Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
09. detsember 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-17414
Tsiviilasi, avaldaja nõue
XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht XXX)
Menetlustoiming
riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumine
Resolutsioon
Keelduda XXX riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.
Vangla,
Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused XXX esitas kohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks ja seoses sooviga pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Avaldusest ja selle täpsustusest nähtub, et kohtusse soovitakse pöörduda seoses kohtuasjaga 3-15-403. Avaldaja märgib, et seadusandja ei ole näinud ette võimalust ja menetluskorda otsustada hääleõiguse piirangu proportsionaalsuse üle üksikjuhtumi põhiselt ega sätestanud kohaseid hindamiskriteeriume. EIK-i poole soovib pöörduda tuvastamisavaldusega, sest leiab, et riigikohus on rikkunud EIÕK artiklist 6 tulenevat õigust õiglasele kohtulikule arutlusele menetluslikust aspektist. Kahju hüvitamise taotlust ei soovi esitada. Kohtuasjast 3-15-403 nähtub, et XXX esitas 02.02.2015 Jõhvi Vallavalitsusele taotluse, milles palus enda kanda Riigikogu valimisteks valijate nimekirja, mis jäeti rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2015 otsusega nr 3-15-403 avaldaja kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.02.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-403 kohaldamata RKVS § 4 lõike 3 ja § 22 lõike 3 ning tunnistas sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks, nii et kaebaja sai Riigikogu valimistel hääletada. Tallinna Ringkonnakohus edastas otsuse 25.02.2015 Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Selle põhiseaduslikkuse järelevalve asja numbriks sai 3-4-1-2-15. Riigikohtu 01.07.2015 otsusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu taotlus rahuldamata. Euroopa Inimõiguste Kohtusse saab pöörduda muuhulgas, kui põhiõiguste rikkumine puudutab kaebajat otseselt ja isiklikult ja kaebaja on andnud riigisisesele süsteemile võimaluse põhiõiguste rikkumine kõrvaldada. Kohtuasjast 3-15-403 nähtub, et avaldaja kanti valijate nimekirja ja ta sai Riigikogu valimistel hääletada, mistõttu Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2015 otsusega kõrvaldati riigisiseses kohtus
kaebuse aluseks olnud rikkumine. Konventsioon iseenesest ei sätesta isiku õigust nõuda, et õigusakt tunnistatakse põhiseadusvastaseks, mistõttu riigisisese regulatsiooni hindamine ei kuulu Euroopa Inimõiguste Kohtu pädevusse. Seega ei saa kaebaja esitada kaebus üksnes seetõttu, et RKVS § 4 lg-s 3 ja § 22 lg-s 3 sisalduv piirang ei ole proportsionaalne. Kohus selgitab, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole riigi kohtute suhtes neljas aste ja ta ei saa muuta riigi kohtute lõplikke otsuseid. Samuti ei ole avaldaja ei avalduse esitamisel ega puuduste kõrvaldamisel esile toonud asjaolusid, kuidas tema õigusi õiglasele kohtulikule arutusele rikuti menetluslikust aspektist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 punkt 5 alusel ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus vaadanud läbi esitatud taotluse keeldub riigi õigusabi andmisest, kuna taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, sest rikkumine on riigisiseses kohtus kõrvaldatud ja avaldaja on saanud Riigikogu valmistel hääletada. Kuna esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei ole kohus analüüsinud taotleja majanduslikku seisundit. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.