Jätta isaduse vaidlustamise hagiga seonduvad menetluskulud hageja G Ri kanda.
2.Mõista hagejalt G Rilt kostja G Su kasuks menetluskuludena välja 300 eurot (sh käibemaks).
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist
2-20-18572 käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Arvata käesolevas asjas G Ri poolt ette tasutud ekspertiisitasu 171 eurot tsiviilasja menetluskulude hulka ning arvata see määruse jõustumisel riigituludesse.
5.Tagastada hagejale määruse jõustumisel hagilt tasutud riigilõiv 150 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses oli G Su hagi G Ri vastu tagasiulatuva elatise nõudes ning edasiseks ülalpidamiskohustuse täitmise kohustamiseks. Kohus kinnitas 29.09.2021.a määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi elatise tasumise osas ning lõpetas elatise hagis menetluse. Käesoleva tsiviilasja menetlusse on jäänud G Ri vastuhagi G Su vastu isaduse vaidlustamise nõudes. G R on enda hagist loobunud 22.09.2021.a ning on palunud jätta isaduse vaidlustamise hagi menetluskulud poolte endi kanda.
2.Kostja on kohtule teatanud, et G Sul ei ole vastuväiteid vastuhagist loobumise ja menetluse lõpetamise osas. Kostja on esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja endapoolse menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulud on kostjat esindanud lepingulise esindaja kulud kokku summas 396 eurot (koos käibemaksuga).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. G R on 22.09.2021.a esitanud kohtule taotluse isaduse vaidlustamise hagist loobumiseks. Hageja on märkinud, et olles tutvunud 16.06.2021.a ekspertiisiaktiga nr xxx, mille kohaselt on G R G Su isa, ei pea hageja mõistlikuks hagi menetlemisega jätkata. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.
2.Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja märgib, et antud juhul on 16.06.2021.a ekspertiisiaktiga nr xxx tuvastatud, et G R on G Su isa, mistõttu ei ole vastuhagi esitamise aluseks olevad eeldused tõendamist leidnud ning käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõikes 4 toodud asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulusid kostja kanda. Hageja on seevastu seisukohal, et G Su huvides oli välja selgitada, kas G R ikka on lapse isa. Tänu hageja esitatud vastuhagile on selgus saabunud nii kostja kui ka hageja jaoks. Lisaks on tegemist perekonnaasjaga, kus lahend tehakse ikkagi eelkõige alaealise lapse huvides. Hageja hinnangul on põhjendatud, et kui kõik vastuhagiga seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-20-18572 Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. G Ri hagist nähtub, et temapoolse hagi esitamise ajendiks oli suuresti asjaolu, et lapse ema oli enne hagi esitamist põlvnemise kindlaks tegemiseks DNA-testi tegemisest keeldunud. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu piisav selleks, et jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS§ 162 lg 4 alusel. Riigikohus on kõnesoleva sätte puhul märkinud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas 3-2-1-142-10, p 10). Kohus leiab, et antud juhul lasub menetluskulude kandmise kohustus TsMS § 168 lg 2 järgi G Ril.
3.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kostja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulud on kokku summas 396 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kinnitab, et ülalnimetatud kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) järgmiselt: 02.04.2021.a hagiavaldusega (vastuhagi) tutvumine, analüüs ja arutamine kliendiga - 1 tund; 05.04.2021.a vastuse hagiavaldusele koostamine ja edastamine kohtule - 1,7 tundi; 22.09.2021.a seisukoha esitamine loobumise avaldusele ja menetluskulude nimekirja koostamine - 0,6 tundi. Kohus leiab, et kostja esindajakulud on põhjendatud osaliselt. Kohtule nähtub, et 05.04.2021.a hagi sisuliseks osaks on poolteist lehekülge sisulist osa, millest omakorda pool moodustavad viited seaduse sätetele ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-164-10 pikk tsiteerimine. Kohus leiab, et põhjendatud ajamahuks tuleb eelnevat, s.o 02.04.2021.a analüüsi arvesse võttes lugeda 1,25 tundi. Samuti ei saa nõustuda 22.09.2021.a menetlusdokumendi koostamiseks kulunud ajamahuga. Kuna kostjale olid vaidluse asjaolud piisavalt põhjalikult teada, siis tuleb kõnesoleva dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda 0,25 tundi. Kohus määrab käesolevaga kindlaks kostja menetluskulud 2,5 tunnises ajamahus, s.o summas 250 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei saa etteheiteid teha kostjale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale. Kokkuvõtvalt tuleb G Rilt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 300 eurot (sh käibemaks). Kohus märgib kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
2-20-18572 hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
4.Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 26 lg 5 näeb ette, et kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Kohus on käesolevas asjas 15.04.2021.a määrusega kohustanud hagejat ette tasuma ekspertiisikulu DNA-ekspertiisi läbiviimiseks summas 171 eurot. Kohus on 04.05.2021.a määrusega rahuldanud G Ri taotluse tõendite kogumiseks ning määranud asjas läbi viia DNAekspertiis põlvnemise tuvastamiseks. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus arvab hageja poolt ette tasutud ekspertiisitasu 171 eurot käesoleva tsiviilasja menetluskulude hulka ning arvata see määruse jõustumisel riigituludesse.
5.Hageja on esitanud taotluse tagastada hagejale pool vastuhagilt tasutud riigilõivust summas 150 eurot, kandes tagastamisele kuuluva riigilõivu G Ri arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 2 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama sätte lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kuna hageja on hagist loobunud, siis kuulub riigilõiv pooles ulatuses, s.o 300 euro suuruses summas käesoleva määruse jõustumisel hagejale tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu taotluses märgitud isiku arvelduskontole.