lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-17414/8

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-17414/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
956
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-17414

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal

Kohtuasi

AE avaldus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

AE määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Avaldaja: AE (isikukood

XXXXXXXXXXX,

viibimiskoht XXXXXXXX XXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 09.12.2015 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.Parandada maakohtu määruses kirjaviga ja lugeda õigeks määruse tegemise ajaks „09. detsember 2014.a“ asemel „9. detsember 2015“.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.05.11.2015 esitas AE (avaldaja) maakohtule avalduse (täiendatud 02.12.2015) riigi õigusabi saamiseks seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Avaldaja esitas ka majandusliku seisundi teatise.

1(3)

2.Avalduse kohaselt soovib avaldaja koostada avaldust Euroopa Inimõiguste Kohtule seoses Riigikohtu poolt menetletud Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2015 otsuses kohtuasjas nr 3-15-403 sisalduva taotlusega jätta kohaldamata RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3, tunnistada need põhiseadusega vastuolus olevaks ja edastada Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Riigikohus jättis 01.07.2015 otsusega nr 3-4-1-2-15 ringkonnakohtu taotluse rahuldamata. Avalduse esitamine on vajalik Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 p 1 rikkumise tuvastamiseks. Avaldaja ei soovi esitada kahju hüvitamise taotlust.
3.Avalduse kohaselt on Riigikohtu otsus väga segane. Riigikohus on rikkunud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele menetluslikust aspektist. Avaldaja kasu võib seisneda selles, et Euroopa Inimõiguste Kohus tuvastab avaldaja õiguste rikkumise. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest.
5.Kohtuasjast 3-15-403 nähtub, et avaldaja esitas 02.02.2015 Jõhvi Vallavalitsusele Riigikogu valimisteks enda valijate nimekirja kandmise kohta taotluse, mis jäeti rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2015 otsusega nr 3-15-403 avaldaja kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.02.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-403 kohaldamata RKVS § 4 lõike 3 ja § 22 lõike 3 ning tunnistas sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks, nii et kaebaja sai Riigikogu valimistel hääletada. Tallinna Ringkonnakohus edastas otsuse 25.02.2015 Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Selle põhiseaduslikkuse järelevalve asja numbriks sai 3-4-1-2-15. Riigikohtu 01.07.2015 otsusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu taotlus rahuldamata.
6.Euroopa Inimõiguste Kohtusse saab pöörduda muu hulgas, kui põhiõiguste rikkumine puudutab kaebajat otseselt ja isiklikult ja kaebaja on andnud riigisisesele süsteemile võimaluse põhiõiguste rikkumine kõrvaldada. Kohtuasjast 3-15-403 nähtub, et avaldaja kanti valijate nimekirja ja ta sai Riigikogu valimistel hääletada, mistõttu Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2015 otsusega kõrvaldati riigisiseses kohtus kaebuse aluseks olnud rikkumine.
7.Konventsioon iseenesest ei sätesta isiku õigust nõuda, et õigusakt tunnistatakse põhiseadusevastaseks, mistõttu riigisisese regulatsiooni hindamine ei kuulu Euroopa Inimõiguste Kohtu pädevusse. Seega ei saa kaebaja esitada kaebust üksnes seetõttu, et RKVS § 4 lg-s 3 ja § 22 lg-s 3 sisalduv piirang ei ole proportsionaalne. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole riigi kohtute suhtes neljas aste ja ta ei saa muuta riigi kohtute lõplikke otsuseid.
8.Samuti ei ole avaldaja ei avalduse esitamisel ega puuduste kõrvaldamisel esile toonud asjaolusid, kuidas tema õigusi õiglasele kohtulikule arutusele rikuti menetluslikust aspektist.
9.RÕS § 7 lg 1 punkt 5 alusel ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus keeldub riigi õigusabi andmisest, kuna taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, sest rikkumine on riigisiseses kohtus kõrvaldatud ja avaldaja on saanud Riigikogu valmistel hääletada.

2(3)

Määruskaebus ja selle põhjendused

10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega riigi õigusabi taotluse rahuldada.
11.Vaidlust ei ole, et riigisiseses kohtus kõrvaldati rikkumine ja avaldaja sai valimistel osaleda. Euroopa Inimõiguste Kohtusse saab pöörduda ka tuvastamiskaebusega. Maakohtu põhjendustest ei selgu, kuidas maakohus on jõudnud järeldusele, et avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Menetluse edasine käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Maakohus on riigi õigusabi taotlust sisuliselt hinnanud ja keeldunud hagita menetluse avalduse menetlusse võtmisest avalduse perspektiivituse tõttu. Maakohus on määrust põhjendanud seisukohaga, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Maakohtu määruse põhjendusest on arusaadav, et maakohtu arvates tuleks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel keelduda riigi õigusabi andmisest, kuid maakohus ei ole kavatavas määruses viidanud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks olevale normile. TsMS § 477 lg 1 järgi on õigus keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu põhjendusest on arusaadav, et maakohtu arvates ei ole avaldajal antud asjaoludel võimalik saavutada avalduse rahuldamist, mis annab aluse keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 477 lg ja § 371 lg 2 p 2 järgi. Eeltoodud osas ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi.
15.Ringkonnakohus nõustub määruses toodud maakohtu põhjendustega avalduse perspektiivituse kohta ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Väide, mille kohaselt Riigikohus on rikkunud avaldaja inimõigusi sellega, et Riigikohtu otsuse põhjendavas osas esineb ebaselgusi ja ebatäpsusi, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
16.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 191 lg 3 alusel ja muud menetluskulud TsMS § 172 lg 2 esimese lause alusel avaldaja kanda.
17.Ringkonnakohus parandab TsMS § 447 lg 2 alusel maakohtu määruses kirjavea, lugedes õigeks määruse tegemise ajaks 9. detsembri 2015, mis nähtub kohtuinfosüsteemist. Parandus ei mõjuta määruse sisu.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium