Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Robert Suir
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 25.05.2021 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning jätta 25.05.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid (tl 188-199) vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 17.02.2021 otsus muutmata.
3.Harju Maakohtu 17.02.2021 otsus on jõustunud osas, milles kohus jättis elatise võlgnevuse nõude 825,5 eurot ületavas osas ja igakuise elatise nõude 285 eurot ületavas osas rahuldamata ning osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 16.06.2020 igakuise elatise 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
6.Jätta tähelepanuta hageja 25.09.2021 esitatud taotlus kostja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks.
2-20-8788 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y esitas 16.06.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus alates 01.06.2019 kuni 15.06.2020 summas 1165 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis kehtiva miinimummäära ulatuses, s.o summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
2.Hageja elab alates jaanuarist 2016 oma isa Q-ga ja lahus oma emast X-st. Kõik hagejaga seotud kulud on kandnud hageja isa. Kostja on maksnud elatist mõningal määral, kuid seda ebakorrektselt ja mitte piisavas ulatuses. Kogu kostjapoolne maksmine on järgnenud alles pärast isapoolset korduvat pealekäimist ja nõudmist. Alates 01.06.2019 kuni 31.12.2019 on kostja tasunud elatist 1647 eurot, aga peaks olema tasutud 1890 eurot. Alates 01.01.2020 kuni 16.06.2010 on kostja tasunud elatist 830 eurot, kuid pidi tasuma 1752 eurot.
3.Hageja igakuised kulud on järgnevad: eluasemekulu 85 eurot, lasteaia kohatasu ja kulud 80 eurot, toit 150 eurot, huvialategevus ja haridus 100 eurot, transport 50 eurot, riided ja jalanõud 60 eurot, muud kulud 35 eurot, tervisega seotud kulud 10 eurot. Hageja läheb sügisest 2020 kooli, seega ilmselt tõusevad ka kulud. Kostja vastuväited
4.Kostja nõustub hagiga osaliselt ja on nõus maksma elatist 150 eurot kuus.
5.Elatise summa on hageja poolt ülepaisutatud. Kostja nõustub, et ta ei ole maksnud hagejale piisavalt elatist, kuid kostja on ostnud hagejale riideid, jalatseid, sünnipäeva kingitusi.
6.Elatist tuleb vähendada, kuna hageja isa ja kostja sissetulek ei võimalda anda hagejale ülalpidamist nõutud ulatuses. Kostja õpib residentuuris ja tema töötasuks on 1758,09 eurot kuus. Lisaks alates 2020. a juunist kuni 2020. a oktoobrini töötas kostja Z, kus keskmine palk oli 377 euro kuus. Kostja kulud on ca 1182,44 eurot, s.h korterilaen 805,40 eurot; kindlustus 147,04 eurot; kommunaalkulud 150 eurot; elekter 10 eurot; kodune internet 22 eurot; telefon 18 eurot (kostja ja tema lapse telefon); kodutarbed umbes 30 eurot.
7.Kostjal on veel üks alaealine laps. Temaga seotud kulud on järgmised: toit 100 eurot; kooli igakuine makse 201 eurot, 60 eurot ja kooli toit 25 eurot; aastas kooli arve 2420 eurot ja toit eraldi 300 eurot aastas; lapse huvialategevus 25 eurot kuus; lapse huvialategevuse inventar 125
2-20-8788 eurot; lapse transport 50 eurot; lapse riided ja jalanõud 60 eurot; lapse muud kulud 80 eurot; tervisega seotud kulud 25 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatise summas 285 eurot alates 16.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 17.07.2031) ning elatise võlgnevuse perioodi eest 15.06.2019 kuni 15.06.2020 summas 825,50 eurot. Maakohus määras, et juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h perioodil 29.06.2020 kuni 04.11.2020 tasutud 970 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
9.Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud perioodil 01.01.2020 kuni 21.09.2020 elatist kokku 1440 eurot, s.o keskmiselt 160 eurot kuus.
10.Maakohus hindas hageja igakuiseid kulusid ja leidis, et põhjendatud kulud on kokku 570 eurot, millest kostja osa moodustab 285 eurot.
11.Lähtudes kostjale tehtud väljamaksetest on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks ca 2190 eurot. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et 09.04.2020 on W OY tasunud märtsi 2020 eest 5116,20 eurot. Kostjale kuulub sõiduauto Volkswagen Golf Plus ning korteriomand Tallinnas. Kostja on seega majanduslikult võimeline hagejale elatist tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmine kahjustaks teda või tema teist alaealist last.
12.Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjalt järjepidevalt elatist perioodil 15.06.2019-15.06.2020 nõudnud. Samas ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav ega aseta teda äärmiselt raskesse olukorda. Kostjal on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohtu hinnangul on ta majanduslikult suuteline seda tegema. Perioodil 15.06.2019-31.12.2019 oleks kostjal tulnud elatist tasuda kokku 1485 eurot. 2019. a oli miinimumelatiseks 270 eurot (270 x 5 kuud + 270/30päevaga x 15 päeva). Perioodil 01.01.2020 -15.06.2020 oleks tulnud kostjal tasuda elatist kokku summas 1567,50 eurot (285 x 5 kuud + 285/30 x 15 päeva). Seega kokku tuli kostjal tasuda 3052,50 eurot. Nimetatud perioodil on kostja tasunud hagejale elatist 2227 eurot. Seega on tasumata 825,50 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot ületavas osas. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 200 eurot. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas ja jätta selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
14.Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnormi ja see on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus ei ole andnud hinnangut kõikidele tõenditele.
2-20-8788
15.Maakohus ei analüüsinud kostja kulusid ega arvestanud, et kosja ülalpidamisel on veel üks laps. Arusaamatu on kuidas jõudis kohus järeldusele, et kostja sissetulek on 2190 eurot. Hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt nõutud elatise summat.
16.Vanemad peaksid eelduslikult kandma lapsega seotud kulusid võrdselt. Kui hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest miinimummääras, peaks sellises ulatuses andma ülalpidamist ka tema isa. Kostja leiab, et ka hageja isal ei ole võimalik anda hagejale ülalpidamist 285 eurot kuus.
17.Kostja on seisukohal, et hageja vajadused on rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab igakuiselt hagejale elatist summas 200 eurot.
18.Tagasiulatuva elatise puhul maakohus ei hinnanud, kas hagejal on võimalus anda ülalpidamist kohtu määratud ulatuses. Põhjendatud ei ole nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, kuna puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjalt enne 15.06.2019 elatist nõudnud. Vastustaja seisukoht
19.Hageja leiab, et kostja ei ole järginud menetlustähtaega apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamisel, mistõttu tuleks apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata.
20.Juhul, kui ringkonnakohus vaatab kaebust läbi, vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis elatise võlgnevuse nõude 825,5 eurot ületavas osas ja igakuise elatise nõude 285 eurot ületavas osas rahuldamata ning osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 16.06.2020 igakuise elatise 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
23.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja taotluse osas jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis 22.03.2021 apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 5 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus toimetati kostjale kätte 23.03.2021, mistõttu puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 29.03.2021. Kostja kõrvaldas puudused 29.03.2021, seega oli kostja vastus tähtaegne. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.
24.Kostja esitas apellatsioonkaebuse täiendustes taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuna see taotlus on esitatud pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 633 lg 7 sätestab, et kui apellant
2-20-8788 soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas asjas ei sisaldanud apellatsioonkaebus taotlust asjas istungi korraldamiseks. TsMS § 634 lg-s 1 ette nähtud kaebuse muutmise tähtaeg oli taotluse esitamise ajaks möödunud.
25.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha menetlusosaliste poolt esitatud täiendavate tõendite osas. Pooled esitasid 29.04.2021 ja 30.04.2021 täiendavad tõendid seoses kostja taotlusega maakohtu otsuse viivitamatu täitmise peatamiseks. Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et neid tõendeid kohus asja lahendamisel arvesse ei võta. Lisaks esitas kostja 25.05.2021 täiendavad tõendid selle kohta, et kostja on hagejat rahaliselt toetanud perioodil 2016-2018. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja poolt esitatud tõendid on olnud kättesaadavad kostjale ka maakohtu menetluse ajal, mistõttu oleks need saanud maakohtus kohtule esitada. Kostja ei ole viidanud, et need jäid maakohtule esitamata mingil objektiivsel põhjusel või kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu. Seetõttu ringkonnakohus neid tõendeid vastu ei võta ja kostja taotlus kuulub rahuldamata jätmisele. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vajadust nende füüsiliseks tagastamiseks.
26.Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega vääralt kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei analüüsinud kostja kulusid ega arvestanud, et kosja ülalpidamisel on veel üks laps. Otsuse punktis 7 leheküljel 6 on maakohus käsitlenud kostja kulusid. Samuti võttis maakohus arvesse, et kostjal on teine laps, keda tuleb ülal pidada. Samas leidis maakohus, et tõendatud on üksnes kostja laenukulu summas 805,4 eurot. Seda maakohtu järeldust kostja vaidlustanud ei ole. Samas lähtus maakohus sellest, et arusaadavalt tuleb kostjal teha kulutusi teise lapse ülalpidamiseks, kuid arvestades kostja sissetulekut ei kahjusta teise lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine ja hagejale elatise väljamõistmine kostja toimetulekut. Ringkonnakohus nõustub nende järeldustega. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-16012, p 17). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt ka Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3517, p 28.2). Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul Maksu- ja Tolliameti teatisest (tl 88) tulenevalt õigesti, et kostja sissetulek oli perioodil 01.06.2020-30.11.2020 keskmiselt 2190 eurot kuus. Lähtudes sellest, et kostja teise lapse ülalpidamiseks kulub eelduslikult elatise miinimum (käesoleval hetkel 292 eurot kuus) ja hagejale kulub 285 eurot kuus, ei kahjusta elatise hagejale väljamõistmine kostja toimetulekut. Lahutades 2190 eurost maha ülalpidamiseks vajalikud summad ja kostja tõendatud kulud, jääb kostjal üle 808 eurot. Seega,
2-20-8788 arvestades kostja varalist seisundit ning hageja ja kostja teise lapse vajadusi, ei esine mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks lisaks sellele, millises ulatuses maakohus elatist vähendas.
28.Kostja hinnangul ei suuda hageja isa omalt poolt hageja ülalpidamiseks vajalikus ulatuses panustada, kuna tema sissetulek seda ei võimalda ning see asjaolu annab aluse elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus tuvastas, et hageja põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud on 570 eurot kuus. Seda järeldust ei ole kostja vaidlustanud. Eelduslikult peavad vanemad last ülal pidama võrdsetes osades. Seega peavad eelduslikult mõlemad hageja vanemad andma hagejale ülalpidamist 285 euro ulatuses kuus. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22). Hageja isa on kinnitanud, et ta ei tööta ja jätkab õpingutega ning saab igakuiselt õppetoetust 200 eurot, millele lisandub peretoetus 60 eurot ja töötutoetus. Hageja ülalpidamiseks on hageja isa väitel tal ka varasemast ülejäägid ja hageja vanaisa pärandus. Kuna hageja isa sissetulek on kostja omast väiksem, kohaldub käesolevas asjas viidatud Riigikohtu seisukoht. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna see aga alust vähendada kostja poolset hageja ülalpidamise ulatust, kuna kostja poolt igakuiselt hageja ülalpidamises osalemine 285 euro suuruse elatise maksmisega vastab vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.
29.Maakohus leidis põhjendatult, et ehkki hageja isa ei ole kostjalt tagasiulatuvalt elatist nõudnud, ei kahjusta selle väljamõistmine summas 825,50 eurot kostjat ebamõistlikult. Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Tuvastatud on, et kostjal on piisavalt sissetulekuid elatise maksmiseks, sealhulgas elatise võlgnevuse tasumiseks, kahjustamata seejuures enda toimetulekut. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on 2190 eurot kuus. Lisaks nähtub kostja Osuuspankki pangakonto väljavõttest, et kostja sai lisaks ühe korra (09.04.2020) Soome äriühingult töötasu summas 5116 eurot (tl 43-47). Samuti on kostjal kinnisvara ja kostjale kuulub sõiduauto. Seega ei saa kostja sissetulekut ja varalist seisundit ning elatise võlgnevuse summat arvestades järeldada, et kostja satuks elatise võlgnevuse tõttu äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
30.Kuna hageja ei ole soovinud apellatsioonimenetluse kulude kostja kanda jätmist ja on nõustunud sellega, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab ringkonnakohtus apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kostja menetluskulude nimekirjale hageja poolt esitatud seisukoha esitamise tähtaja pikendamise taotlust ja jätab selle tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.