2-20-14253
Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord
15. oktoober 2021.a, Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Leanika Tamm Jaanika Juurik 2-20-14253 A.K.i hagi J.P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes Hagi läbivaatamata jätmine Hageja A.K., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja eestkostja S.H. (isikukood xxxxxxxxxxx) Xxxxxxxxxxx Hageja määratud esindaja advokaat Kadi Sitska, Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, Tallinn, e-post [email protected] Kostja: J.P., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: Andrus Post, e-post: [email protected] Määruskaebuse esitamine Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest
Jätta rahuldamata A.K.i seadusliku esindaja eestkostja S.H. hagist loobumise taotlus. Jätta läbi vaatamata A.K.i hagi J.P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus
2-20-14253 vastanud ei ole. Kohus on teinud 10.06.2021 hagejale kohtunõude, kuid hageja ei ole ka sellele reageerinud. Kohus määras uue istungiaja.
2-20-14253 ta lapse eelkõige selleks, et seal on laps hoitud, toidetud ja riietatud. Esindaja möönab, et lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks, kuid käesoleval juhul ei ole see lapse huvides. Vähemalt praegu mitte. Riigikohus on oma 14.03.2012 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-16-12 öelnud, et kas, millal ja kuidas lapsele tema päritolu kohta teavet anda, on üldjuhul hooldusõigusliku vanema otsustada. Selle küsimuse otsustamisel peab vanem teostama oma õigusi heas usus ja lähtuma lapse, mitte enda heaolust. Käesoleval juhul on lapse emalt hooldusõigus lapse suhtes ära võetud ning lapse heaolu eest peab vastutama eestkostja. Kui laps saabus Xxxxxxxxxxxle olid tal suured probleemid tervisega. Isegi praegu ärkab laps öösiti üles ja ei suuda enam uinuda, sest ta kardab olla jäetud üksi. Laps oli oma ema poolt hooletusse jäetud ning füüsiliselt kui emotsionaalselt. Oma tegeliku isaga pole laps kunagi kokku puutunud. Juhul kui praegu jätkata isaduse tuvastamisega, siis see võib põhjustada lapsele lähitulevikus uusi üleelamisi. Praegune kostja pole ise nõus tunnistama, et A. on tema poeg, st last vabatahtlikult omaks tunnistama. Kostjal on elukaaslane, 2019 suvel sündinud tütar ning noorepõlve rumalused (halb seltskond, kuritegevus) on selja taha jäetud. Seega on mõistetav Kostja vastuseis isadusele, sest suhe K.K.iga jääb just sellesse perioodi. Juhul kui tõepoolest isadus tuvastatakse, siis tekivad Kostjal juriidilised kohustused lapse ees, st ta muutub tema hooldusõiguslikuks vanemaks, kes võib otsustada lapse viibimiskoha jms üle. Emotsionaalse sideme puudumise tõttu ei pruugi Kostja soovida A.i isaks olla ka peale isaduse tõsikindlat tuvastamist ning laps võib uuesti sattuda olukorda, mis kahjustab tema habrast psüühikat. Juhul kui Kostja isadus ei leia kinnitust, siis on peab kohtumenetluse kulud kinni maksma lapse nimel eestkostja, mis jällegi pole lapse huvides. S.H. on suutnud praeguseks hetkeks A.ile tagada isegi väikese rahatagavara, mille kasutamine kohtumenetluse kuludeks ei oleks lapse huvides. Samuti puudub A.il vajadus elatise nõudmiseks, sest oma eestkostja peres on talle tagatud kõik vajalik. Arvestades eeltoodut leiab esindaja, et lapse huvides oleks kui hagi võetaks tagasi ja kohus lõpetaks menetluse jättes hagi läbivaatamata.
Menetluskulud
2-20-14253 kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.