Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A A (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: M-L J (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anna Liiv (epost [email protected] ) Kostja: A A (isikukood xxx; elukoht xxx) kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A Ailt igakuiselt elatis A Ai kasuks alates 09.06.2021 summas 227,50 eurot kuni A Ai täisealiseks saamiseni (s.o xxx).
3.Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda eelneva kuu viimasel kuupäeval M-L J arvelduskontole nr xxx, selgitusega „elatis“.
4.Juhul, kui A A on kohtumenetluse kestel A Aile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
5.Välja mõista A Ailt A Ai kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 08.06.2020 kuni 08.06.2021 summas 2730 eurot.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.06.2021 esitatud ja 10.06.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on A Ai (hageja) ema kasvatanud last alates 2014 peamiselt üksinda ning hageja isa A Ai (kostja) toetus on olnud minimaalne (keskmiselt 50 eurot kuus ja viimase aasta jooksul pole üldse toetanud). Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 520 eurot, s.h eluasemekulud 275 eurot, toidukulud 150 eurot, sidekulud 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras ja tagasiulatuvalt perioodi eest 08.06.2020-08.06.2021 summas 3504 eurot. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt. Varasem rahaline toetus on käinud kokkuleppe kohaselt valemi järgi: (rohkem kulutanud vanema summa - vähem kulutanud vanema summa)/2 = summa mis makstakse rohkem kulutusi teinud vanemale. Ema on viimasel aastal lapse isalt nõudnud 200 eurot kulu tasumiseks ilma kuludokumentideta, ning nõudnud selle tasumist täies ulatuses, mitte osapoolte vahel kaheks jagatuna. Kostja on nõus tagantjärgi esitamata jäänud summad kuludokumentide esitamise korral korvama. Eluaseme kulude katmise osas pole lapse isa nõus, kuna lapsel on isa juures samuti eluase olemas koos kõigeks eluks ja toimetamiseks vajalikuga. Enne kooli minekut elas poeg väga tihti isa juures ning tänaseni on vaheaegadel/suviti nädalate kaupa kas isaga või isa poolsete vanematega. Samuti viidab poeg isa juures aega paljudel nädalavahetustel. Lisaks kasvatab kostja ühte väikelast ja augustis sünnib perre teine laps. Tagasiulatuva elatisega kostja nõus ei ole. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
4.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja M-L J (tlk 5-8). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui
vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud, et pooltel oleks olnud kokkuleppeid elatise tasumise osas. Kostja esitatud pangakonto väljavõte kokkuleppe olemasolu ei tõenda (tlk 23-25). Kohus selgitab, et isegi kui poolte vahel oleks olnud mistahes kokkulepe elatise maksmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, sätestab PKS § 100 lg 3, et kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada ka tõendeid kulude suuruse kohta. Hageja poolt väljatoodud igakuiste kulude loetelu moodustab kokku 520 eurot s.h eluasemekulud 275 eurot, toidukulud 150 eurot, sidekulud 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot. Kostja on vaidlustanud üksnes eluasemekulusid. Hageja on selgitanud, et hageja ema üürib korterit igakuise üüriga 450 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud suurusjärgus 150 eurot kuus (keskmine, suvel madalamad,
talvel kõrgemad). Korteris elab 3 inimest – hageja, hageja ema ja hageja ema abikaasa. Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik ja põhjendatud seega 200 euro ulatuses (600/3). Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega saab kulusid eluasemele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 200 euro ulatuses. Ülejäänud hageja märgitud igakuised kulud (s.o toidukulud 150 eurot, sidekulud 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot) on kohtu hinnangul vajalikud, eluliselt usutavad ning nende suurus mõistlik. Ka kostja ei ole nimetatud kulude olemasolule ja suurusele vastuväiteid esitanud. Seega moodustavad hageja kulud igakuiselt kokku 455 eurot, millest kostja osa moodustab 227,50 eurot. Hageja ei ole välja toonud täiendavaid kulusid, mis annaksid aluse eeldada, et hageja igakuised kulud oleksid suuremad, s.o vastaksid igakuiselt vähemalt miinimumile. Kohus peab lähtuma elatise väljamõistmisel hageja reaalsetest vajadustest ning kuludest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses tuginenud teiste laste olemasolule. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on kostjal lisaks hagejale veel kaks alaealist last, s.o xxx sündinud A A ning xxx sündinud A A (tlk 73). Kohus on 07.07.2021 kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb välja tuua ja tõendada, milliseid kulusid kostja seoses teiste lastega teeb (tlk 34-35). Kostja on märkinud, et ei oska eraldi igakuiseid väljaminekuid ühele lapsele välja tuua, kuna hoolitseb elukoha ja toimiva tehnilise taristu eest kogu pere suhtes jooksvalt ning on esitanud selle kohta ka kuludokumente (tlk 39-52). Kohtu hinnangul on usutav, et igakuised kulud ka teiste lastega tekivad, kuna kostjal on seadusest tulenev kohustus ka teisi lapsi ülal pidada. Samas ei ole kostja tõendanud, et elatise väljamõistmisel kahjustuks tema enda või tema teiste laste tavaline ülalpidamine. Kohtu hinnangul ei ole seega alust elatise vähendamiseks teiste laste olemasolu tõttu. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma
lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
8.Kostja on menetluses viidanud ka sellele, et hageja veedab aega ka tema juures. Kohus selgitab, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17). Samas ei saa aga elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (Riigikohtu lahendid 3-2-1-56-15, 3-2-1-165-13). Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, kui palju hageja reaalselt tema juures viibib ning milliseid kulutusi kostja sel ajal seoses hagejaga teeb. Samuti märgib kohus, et hageja püsikulude olemasolu ei sõltu sellest, kas hageja veedab mõne päeva kuus kostjaga. Nende päevade eest, mil kostja veedab hagejaga, ei vähene lapse ema püsikulud lapsele.
9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 09.06.2021 summas 227,50 eurot. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest ette. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka elatise tagasiulatuvalt alates 08.06.2020 kuni 08.06.2021 summas 3504 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne
elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus selgitab, et isegi juhul, kui elatist järjepidevalt nõutud ei oleks, siis ei tähenda see, et hageja oleks kaotanud õiguse elatist tagasiulatuvalt nõuda. Käesoleval juhul on hageja kostjalt ka elatise tasumist nõudnud (tlk 62-66). Seega on hageja õigustatud ka tagasiulatuvat elatist nõudma. Tagasiulatuva elatise summa määramisel on hageja lähtunud elatise miinimummäärast. Aastane elatise summa, mida kostja oleks pidanud tasuma oli seega 3504 eurot (12 x 292). Kuna kohus pidas põhjendatud igakuiseks elatiseks 227,50 eurot, siis oleks hageja pidanud tasuma kokku elatist 2730 eurot (227,5*12). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks nimetatud perioodil elatist tasunud või et tagasiulatuva summa välja nõudmine asetab teda raskesse majanduslikku olukorda. Seega peab kohus põhjendatud tagasiulatuva elatise suuruseks 2730 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 08.06.2020 kuni 08.06.2021 summas 2730 eurot.
11.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud
elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Li Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.