik, baar või söökla.“ (käesolevate seisukohtade punktis 2.5 tsiteeritud lause ümberlükkamiseks); 2) „XXXon läbi viidud 01.11.2013 müra taseme mõõtmine, mille juurde oli kutsutud ka linna ja politsei esindaja. XXXOÜ teavitas mõõtmisest kõiki asjakohaseid ameteid ning kõigil oli võrdne võimalus osaleda müra taseme mõõtmisel. Mõõtmine on teostatud vastavat litsentsi ja pädevust omava mõõtja poolt. Mõõtmise kohta on koostatud ekspertarvamus, milles on ekspert leidnud, et seadusega lubatud norme ei ole ületatud. Ekspertarvamus kui tõend müra taseme seaduse nõuetele vastavuse kohta on esitatud linnavalitsusele ning kõigil asjassepuutuvatel isikutel on võimalik selle dokumendiga tutvuda. Politsei ei ole fikseerinud ühtegi XXXpoolt toime pandud rikkumist.“ (käesolevate seisukohtade punktis 2.6 tsiteeritud lõigu ümberlükkamiseks); 3) „XXX ei ole teada ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhataja XXXoleks õigustatud XXXlahtiolekuaegu lühendama. Veelgi enam, XXX ei ole esitatud ühtegi tõendit sellest, et oleks alust rääkida väljaantud tegevuslubade piiramiseks või tühistamiseks.“ (käesolevate seisukohtade punktis 2.7 tsiteeritud lõigu ümberlükkamiseks).
36.Eeskätt kahest esimesest hageja poolt avaldamiseks taotletud lõigust nähtub selgelt, et XXXOsaühing ei taotle mitte andmete ümberlükkamist ega ole esitanud pelgalt sellesisulist teksti, vaid soovib, et XXXavaldaks ajalehes hoopis uusi väiteid, sh hoone kasutusloa, müra mõõtmiste jm kohta. Nende väidete (nt kõigi ametite informeerimine müra mõõtmisest, kõigi võimalus osaleda, mistahes fikseeritud rikkumiste puudumine jne) tõesus ei ole teada ja väidete tõesuse kontrollimine väljub ka käesoleva kohtuasja raamest. Isegi juhul, kui XXXoleks esitanud mingeid ebaõigeid andmeid, mida antud juhul toimunud küll pole, saaks XXXOsaühing VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ainult nende andmete ümberlükkamist ja saaks esitada teksti, millises vormis peaks andmete ümberlükkamine toimuma. See tekst saakski aga olla üksnes kinnitus selle kohta, et varasemad andmed olid ebaõiged, mitte aga koosneda uutest, XXXOsaühingu poolt näha soovitavatest väidetest.
37.Kostja järeldab hagiavaldusest ja teistest hagejate menetlusdokumentidest, et XXX, XXXning XXXnõue XXXvastu seisneb mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmise nõudmises. XXXhinnangul tuleb hagejate XXX, XXXja XXXnõue jätta rahuldamata, sest kahjuhüvitise väljamõistmise eeldused ei ole täidetud.
38.XXXei ole avaldanud XXX, XXXja XXXkohta ebaõigeid andmeid ega ebaõigeid andmeid, mis kahjustaksid neid isikuid. Hagejate väidete kohaselt on XXXpoolt järjepidev ebaõigete ja halvustavate andmete meedias avaldamine olnud kahjuliku iseloomuga osaühingu tegevuse suhtes ja eelkõige on mittevaraline kahju tekkinud osaühingu omanikele. Hagejate väitel on XXXtegevus halvustanud baari omanikke ja juhatuse liikmeid. Taolised väited on meelevaldsed ja tõendid neid ei toeta.
39.Kõnealuses ajalehe XXXartiklis ei ole XXXtsiteerides ega isegi artikli muudes osades mainitud kordagi ühtegi käesolevas asjas hagejateks olevatest XXXOsaühingu osanikest. Liiati ei ole teave osaühingu osanike kohta avalik teave (see ei nähtu äriregistrist). Ka ei ole artiklis mainitud kedagi XXXOsaühingu juhatuse liikmetest. Ühestki artikli osast ei nähtu, nagu oleks XXXedastanud ajakirjandusväljaandele mistahes teavet XXXOsaühingu osanike või juhatuse liikmete kohta.
40.XXXOsaühingu osanike või ka juhatuse liikmete ring ei ole selline fakt, mis automaatselt meenub keskmisele lugejale, lugedes artiklit, mis kajastab öist olukorda XXXtänaval, sh mitme erineva baariga seonduvaid probleeme. Seega ei saa asuda seisukohale, et XXXtegevuse kohta arvamuse avaldamine kahjustab automaatselt XXXomava äriühingu juhatuse liikmeid ja/või osanikke. Seega ei ole XXXavaldanud ajalehele XXXebaõigeid andmeid, mis kahjustaksid XXXt, XXXja XXXt.
41.Isegi, kui XXXpuudutavad andmed saaksid mõjutada XXXt, XXXja XXXt, puuduks alus kahjuhüvitise nõudmiseks. Nagu selgitatud muuhulgas kostja varasemates menetlusdokumentides, ei ole XXXavaldanud XXXega XXXOsaühingu kohta ebaõigeid andmeid. Kogu ajalehele XXXavaldatud teave on tõene. Seega ei ole täidetud VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 ja §-s 1047 sätestatud eeldused kahjunõude esitamiseks.
42.Lisaks isegi, kui XXXesitatud teavet saaks käsitleda ebaõigena, mis küll ei pea paika antud juhul, välistaks XXX, XXXja XXXkahjunõude VÕS § 1047 lg 3. Viidatud sätte kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. XXXkodu asub majas, kus paikneb ka XXX. Baariga seonduvate probleemide kajastamine vastab tema kui isiku, kellel on põhiseaduslik õigus nii kodu kui ka omandi puutumatusele, õigustatud huvile. Isik, kellele teavet avaldati, ehk AS XXX on uuriva ajakirjanduse esindaja ja talle laieneb õigusriiklik ajakirjandusvabadus. Seega on ka AS-il XXX õigustatud huvi vanalinnaelanike murede vastu. Olukorras, kus olukorda XXXon korduvalt käinud kontrollimas politsei, kes tunnistab olukorra tõsidust, ning erinevad riigiasutused on möönnud vajadust probleemiga XXXtänaval tegeleda, tuleb asuda seisukohale, et XXXoli kontrollinud andmeid põhjalikkusega, mis vastaks väidetava rikkumise raskusele.
43.XXX, XXXja XXXei ole tõendanud neile kahju tekkimist, mistõttu ei saa nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel hüvitise väljamõistmiseks rahuldada. VÕS § 1043 alusel kahju hüvitamise eelduseks on kahju olemasolu. VÕS § 134 lg-s 2 sätestatud võimalus jätta hüvitise suurus kohtu otsustada on kohaldatav vaid olukorras, kus kahju tekkimise fakt on kindlaks tehtud.
44.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused
45.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud tunnistajad ja pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
46.Käesoleval juhul on hagejad esitanud nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja vaidleb hagejate nõudele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole hagejate kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid.
47.Hagejate hinnangul on kostja esitanud 28.11.2013 ilmunud XXXi artiklis „Eesti kõige kuritegelikum tänav“ (kd I lk 10-13) hagejate kohta järgmised tõele mitte vastavad faktiväited: „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võtta“, „Kui ma ütlen, et XXXteeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud, ja XXX väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Hallooo!“, „Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal XXX on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu“.
48.Kohus leiab, et esmalt tuleb kontrollida, kas kostja on hagejate kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama.
49.Kohus märgib, et VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Seoses 28.11.2013 ilmunud XXXi artiklis avaldatud lausega „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võtta“, märgib kohus järgmist. Nähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-166-12 saab üks isik teiselt VÕS § 1047 alusel ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist nõuda juhul, kui avaldaja on selle konkreetse isiku (kannatanu) kohta väljendatud arvamust ebaõigeid andmeid sisaldavate lausetega. Seega tuleb esmajärjekorras kontrollida, kas analüüsimisele kuuluv lause sisaldab andmeid hagejate kohta.
50.Kohus märgib, et lauses „Asutusel, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võtta“ ei ole nimetatud juriidilisest isikust XXXOÜ-d ega ühtegi selle füüsilisest isikust osanikku. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus lause „Asutusel ...“, ei
sisalda endas ühtegi viidet hagejatele, ei ole hagejatel ka õigust nõuda selle ümberlükkamist VÕS § 1047 alusel ning puudub vajadus tuvastada, kas tegemist on vale faktiväitega. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kõnealuses artiklis on artikli autor kostja eesnime ja jutumärkide kasutamise kaudu välja toonud laused, kus kostjat on tsiteeritud või väljendatud kostja arvamust ja kommentaare. Lause „Asutusel ...“ puhul ei nähtu viidet sellele, et tegemist oleks kostjale omistatud tsitaadiga, seega puudub hagejatel ka kõnealusest asjaolust tulenevalt õigus nõuda kostjalt vastava lause ümberlükkamist.
51.Järgnevalt analüüsib kohus lausega „Kui ma ütlen, et XXXteeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud, ja XXX väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Hallooo!“seotud asjaolusid. Kõnealune lause on artiklis välja toodud kostja esitatud tsitaadi formaadis, seega on tegemist kostjale omistatava arvamusega. Kostja on antud lauses avaldanud arvamust, et XXXteeb müra. Kohus on seisukohal, et tegemist on faktiväitega, kuna müra tekitamine on kontrollitav asjaolu ning selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Hagejad on arvamusel, et tegemist on ebaõige faktiväitega, kuna XXXkohta ei ole olemas ühtegi ametlikku dokumenti, milles oleks fikseeritud, et XXXpõhjustab müra, mis ületab seaduses ettenähtud norme. Kohus märgib siinkohal, et nähtuvalt lausest „Kui ma ütlen ...“ ei ole kostja selles esitanud faktiväidet, mille kohaselt XXXteeks müra, mis ületab seaduses ettenähtud piirnorme. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja on üksnes väitnud, et XXXteeb müra, tuleb selle väite tõelevastavuse kontrollimisel tuvastada, kas mõistliku inimese seisukohast tajutavalt teeb XXXmüra.
52.Käesoleva kohtumenetluse raames on üle kuulatud tunnistajad XXX, XXXja XXX. Tunnistaja XXX on 05.08.2014 kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt ta käis 24. novembril XXXtänaval reportaaži tegemas ning muuhulgas käis ka XXXis. Tunnistaja ei näinud vajadust küsida müramõõtmisdokumente, kuna seal oli müra üledoos (kd III lk 52). Tunnistaja XXXandis kohtuistungil ütlusi, millest nähtuvalt ta elab XXXsamas majas. XXXist kostab tema korterisse müra ning ta teab, et tegemist on XXXist tuleneva müraga, kuna laul, mis korterisse kostab, on sama, mis XXXmängib. Samuti põhjustavad müra baari kliendid, mis akende all suitsetavad. Müra oli nii tugev, et häiris tunnistaja öörahu (kd III lk 53-54). Tunnistaja XXX andis kohtuistungil ütlusi, et tema korter asub XXXkohal neljandal korrusel ja tema korteris esineb häirivat müra. Baarist kostis tema korterisse süsteemne bassitümps, samuti häiris tunnistajat baari ees tänaval suitsetamine ja joomine (kd III lk 54).
53.Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tunnistajate ütlustega on tuvastamist leidnud, et XXXpõhjustab mõistliku inimese arusaamise kohaselt müra, seega ei ole kostja vastava asjaolu kohta 28.11.2013 XXXi artiklis valeväiteid esitanud. VÕS § 1047 alusel saab nõuda üksnes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Võttes arvesse, et kostja ei ole XXXkohta valeväiteid esitanud, kui kostja avaldas arvamust, et XXXteeb müra, ei ole hagejatel õigus nõuda kostjalt vastava faktiväite ümberlükkamist.
54.Lisaks eeltoodule on kostja lauses „Kui ma ütlen ...“ esitanud väited, et kostjal on politseile avaldus tehtud, politsei on kohal käinud ja rikkumine on fikseeritud. Kohus märgib, et nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti 29.11.2013 vastusest avaldusele (kd I lk 132) on Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo vanemkomissar kinnitanud, et politseis on registreeritud 19.10, 24.10, 27.10, 10.11 ja 17.11.2013 avaldused selle kohta, et XXXasuvast XXXist kostab eluruumidesse muusika, mis segab öörahu ja maja ees kogunevad seltskonnad, kes reostavad hoovi sissepääsu. Kirjast nähtuvalt on Politsei- ja Piirivalveamet probleemist teadlik ja tegeleb pädevuse ja võimaluste piires probleemi lahendamisega. Politseijaoskonna autopatrullid on igapäevaselt tihedamalt patrullimas
antud piirkonnas, et ennetada ja vähendada avaliku korra rikkumisi. Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2014 vastusest ilmneb, et politseis on registreeritud 8 kostja poolt tehtud väljakutset ja politsei on käinud neist seitsmel korral ka kohal (kd I lk 133). Politseija Piirivalveameti 22.01.2014 vastusest teabenõudele (kd II lk 15) ilmneb, et 19.10.2013 on XXXkäinud politsei seoses asjaoluga, et baarist kostub vali muusika. Politsei vestles turvameestega ning lubati hoida uksi kinni. 20.10.2013 kostus baarist samuti vali muusika ning politsei vestles baari vastutavaga.
55.Kohus on seisukohal, et eelviidatud tõenditega on tuvastamist leidnud, et kostja on politseile XXXkohta mitmeid avaldusi teinud, samuti on politsei koha peal käinud ning vähemalt 19.10.2013 ja 20.10.2013 kuupäevadel on fikseeritud, et baarist kostub vali muusika, millest tulenevalt on politsei pöördunud baari turvameeste või vastutava isiku poole. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole kostja lauses „Kui ma ütlen ...“ esitanud valeväited, mistõttu ei ole hagejatel VÕS §-st 1047 tulenevat alust nõuda nende ümberlükkamist.
56.Seoses asjaoluga, et lauses „Kui ma ütlen ...“ on ka osa „ja XXX väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Hallooo!“, märgib kohus, et nimetatud väide ei kajasta ühelgi viisil hagejate kohta käivaid andmeid, mistõttu puudub hagejatel alus nõuda selle ümberlükkamist.
57.Järgnevalt analüüsib kohus lausega „Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal XXX on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu“ seotud asjaolusid. Kohus märgib, et nimetatud väide ei kajasta ühtegi hagejate kohta käivat faktiväidet. Nagu kohus on eelnevalt osundanud, tuleb VÕS § 1047 kohaldamise puhul muuhulgas tuvastada, kas tegemist on ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist nõudva isiku kohta käivate väidetega ning kas kajastatud on konkreetset isikut iseloomustavaid andmeid. Kohus on seisukohal, et lauses „Kesklinna Valitsuse ...“ ei ole käsitletud midagi, mis oleks tuvastatav hagejate kohta käiva faktiväitena. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejatel puudub alus nõuda VÕS §-st 1047 tulenevalt kostjalt lause „Kesklinna Valitsuse ...“ ümberlükkamist.
58.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust tuleb hagejate nõue kostja kohustamiseks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldamata jätta.
59.Lisaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamise nõudele on hagejad esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 35 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vt ka nt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus märgib, et tulenevalt asjaolust, et eelnevalt leidis tuvastamist, et kostja ei ole hagejate kohta ebaõigeid andmeid avaldanud, puudub hagejatel tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1, 2 koostoimest alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuna nimetatud sätete kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
60.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejate nõue tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
61.Tulenevalt TsMS §-st 125, §-st 132 on hagi hind 3500 eurot. Menetluskulude jaotus
62.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Käesoleval juhul kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
63.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.