2.Välja mõista XXXOÜ-lt, XXXlt, XXXja XXXvõrdsetes osades XXXkasuks menetluskulud 3 073,56 eurot (kolm tuhat seitsekümmend kolm eurot ja 56 senti) ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.
Jätta rahuldamata XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 117,81 euro (ükssada seitseteist eurot ja 81 senti) ulatuses. Edasikaebamise kord
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu 18.08.2014 otsusega jättis kohus rahuldamata XXXOÜ, XXX, XXXja XXXhagi XXXvastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.03.2015 otsusega Harju Maakohtu 18.08.2014 otsuse muutmata ning jättis apellatsiooniastme menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Riigikohus keeldus 20.05.2015 määrusega kassatsioonikaebuse menetlusse võtmast. Harju Maakohtu 18.08.2014 otsus jõustus 20.05.2015.
2.XXX esitas 31.05.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
3.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest õigusabile summas 2 984,26 eurot ja tõlkekuludest 207,11 eurot, kokku 3 191,37 eurot. Hagejate vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale
4.Hagejad on seisukohal, avaldusele lisatud arvetest ega ka tööde spetsifikatsioonist ei nähtu, millise tunni hinna alusel on tööd arvestatud ja arved koostatud. Esimeses kohtuastmes kohaldatud tunnitasu määr ei nähtu ka hüvitamise avaldusest. Apellatsiooniastmes on näidatud summaks 95 eurot + käibemaks/tund. Liites kokku spetsifikatsioonides nimetatud tunnid, ei suuda hagejad küll kuidagi mõista teostatud tööde arvestust ja matemaatilist arvestust. Avalduses nõutakse kulude hüvitamist summas 2 984 eurot ja 26 senti koos käibemaksuga. Ilma käibemaksuta moodustab see summa 2 486,88. Võttes aluseks tunnitasu määra 95 eurot/tund, saame tundide arvuks 26,177 mitte 31 tundi ja 57 minutit.
5.Hagejate arvates vääriks tähelepanu kohtu võimalus kontrollida esitatud arvete tasumist XXX poolt. Sealjuures saaks kohus kontrollida seda, kas arved on tasunud XXX või FIE XXX. Esindaja osutas õigusteenust esimese astme kohtumenetluses alates 16.07.2014. Asja ainus kohtuistung toimus 05.08.2015 ja kokku on esimese astme esindaja kulu 2 000 eurot, mis arvestades asja mahtu ja esinduse kestust on ülemäärane. Segane on ka teostatud tundide arv ja suhestumine esitatud arvetega. Menetluskulude nõue on ülepaisutatud, selles on hagejate arvates näidatud põhjendamatuid ja ebamääraseid töid, millele reaalselt kulunud aega ei olegi võimalik konkreetselt tuvastada.
6.Hagejad vaidlevad vastu ka tõlkekuludele. Esiteks kohtule esitatud XXXOÜ arvest nr 0072/03/2014 nähtub, et see on väljastatud FIE-le XXX. Sellest järeldub, et füüsilisest isikust ettevõtja XXXon tellinud tõlketeenust. Sellest omakorda järeldub, et tegemist on FIE ettevõtlusega soetud kuludega, mis ei ole kantud käesoleva kohtuvaidlusega seoses. Juba seetõttu ei kuulu tõlkekulude vastaspoolelt hüvitamisele. Teiseks XXXile oli teada, et kohtumenetluse keel on eesti keel ja kui ta soovis kohtule esitada tõendeid, siis peavad need olema eesti keeles. Tõlkebüroo arves nimetatud dokumendid jättis maakohus ka tõenditena asja juurde võtmata, kuna tegemist oli asjakohatute dokumentidega. Harju Maakohtu 13. mai 2014 määrusega jättis kohus nimetatud dokumendid asja juurde võtmata ja tagastas need kostjale. Kuna vaidlusaluste tõlgete puhul ei ole tegemist tsiviilasjas oluliste dokumentide tõlgetega, siis ka seetõttu ei kuulu vastavad kostja kulud vastaspoolelt hüvitamisele. Kohtu põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
8.Harju Maakohtu 18.08.2014 otsusega jättis kohus rahuldamata XXXOÜ, XXX, XXXja XXXhagi XXXvastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju
hüvitamise nõudes ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.03.2015 otsusega Harju Maakohtu 18.08.2014 otsuse muutmata ning jättis apellatsiooniastme menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Riigikohus keeldus 20.05.2015 määrusega kassatsioonikaebuse menetlusse võtmast. Harju Maakohtu 18.08.2014 otsus jõustus 20.05.2015. XXXesitas 31.05.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
9.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esindaja on vastavaid toiminguid teinud.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Kostja palub hagejatelt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2 984,26 eurot (koos käibemaksuga) ja tõlkekulud 207,11 eurot.
12.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal arve nr 1408083 alusel 09.06.2015 ja 19.06.2014 kohtuasja materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks 5 tundi, 25.06.2014 ja 26.06.2014 kostja seisukohtade, protsessuaalse vastuväite ja taotluste koostamiseks 6,5 tundi, 16.07.2014 e-kirjavahetuseks esindatavaga ja tunnistajatega, kostja seisukoha täiendamiseks, lõplikuks vormistamiseks ja esitamiseks 0,50 tundi, 22.07.2014 e-kirjavahetuseks esindatavaga ja kohtumiseks tunnistajaga 0,10 tundi, 31.07.2014 telefonikõnedeks ja kirjavahetuseks kohtuga, tunnistajate ja toimikuga tutvumiseks ning e-kirjavahetuseks esindatavaga 0,50 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad 13.01.2014 esitanud 7-leheküljelise hagiavalduse (I kd, lk 2-8), millele kostja on 30.01.2014 koostanud 13-leheküljelise vastuse (I kd, lk 53-65), millele on liidetud 102 lehekülge lisasid. Samuti on hagejad 27.02.2014 esitanud 12-leheküljelise seisukoha hagi vastusele (I kd, lk 183-194). 10.03.2014 on kostja esitanud 12-leheküljelise seisukoha (II kd, lk 32-43), millele on lisatud arvukalt tõendeid. 17.03.2014 on hagejad esitanud 2-leheküljelise seisukoha (II kd, lk 125-126) ning 08.04.2014 täiendava 11-leheküljelise seisukoha koos tõenditega (II kd, lk 134-153). 15.04.2014 on kostja edastanud kohtule 9-leheküljelise seisukoha (II kd, lk 156-164), millele on liidetud 13 lisa. 05.05.2014 on hagejad kohtule esitanud 10-leheküljelise seisukoha (II kd, lk 192-201) koos kahe lisaga. 13.05.2014 on kohus määrusega lahendanud poolte esitatud taotlused (III kd, lk 2-7). 16.07.2014 on kostja esindaja kohtule edastanud 8-leheküljelise seisukoha (III kd, lk 27-34), mh taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus leiab, et arvel nr 1408083 nimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust ja sisust. Asjaolu, et kostja esitas kuni 16.07.2014 menetlusdokumente kohtule ise, ei tähenda, et hageja esindajal ei tulnud kõiki varasemaid dokumente ja tõendeid analüüsida ja läbi töötada. Arvestades asjaolu, et nii hagejad kui ja kostja ise esitas menetluses arvukalt seisukohti ning mahukaid tõendeid, saab kostja esindajal kulunud aega menetlusdokumentide ja tõenditega tutvumiseks pidada
põhjendatuks 5 tunni ulatuses. Samuti peab kohus põhjendatuks kostja esindaja poolt 16.07.2014 esitatud seisukohtade, protsessuaalse vastuväite ja taotluste koostamiseks kulunud ajalist kulu 6,5 tunni ulatuses lähtudes asja keerukusest, seisukohas esitatud õiguslikust argumentatsioonist ning dokumendi mahust ja sisust. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohus leiab, et põhjendatud toiminguks saab pidada ka suhtlemist esindatavaga ning kohtumist tunnistajaga, eesmärgiga välja selgitada, kas tunnistaja teab asjas tähtsust omavaid asjaolusid enne tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamist. Kohus peab põhjendatud toiminguks ka suhtlemist kohtuga, kuna see on toiminud eelkõige esindatava huvides. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks arvel nr 1408083 nimetatud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 12,6 tunni ulatuses.
13.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal arve nr 1409041 alusel 01.08.2014 hagejate seisukohtadega tutvumiseks, esindatavaga e-kirjavahetuseks 0,40 tundi, 01.08.2014 toimikuga tutvumiseks 1,50 tundi, 04.08.2014 kohtumäärusega tutvumiseks, esindatavaga kohtumiseks ja XXXtelefonikõneks 1,50 tundi, valmistumiseks kohtuistungiks 3 tundi, kohtuistungi protokolli ülevaatamiseks 0,40 tundi ja esindamiseks kohtuistungil 2,75 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad 01.08.2014 esitanud 5-leheküljelise seisukoha (III kd, lk 40-44). Kohus leiab, et hagejate seisukohaga tutvumiseks on põhjendatud ajaline kulu 0,40 tunni ulatuses, kuna hagejate seisukoht sisaldab viiteid erinevatele õigusaktidele ning Riigikohtu praktikale. Toimikus märgitud andmetest nähtuvalt on kostja esindaja 01.08.2014 käinud kohtus toimiku materjalidega tutvumas. Kohus on seisukohal, et toimikuga tutvumiseks kulunud aeg 1,5 tunni ulatuses on põhjendatud, arvestades asjaolu, et toimikuga tutvumise ajaks koosnes toimik kolmest köitest. Kohus on 04.08.2014 määrusega lahendanud kostja esitatud taotlused (III kd, lk 4750). Kohus on seisukohal, et määrusega tutvumiseks, esindatavaga ja tunnistajaga suhtlemiseks on põhjendatud 1,5 tunnine ajaline kulu, kuna kostja esindajal tuli määrata edasine menetluskäik, mis tuli kooskõlastada esindatavaga. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on 05.08.2014 toimunud kohtuistung kestnud 2 tundi ja 30 minutit (III kd, lk 5160). Kohtu hinnangul tuleb esindajal valmistuda kohtuistungiks, seega saab kohtuistungiks ettevalmistamist 3 tunni ulatuses pidada põhjendatuks, arvestades asjaolu, et kostja esindajal tuli ette valmistada küsimused tunnistajatele. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtuistungi protokolliga tutvumiseks kulunud aega, kuna protokoll oli mahukas. Kohus peab põhjendatud toiminguks ka kostja esindamist kohtuistungil kostja esindaja poolt märgitud ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust. Eeltooduga kohus leiab, et arvel nr 1409041 nimetatud toimingud on põhjendatud 9,55 tunni ulatuses.
14.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal arve nr 1411082 alusel 08.10.2014 mürataseme mõõtmise protokolli jm kliendi saadetud materjalide analüüsiks ning e-kirjavahetuseks esindatavaga 1 tund, 09.10.2014 õigusliku positsiooni selgitamine ja strateegia valimiseks apellatsioonimenetluses 0,50 tundi, 09.10.2014 apellatsioonikaebuse materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks 1 tund, ja vastuse koostamiseks apellatsioonikaebusele ja kohtuga suhtlemiseks 4,85 tundi. Toimiku materjalist nähtuvalt on hagejad 19.08.2014 esitanud 8-leheküljelise apellatsioonkaebuse (III kd, lk 78-85), millele kostja on 15.10.2014 esitanud 7-leheküljelise vastuse (III kd, lk 96-102). Kohus leiab, et arvel kajastatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjaolust, et kostja esindajal tuli täiendavalt analüüsida esindatava poolt esitatud tõendeid, hinnata nende vajalikkust, kooskõlastada esindatavaga edasine menetlusstrateegia lähtuvalt esitatud apellatsioonikaebusest. Kohus peab põhjendatuks ka apellatsioonikaebuse vastuse koostamiseks kulunud aega, lähtudes esitatud menetlusdokumendi mahust, selles sisalduvast argumentatsioonist ja sisukusest. Kohus leiab, et ka kohtuga suhtlemiseks kulunud aeg on põhjendatud, kuna esindaja on seda teinud eelkõige esindatava huvides.
Seega kohus leiab, et arvel nr 1411082 kajastatud toimingud ja selleks kulunud aeg on põhjendatud 7,35 tunni ulatuses.
15.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal arve nr 1412055 alusel 03.11.2014 apellantide taotlustega tutvumiseks, esindatavaga suhtlemiseks 0,40 tundi, 06.11.2014 vastuse koostamiseks apellantide taotlustele ja esindatavaga suhtlemiseks 0,75 tundi, suhtlemiseks esindatavaga, vastuse muudatusteks ja vastuse kohtule esitamiseks 0,30 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad 31.10.2014 esitanud 2-leheküljelise taotluse kompromissläbirääkimiste pidamiseks (III kd, lk 114-115), millele kostja on 07.11.2014 esitanud 2-leheküljelise seisukoha (III kd, lk 119-120). Kohus on seisukohal, et arvel kajastatud toimingud on põhjendatud kostja esindaja poolt märgitud ulatuses. Olukorras, kus hagejad soovisid pidada kompromissläbirääkimisi, tuli kostja esindajal enda esindatavaga selles osas seisukoht võtta ning vastus esitada. Seega kohus leiab, et arvel nr 1412055 kajastatud toiming ja selleks kulunud aeg on põhjendatud 1,45 tunni ulatuses.
16.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal arve nr 1503056 alusel kostja selgituste kohaselt 09.03.2015 vastustaja seisukohtade ja menetluskulude koostamiseks 1 tund. Kostja esindaja on 09.03.2015 kohtule esitanud 2-leheküljelise vastustaja seisukoha ja menetluskulud. Ringkonnakohus on 23.02.2014 kirjas (III kd, lk 122) märkinud, et menetlusosalistel on võimalik esitada avaldused ja seisukohad kirjalikult ringkonnakohtule kuni 04.02.2015. Kostja esindaja on enda seisukoha esitanud ringkonnakohtu määratud tähtaja möödudes, seega ei saa pidada 09.03.2015 koostatud seisukohta põhjendatud toiminguks. Seega ei ole põhjendatud hagejatelt välja mõista arvel nr 1503056 kajastatud toimingu tasu.
17.Kokku on kostja esindaja töötunnid põhjendatud 30,95 tunni osas. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejatelt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
18.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kostja märgib, et kostja esindaja tunnitasu arvete nr 1408083 ja nr 1409041 alusel oli 75,29 eurot (ilma käibemaksuta), arve nr 1411082 tunnihinnaks 79,36 eurot (ilma käibemaksuta) ja arve nr 1412055 tunnihinnaga 95 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu kuni 95 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli arve nr 1408083 ja nr 1409041 alusel 22,15 tundi ning töötunni hind 75,29 (ilma käibemaksuta) eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 2 001,20 eurot, arve nr 1411082 alusel 7,35 tundi ning töötunni hind 79,36 (ilma käibemaksuta) eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 699,95 eurot, arve nr 1412055 alusel 1,45 tundi ning töötunni hind 95 (ilma käibemaksuta) eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 165,30 eurot, kokku 2 866,45 eurot.
19.Kostja esindaja palub hagejatelt välja mõista ka tõlkekulud 207,11 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muuhulgas ka tõlgikulud. Kostja on kohtule esitanud tõlkebüroo arve (IV köide, lk 23), mis on adresseeritud kostja nimele. Samuti nähtub arve selgitustest, et tõlketöid on teostatud käesoleva menetluse raames. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et tõlkekulude
väljamõistmine hagejatelt on põhjendatud 207,11 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Kohus on seisukoha, et kostja vajaduse tõlgete koostamiseks tingis justnimelt asjaolu, et kohtumenetluse keel on eesti keel. Ka juhul, kui kõiki kostja esitatud tõendeid tsiviilasja juurde ei võetud, ei tähenda see, et kostjal ei olnud tarvidust tõlgete koostamiseks, et esitada kohtule kõik tõendeid, mis tema väiteid võivad kinnitada.
20.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejaid võrdsetes osades hüvitama kostja menetluskulusid 3 073,56 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust 2 866,45 eurot (koos käibemaksuga) ja tõlkekulust 207,11 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 117,81 euro ulatuses. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejatelt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asjas toiminud istungeid, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejatelt võrdsetes osades välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
22.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
23.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.