Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on A. A. ja E. A. hagi E. A. vastu elatise nõudes. 01.09.2021 esitatud vastuses võttis kostja hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps, mistõttu on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine kuni hagejate täisealiseks saamiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks, kuid kohtu hinnangul andis kostja enda käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, kuivõrd kostja ei ole tasunud hagejatele elatist. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejatel oleks menetluskulu tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud kostja kanda, kuid kostjalt välja mõistetavaid menetluskulusid hagejatel tekkinud ei ole. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.