nende Hageja: N. S. (isikukood: xxx; xxx); Hageja seaduslik esindaja: T. G. (isikukood: xxx; xxx; e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina (isikukood: xxx; Ramstor OÜ; Punane 16-507, Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja: V. S. (isikukood: xxx; xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt V. S. (isikukood: xxx) alaealise lapse N. S. (isikukood: xxx) kasuks välja igakuine elatis summas 210 eurot alates 17.04.2021 kuni N. S. täisealiseks saamiseni.
3.Kohustada kostjat V. S. on maksma punktis 2 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäeval hageja seadusliku esindaja T. G. arveldusarvele nr EExxx. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Rahuldada hageja N. S. taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
6.Mõista välja kostjalt V. S. hageja N. S. kasuks menetluskulude hüvitis summas 450 eurot.
7.Mõista välja kostjalt V. S. hageja N. S. kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord
1(8)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.Hagist nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja ja kostja elasid koos detsembrist 2015 kuni septembrini 2019. Alates 2019. aasta oktoobrist maksis kostja vabatahtlikult 200 eurot, kuni 2021. aasta jaanuarini maksis kostja elatist 235 eurot, veebruari ja märtsi elatisraha maksti viivitusega. Alates märtsist ei ole kostja enam vabatahtlikult lapse elus osalenud.
2.Hageja igakuised keskmised vajadused ja tema tavaline elulaad materiaalses väljenduses (aastaringi võttes) on järgmised: Elusasemekulud: 325 eurot, millest N. S.i osa on ca. 162.50 (325/2) eurot. Kulutused toidule: 130 eurot. Hageja on füüsiliselt aktiivne laps. Toit peab olema vitamiini-, mineraali-, ja vaheldusrikas, sisaldama vajalikus koguses valke, rasvu ja süsivesikuid, hea tervise hoidmiseks ka erinevad fütotoitaineid, mistõttu peab lapse menüü hõlmama erinevaid värskeid puuvilju, salateid, köögivilju, liha ja kala, mille hind ei ole odav. Aktiivne laps vajab toitu põhiroa või vahepalana vähemalt 4-5 korda päevas. Kulutused tervishoiule: 15 eurot. Aeg-ajalt on hageja vajanud käsimüügiravimeid ja sügis-talveperioodil ka vitamiine organismi tugevdamiseks. Kulutused hügieenitarvetele: 10 eurot. Kulutused riietele ja jalanõudele: 60 eurot. Jalatseid on vaja eraldi nii välis- kui sisetingimustes. Riideid läheb kasvavale lapsele aastas kaks ringi (sh suve- ja talveriideid). Kulutused vabale ajale: 50 eurot. Peamisteks kulutusteks on raamatud, sünnipäevakingid, oma sünnipäeva tähistamine, kinopiletid jms. Kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale: 10 eurot. Kulutused kodutehnikale: 10 eurot. Lapsega seoses kasutatakse suurema koormusega kodutehnika seadmeid: pesumasin, pliit-ahi, tolmuimeja, triikraud, veekeetja jne. Kulutused lasteasutusele: 70 eurot. Laps käib lasteaias. Huvitegevus ja muud märkimata jäänud kulud: 70 eurot. Hageja on füüsiliselt aktiivne laps. Laps avaldab soovi osaleda ujumistreeningutel.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, s.o. 292 euro 2021 aastal, alates 17.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni (st kuni 15.03.2034). Hageja palub elatise kanda T. G. pangakontole nr EExxx iga kuu 10 kuupäevaks. 2(8)
4.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja igakuine sissetulek võimaldab hagejale elatist maksta poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ning seejuures ei ole see kostjale ebamõistlikult koormav ning ei pane kostja olukorda, kus tal ei oleks võimalik säilitada enda minimaalset elustandardit. 22.07.2021 kostja esitas pangakontoväljavõtte ja oma igakuiselt kohustused, hagejale jääb arusaamatuks kostja krediidikohustus summas 872 eurot, kuna pärast kostja väljavõtte uurimist on selge, et kostja ei kanna ettenähtud laenumaksete kulusid, vastupidi - nähtub, et kostja külastab kasiinosid, restorane, kasutab Bolti jne. Kostja vastus
5.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et alates septembrist 2019 laps hakkas elama oma emaga aadressil xxx, aga kostja jätkuvalt tegeleb aktiivselt poja kasvatamisega.
6.Kokkuleppel maksis igakuiselt elatist 200 eurot. Alates veebruarist 2021 hakkas kostja majanduslik olukord raskeks seonduvalt ettevõtte töömahu vähenemisega ja lühemate tööpäevadega. Kostja sai ise oma lähedastelt materiaalset abi.
7.Perioodil 12.03.2021-26.03.2021 oli COVID diagnoosiga töövõimetuse tõttu haiguslehel. Siis ei saanud lapsega suhelda.
8.Kostja ei keeldu maksetest ja osalemisest lapse kasvatamisel, kuid palub kohtul maksete summat vähendada. taotles Hageja seaduslik esindaja saab riigilt igakuiselt lapse eest toetust 60 eurot. Samuti palub kohtul arvestada, et vanemate kokkuleppel elab laps iga kuu 4 puhkepäeva laps kostja juures. Ka kostja teeb lapse jaoks kulutusi: riiete ja kingade ostmine, meelelahutus, toit, juuksur, majapidamis- ja hügieenikulud. Kostja palub määrata elatisraha suuruseks 193 eurot.
9.Kostjale kuulub korter aadressil xxx (hõlmatud kodulaenuga). Sissetulekuks on ainult töötasu. Kohustused: x laenujääk 4500 eurot, kuumakse 147 eurot; X laenujääk 8700 eurot, kuumakse 252 eurot; X OÜ laenujääk 315 eurot, kuumakse 49 eurot; X laenujääk 53 517 eurot, kuumakse 225 eurot; X kindlustus - 26 eurot; X kindlustus - 20 eurot; X - järelmaks, kuumakse 53 eurot; X - kuumakse 15 eurot; Kommunaalmaksed - suvel 45 eurot, talvel 85 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 3(8)
kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: kostja on hageja isa; hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; kostja ei ole hagejale alates 2021 märtsikuust elatist rahas maksnud (piisavas ulatuses).
13.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
14.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (ii) hageja veedab olulise osa ajast kostjaga, mil kostja kannab tema kulusid vahetult; (iii) kostja on hageja ülalpidamiskohustust täitnud; (iv) tuleb arvestada hageja eest makstavat peretoetust.
15.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on 587,50 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist alla miinimummäära, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada.
16.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise 4(8)
väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).
17.Kostja ei ole vaidlustanud hageja igakuiste kulude koosseisu ega suurust, mistõttu kohus neile aspektidele lahendis tähelepanu ei pööra.
18.Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (hageja veedab olulise osa ajast kostjaga, mil kostja kannab tema kulusid vahetult). Kohus märgib, et kostja väide ei pea paika. Kostja ei ole esile toonud väidetava panuse rahalist väärtust ega tõendanud selle tegemist. Kostja märgib, et täidab hageja ülalpidamiskohustust kandes temaga seotud kulusid vahetult. Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kostjal oli kohustus tõendada, et laps veedab temaga aega olulisel määral. Kostja on märkinud, et laps viidab temaga 4 päeva kuus. Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Kuivõrd vahetult antavat ülalpidamist tuleb arvestada üksnes juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, siis käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kostja väidet ei saa elatise väljamõistmisel arvestada. 4 päeva kalendrikuus ei ole kohtu hinnangul sedavõrd oluline aeg, et peaks hakkama mõjutama väljamõistetud elatist. 5(8)
Kostja on välja toonud, et ta on kandnud lapse kulusid vahetult. Kostja ei ole siiski detailselt esile toonud, milliseid kulusid ja millises suuruses ta kandnud on. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale tehtud kulutused on tõendamata. Kohus selgitas kostjale vahetu ülalpidamisega seonduvat 08.07.2021 määruses (vt p 6).
19.Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 860 eurot (töötasu + puhkuse tasu). Lisaks on kostja saanud sissetulekut ka X OÜ-lt (nt 2021. a juunis kogusummas 235,08 eurot; 2021. a juuli esimeses pooles kogusummas 146,32 eurot). Igakuine sissetulek seega 1000 – 1100 eurot. Kostjat on aidanud majanduslikult ka tema lähedased. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostja ei tegutse ettevõtluses. Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx), mis on koormatud hüpoteekidega (keelumärge puudub). Kostjale kuulub sõiduk Ssangyong Kyron (reg nr XXX). Kostjal on igakuised vältimatud kulud ja kohustused: X laenujääk 4500 eurot, kuumakse 147 eurot; X laenujääk 8700 eurot, kuumakse 252 eurot; (X OÜ laen on tänaseks eelduslikult kustutatud või kustutatakse lähitulevikus); X laenujääk 53 517 eurot, kuumakse 225 eurot; X kindlustus - 26 eurot; X kindlustus - 20 eurot; X - järelmaks, kuumakse 53 eurot; X - kuumakse 15 eurot; kommunaalmaksed - suvel 45 eurot, talvel 85 eurot, lisandub söögi, majapidamistarvete jm kulu. Seega on kostja vältimatud kulud ja kohustused kokku 803 eurot kuus, millele lisandub söögikulu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostjale kuulub vallasvarana sõiduauto. Kui kostja leiab, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hageja ülalpidamiskohustust täita, tuleb asuda vallasvara võõrandama ning saadud vahenditest lapse ülalpidamiskohustust kohaselt täita. Mistahes kostja huvi omada eelnimetatud vara ei saa ühelgi juhul kaaluda üles lapse huvi kohasele ülalpidamisele. Lisaks nähtub, et kostja mängib regulaarselt hasartmänge (loto, OlyBet: kasiino, spordipanustamine ja netipokker), külastab alkoholikauplusi ning kasutab Bolt toidukullerit. Kohus märgib, et eeltoodud harjumused nõuavad märkimisväärse summa kostja sissetulekust ega ole vältimatult vajalikud ning nende harjumuste ärajätmine võimaldab kostjal säästa märkimisväärse osa sissetulekust, mida saab omakorda kasutada hageja ülalpidamiseks. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et võimaldab hagejale elatist tasuda (küll mitte nõutavas summas).
20.Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku toetusega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus 6(8)
tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on allpool tuvastanud, et kostja majanduslik seisukord ei ole sedavõrd hea, et võimaldaks lapsele miinimummääras elatist tasuda, leiab kohus, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 527,50 eurot kuus (587,50 - 60). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 263,75 eurot kuus (527,50/ 2).
21.Arvestades asjaolusid, et: (i) laps veedab isaga 4 päeva kuus ning sel ajal kannab tema vältimatult vajalikud kulud (toit, eluase, ajaviide jms) kostja; (ii) lapse põhjendatud kulud pärast toetuste mahaarvamist on 527,50 eurot, millest kummagi vanema osa on 263,75 eurot kuus; (iii) kostjal on pärast vältimatult vajalike kulude kandmist (välja arvatud toit ja muu esmatarbekaup) vaba raha 200 – 300 eurot; (iv) kostja on avaldanud nõusolekut elatisraha suurusega 193 eurot, määrab kohus elatisraha suuruseks 210 eurot. Selle abil on võimalik (osaliselt) rahuldada hageja vältimatud vajadused ilma, et oleks kahjustatud kostja võime end ülal pidada.
22.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 210 eurot kuus alates 17.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
23.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja T. G. pangakontole nr EExxx, märkides selgitusse, millise kuu eest elatist tasutakse.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust 7(8)
lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
27.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
28.Hageja menetluskulud koosnevad esindajakuludest summas 450 eurot (4,5h; 100 eurot tund käibemaksuta). Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: nõupidamine ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 1h; hagi koostamine 1h; kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 1,5h; vastuse koostamine 1h.
29.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu vastab asja materjalidele ja kohtupraktikale.
30.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 450 eurot.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb viivis menetluskuludelt hageja kasuks välja mõista.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.