Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik 20.12.2019 esitas P. K. Harju Maakohtule hagi K.-Ä. M.i ja Ü. M.i vastu elatise väljamõistmiseks nii, et mõista kummaltki kostjalt välja elatis 1⁄2 miinimumelatise määrast. 22.01.2020 määrusega võttis maakohus asja menetlusse. 07.09.2021 toimunud istungil hageja osaliselt loobus nõudest ning palub välja mõista kummaltki kostjalt elatis hageja kasuks 50.00 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja P. M.i ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos seadusliku esindajaga. Hageja isalt P. M.ilt on elatis miinimummääras poja kasuks välja mõistetud Harju Maakohtu 02.01.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-82707. P. M. väljamõistetud elatist ei tasu, mistõttu pöördus hageja seaduslik esindaja kohtutäituri poole. Täitemenetlus kestab, sest kostjal puudub vara ja sissetulek. Kostjad on P. M.i vanemad, kellel on perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 alusel kohustus anda hagejale tema isa asemel ülalpidamist. Hageja palub välja mõista kostjatelt asenduskohtusena elatise hageja kasuks nii, et kostja I tasub 50.00 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 20.12.2019, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 04.06.2022, ja kostja II tasub 50.00 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 20.12.2019, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 04.06.2022. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja I vastuväited Kostja I hagi ei tunnista. Ta leiab, et elatise tasumise kohustus on nende pojal, s.o hageja isal. Kostja I igakuiseks sissetulekuks on pension 432.43 eurot. Kostja I tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja II vastuväited Kostja II hagi ei tunnista. Ta leiab, et ülalpidamist peab andma hageja isa. Tema igakuiseks sissetulekuks on pension 498.00 eurot. Tal on ülalpidamisel kaks alaealist last (M., sünd 2006, ja J., sünd 2007). Kostja II on füüsilisest isikust ettevõtja ning OÜ X juhatuse liige. Kinnisvara talle ei kuulu. Kostja II tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused I Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et hageja taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist osalise loobumise vastuvõtmise. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse P. K.i hagis K.Ä. M.i ja Ü. M.i vastu elatise väljamõistmiseks igakuiselt 50.00 eurot ületavas summas. II PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - hageja vanemateks on ema P. K. ja isa P. M., - hageja elab koos oma ema, s.o seadusliku esindajaga, - hageja isalt P. M.ilt on elatis miinimummääras poja kasuks välja mõistetud Harju Maakohtu 02.01.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-82707 kuni hageja täisealiseks saamiseni (tl 9), - alustatud on täitemenetlust nr 003/2012/214, mis ei ole tulemusi andnud (vt tl 10-12), kostjad on hageja vanavanemad, s.o hageja isa vanemad. PKS § 105 lg 1 kohaselt annab alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast. PKS § 105 lg 2 kohaselt alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjad on hageja isa vanemad. PKS § 106 lg 2 kohaselt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Asjas on tõendatud, et hagejal on isalt ülalpidamise saamist ülemäära raske saavutada. Hageja on pöördunud kohtutäituri poole jõustunud Harju Maakohtu lahendiga. Kohtutäitur on teatanud, et isikul puudub vara, millele nõue pöörata (vt nt tl 11 pöördel). P. M. ei ole elatist tasuma hakanud ka selle kohtumenetluse kestel. Seega on hagejal õigus esitada asenduskohustuse nõue kostjate vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude vähemas kui PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu. PKS § 105 lg 3 II lause kohaselt määratakse iga osavõlgniku kohustuse suurus kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kostjatel on kohustus pidada üleval hagejat osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile.

Kohus on selgitanud kostjatele tõendamiskoormist (vt tl 76). Kostja I on esitanud tõendina pensioni suuruse tõendi (tl 28), väljavõtte kinnistusraamatust (tl 29), tõendi Maksu- ja Tolliametist (tl 30-31). Nendega on tõendatud, et kostja I igakuine sissetulek on 432.43 eurot ning talle kuulub kinnisvarana xxx(registriosa nr xxx). Kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et kostja I igakuine sissetulek on 432.43 eurot (tl 65-66). Arvestades asjaolu, et kostjale I kuulus menetluse ajal kinnisasi, mis ei olnud tema elukoht (tl 29), siis ei ole kostja I majanduslik seisund nii halb kui ta näidata soovib. 07.09.2021 toimunud istungil kostja I selgitas, et L kinnistu ei ole enam tema oma, vaid ta andis selle nooremale pojale V. (tl 189). Seega on kostja I ise loobunud varast, mille arvelt saaks hagejat ülal pidada. Seetõttu peab kohus põhjendatuks hagi rahuldamist kostja I osas. Kostja II on esile toonud, et on füüsilisest isikust ettevõtja ning OÜ X juhatuse liige. 07.09.2021 toimunud istungil kostja II selgitas, et äritegevus on seiskunud seoses kostja II tervisliku seisundiga ning ta lõpetab selle üldse ära. Kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et kostja II igakuine sissetulek on 455.34 eurot (tl 65, tl 67). Kohtu kogutud Swedbank AS-i tõendist (tl 7274) nähtub, et OÜ X on 2020. aasta jaanuaris tasunud kostjale II kokku 500.00 eurot. Hiljem äriühing ega keegi kolmas isik kostja II kontole raha kandnud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et kostjale II kinnisvara ei kuulu. Kostja II on teatanud, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last (M., sünd 2006, ja J., sünd 2007), kes elavad koos temaga. Nimetatu üle vaidlus puudub. Kostjal II on kohustus esmalt ülal pidada PKS § 105 alusel oma alaealisi lapsi ning kostja kahe alaealise lapse ülalpidamine ei või kahjustada saada asenduskohustuse täitmise kaudu. Seetõttu peab kohus asjas põhjendatuks, arvestades kostja II majanduslikku seisundit, jätta kostja II osas hagi rahuldamata. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et P. K.i hagi K.-Ä. M.i vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt I välja hageja kasuks elatise 50.00 eurot kuus alates 20.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus ei pea põhjendatuks siduda väljamõistetav summa etteruttavalt tulevikus jõustuvate perekonnaseaduse muudatustega, nagu taotles hageja istungil (vt tl 189 pöördel). Mõlemal poolel on õigus vajaduse tekkides esitada kohtule hagi väljamõistetud elatise summa muutumiseks TsMS § 459 alusel. P. K.i hagi Ü. M.i vastu elatise väljamõistmiseks ei põhjendatud ega tõendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, sest keegi menetlusosalistest ei esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.