lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-6758/13

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 05.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-6758/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind

nr 2-21-6758 Y hagi Z vastu elatise väljamõistmiseks 2628 eurot

Kohtunik Asja lahendamine

Silvi Maiste kirjalikus menetluses

Hageja

alaealine Y (isikukood xxx; xxx)

Hagejate seaduslik esindaja

I.J.(isikukood xxx; aadress xxx; e-post xxx)

Kostja

Z(isikukood xxx; aadress xxx; e-post xxx)

05. oktoober 2021

RESOLUTSIOON

1 Rahuldada hagi osaliselt. 2 Välja mõista Z(Z) Y kasuks elatis 200 eurot igakuiselt alates 05.10.2021 kuni Y täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx. 3 Välja mõista Z Y kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 29.04.2021 – 04.10.2021 (so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest summas 1039,13 eurot. 4 Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. 5 Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele I.J.(J) arveldusarvele (arveldusarve nr xxxxxx, selgitus: elatis). 6 Jätta rahuldamata elatise nõue, mis ületab 200 eurot kuus. 7 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 8 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi nõue Hageja on 29.04.2021 hagiga nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras, hiljem kompromisspakkumisena ka 200 eurot kuus. Kostja vastus Kostja palub hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt välja lapse kasuks igakuise elatisena 75 eurot kuus kuna kostja väidab oma sissetuleku suuruseks olevat 550 eurot kuus ning lisaks hagejale on tal veel 3 last ning abikaasa, kes ei tööta. Kostja palub arvestada ka oma laenukohustuste ning muude igakuiste väljaminekutega. Kohtu põhjendused

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).
2.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes.
3.Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
4.Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad

suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15).

5.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
6.Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
7.Kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks 75 eurot kuus. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et ta saab töötasu 550 eurot kuus ning ta ei ole võimeline rohkem tasuma.
8.Kostja on esitanud kohtule tõendid on sissetulekute kohta. Pangaväljavõtte kohaselt on kostja keskmine kuusissetulek 1626 eurot kuus, mis on kolm korda suurem sissetulek, kui kostja kohtule ise avaldas. Kohus arvestab kostja reaalset igakuist sissetulekut. Lisaks eelnevale teevad ka erinevad eraisikud kostja arveldusarvele ülekandeid, mille kohta kostja ise selgitusi ei ole andnud. Kostja on oma kirjalikus seisukohas kinnitanud, et tema väljaminekuteks on laen, kindlustus ning kommunaalmaksed.
9.Kostja on palunud elatist vähendada ka seetõttu, et tal on peale hageja veel kolm alaealist last - G (xxx), I (xxx) ja E (xxx). Rahavastikuregistri päringu kohaselt on kostjal koos hagejaga kokku 3 last, mitte 4. G isaks ei ole kostja, vaid R., seega ei saa kohus arvestada teda kostja ülalpeetavate hulka.
10.Kohus arvestab otsuse tegemisel Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uurimusega lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest.
11.Nimetatud uurimuse kohaselt on leitud, et ühe lapse eeldatavad ülalpidamiskulud on keskmiselt

eurot kuus (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf).

12.Kohus arvestab otsuse tegemisel kostja sissetulekut, kostja püsikulutusi ning uut uuringut lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest. Kostja on nõus ise maksma 75 eurot kuus. Hageja on kompromissi korras olnud nõus elatisega ka 200 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekuid ja püsikulutusi ning hageja kulusid on mõistlikuks elatise suuruseks 200 eurot kuus. Hageja saaks kostjalt 200 eurot kuus ning eelduslikult peaks ka lapse ema panustama teise vanemaga võrdselt ehk 200 eurot kuus. Kokku teeb see 400 eurot kuus. Selline elatis on põhjendatud ning katab eelduslikult ka kõik lapse ülalpidamiskulud.
13.Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
14.Hageja soovis elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, so alates 29.04.2021.
15.Tagasiulatuvalt tuleb kostjal hagejale maksta 1039,13 eurot (aprill 2 päeva (200/30)x2=13,33 eurot, mai – september 1000 eurot (5x200) ning oktoobri 4 päeva

(200/31)x4=25,80 eurot). Oktoobris jääb lisaks tagasiulatuvale elatisele tasuda veel 174,20 eurot perioodi 05.10.2021 – 31.10.2021 ehk 200 eurot kokku ühe kuu kohta. Menetluskulud

16.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
18.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja