nende Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova (e-post xxx); Kostja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt Y hageja X kasuks välja igakuine elatis summas 206,25 eurot alates 09.02.2021 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(9)
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.Hagist nähtub, et kostja on täisealise hageja isa.
2.Hageja püsikulud kuu kohta on järgmised: • Toit 300 eurot; • Hüpoteeklaen 125 eurot (märtsis 39,01 + 187,44 + 68,48 = 294,93 eurot). Kindlustus tasutakse kvartalite kaupa ning igakuine keskmine kulu laenule moodustab seega 250 eurot, millest 1⁄2 moodustab 125,00 eurot); • Maamaks 16,02 eurot (96,13 eurot iga pooleaasta jooksul. Aastane kuulu on seega 192,26 eurot); • Riided ja jalatsid 50 eurot; • Kino, teater, üritused, raamatud, muuseumid, kooliekskursioonid, õppematerjalid 50 eurot; • Ravimid, vitamiinid 20 eurot; • Hügieenitarbed/kosmeetika 30 eurot; • Juuksur 30 eurot; • TV, kodune telefon, Internet 15 eurot; • Mob. Tel (sh mobiil-Internet) 10 eurot; Eluasemekulud 125 eurot (hageja elab püsivalt xxx, kinnistu on hageja ema omandis, küttekulu pooleks aastaks moodustab 1320 eurot, e. 220 eurot kuus); • Kodukeemia 15 eurot; • Inglise keele täiendav õpe 45 eurot; • Eesti keele täiendav õpe 100 eurot (hageja seaduslik esindaja maksab repetiitorile J. T.); • Matemaatika täiendav õpe 60 eurot (Matemaatika õpetajale tasutakse sularahas); • Taskuraha 50 eurot; • Puhkus 50 eurot. • Kütusekulu 120 eurot, millest hageja osa moodustab 60 eurot. Hagejal on olemas ka ühekordsed kulutused (mis polnud igakuiste elatise arvutamisel loetud), nimelt: • Mobiiltelefon 350 eurot (selle kaudu hageja õpib (õppetunnid Zoom’is) ning kasutatakse hageja hobil (hageja käib huviringis Nüüdismeedia); Autokool 1200 eurot (teooria kulu – 140 eurot; sõidutunnid (min 20 tundi) – 1,5 t – 30 eurot; eksam – 46 eurot; esmaabi – 40 eurot; libedasõit – 85 eurot); • Notebook 800 eurot. • Mängukonsool 399 eurot.
3.Hageja õpib 2020/2021 õppeaastal XXX 11. klassis.
4.Hageja palub välja mõista kostjalt Y’ilt hageja X kasuks elatis summas 400 eurot kuus alates 2021.a veebruarikuust, kuid seejuures mitte väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
2(9)
5.Kostja on viidanud oma vastuses, et temal on kaks alaealist last ning puudub vara. Vastav kostja väide on paljasõnaline. Seega tuleb kostjal oma väidet tõendada.
6.Hageja õpib keskkoolis 11. klassis. On tegemist eelviimase klassiga ning riigieksamiteks ettevalmistamine võtab aega. Seega puudub temal võimalus tööl käia. Peale kooli lõpetamist astub hageja ülikooli. Peale keskkooli lõpetamist uue hagiga kohtusse pöördumine pole hageja õigustatud huviga kooskõlas. Kohtulahendi resolutsioonis võib küll siduda hageja õppimist elatise tasumise kohustusega. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud see asjaolu, et hageja abivajav ning ei saa mingit sissetulekut teenida.
7.Kostja on esile toonud ka enda kulutused. TV/Interneti kulu on ülepaisutatud, kuna kostja ei ela üksi. Transpordikulu on ilmselgelt näilik, Tallinnas on tasuta ühistransport olemas. Riided/jalatsid 100 eurot kuus on samuti tõendamata. Eluaseme kulud summas 47 eurot on samuti tõendamata, selle arvutamise metoodika on ebaselge. Kostja väide tema ema ees võlgnevuses olemise kohta on samuti tõendamata. Samuti toonitab hageja, et eriarstide vastuvõtud toimuvad ning on täiesti võimalik vastuvõtule saada. Seega ka see kostja väide on samuti tõendamata.
8.EMTA tõend T. U. kohta tõendab vaid maksutavat sissetulekut. Seejuures puudub info nimetatud isiku varade ja muude sissetulekute kohta Kostja vastus
9.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et hageja ei ole kulusid tõendanud. Hageja on lähtuvalt oma nõudest kohustatud tõendama, et ta õpib kõrgkoolis, kuid ei ole seda teinud. Hageja nõue on vastuolus hagi alusega – nõutakse elatist kõrgkoolis õppimise ajaks, kuid hagis märgitakse, et hageja õpib keskkoolis.
10.Kostjal puudub vara ja sissetulek, seda eelkõige lähtuvalt kostja tervislikust seisundist. Kostjal on kohustus ülal pidada oma kahte alaealist last. Kostja on pidanud ülalpidamiskohustuse täitmiseks võtma mh laenu. Kostjal aitab rahalisi kohustusi kanda tema ema, mistõttu kostja on oma emale võlgu 110 000 eurot. Kostja igakuised vältimatud kulud on järgmised: elekter 20 eurot, telefon 5 eurot, sidekulud 20 eurot, toit 120 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, transport 70 eurot, ravimid 60 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot, eluasemekulu 47 eurot, kokku 462 eurot.
11.Hageja ei ole tõendanud, et tal puudub võimalus sissetulekut teenida. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma ema majandusliku seisukorraga seonduvat.
12.Hageja esitatud tõenditelt (tšekid) nähtub, et makseid on tehtud kokku 9 pangakontolt (hagejal ei ole nii palju kontosid), kasutatud on 4 erinevat Maxima kliendikaarti, 3 erinevat Rimi kliendikaarti ja 1 Selveri kaarti. On teada, et kliendikaardid väljastatakse isikupõhiselt, st ühel isikul ei ole mitut kaarti. Hageja on tšekid kokku korjanud küla pealt. MySushi restorani tšekilt nähtub, et söömas on käinud mitu inimest, tegemist pole ainult hageja kuluga. Kviitungilt nr 53/511 nähtub, et on ostetud naiste kingad, hageja on mees. 15.05.2021 ja 08.04.2021 tšekilt nähtub, et on ostetud suures koguses lilli, mis on arusaamatu. 17.04.2021 tšekilt nähtub, et on ostetud ripsmetušš ja näomaskid, seos hagejaga puudulik. Hesburgeri tšekkidelt nähtub, et hageja tellib 2 min pärast eelmist ostu uue eine ja maksab teise pangakaardiga. Maxima 81/522 kviitungi kohaselt on hageja vajaduseks ka õuelamp, kuigi hageja elab linnas. Suur osa tšekke on pärit ajast, mille eest hageja elatist ei nõua. 3(9)
13.Hageja vajadused on ülepaisutatud. Hüpoteeklaen ei ole hageja vajadus. Kütusekulu on põhjendamatu, hageja saab ka bussiga sõita, hagis nimetatud kulud mainitud ei ole. Hageja ei vaja uut kallist telefoni ega sellega seotud suuri telefoniarveid. Puudub vajadus mängukonsooli järele. Ravimitele ja vitamiinidele kostja vastu ei vaidle. Autokooli kulu ei ole esmavajadus. Hageja käib eliitkoolis – puudub vajadus täiendavateks tundideks. Maja küttekulu on ülepaisutatud ja arvestatud valesti – suvel ei köeta. Arvestades huviringidega seonduvat, siis viirusaegsed piirangud on huvitegevuse välistanud. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja on täisealine laps; • kostja on hageja isa; • hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; • kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist rahas maksnud; • hageja õpib XXX, omandades parasjagu keskharidust (tlk 11); • kostjal on veel kaks alaealist last (02.06.201 sündinud A ja 18.03.2009 sündinud B), kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus (tlk 28-29, sünnidokumendid).
17.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 400 eurot alates 2021.a veebruarikuust, kuid seejuures mitte väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
18.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (ii) kostja teised alaealised lapsed jääksid elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu; (iii) hageja kulud on osaliselt ebavajalikud ja ülemäärased ja tõendamata.
19.Ülalt nähtub, et hageja õpib gümnaasiumis. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele 4(9)
hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine poleks vajalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda.
20.Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10).
21.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Eluasemekulud (küttekulu ja maamaks) Toit Tervisehoid (ravimid, vitamiinid) Transport (kütus) Sidekulud (telefon ja internet) Riided ja jalanõud Hügieen ja kosmeetika Juuksur TV, kodune telefon, Internet Kodukeemia Taskuraha Meelelahutus ja õppematerjalid Puhkus Täiendõpe (inglise ja eesti keel, matemaatika) Hüpoteeklaen ja sellega seonduv kindlustus
141,02
Hagejal on ka järgmised ühekordsed kulutused: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Mobiiltelefon Autokool Tahvelarvuti Mängukonsool
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Kohtu kommentaar
5(9)
Eluasemekulud (küttekulu ja maamaks)
Toit
Tervisehoid (ravimid, vitamiinid) Transport (kütus)
Sidekulud (telefon ja internet) Riided ja jalanõud
Hügieen ja kosmeetika
Juuksur
TV, kodune telefon, Internet
Kodukeemia
Tõendid tlk 47-48. Kohus märgib, et maamaks ei ole seostatav hageja igapäevaste vältimatute vajadustega. Maamaks on kinnisasja omaniku kohustus riigi ees ega ole seotud kuidagi hageja poolse kasutusega. Küttekulu on materjali kogust arvestades jaotatav tervele aastale, mistõttu on küttekulu ühes kuus 110 eurot, millest hageja osa on pool. Tõendid tlk 43. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud. Kostja ei vaidlusta kulu ning kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Tõendid tlk 45. Kohus leiab, et kulu on tõendamata, kuna tšekkidelt nähtub, et kütust on soetanud AlfaTaxi OÜ. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on nimetatud äriühing seotud temale tekkivate transpordikuludega. Tõend tlk 52. Kulu on tõendatud. Tõendid tlk 40-41. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt sedavõrd kõrge. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. 6(9)
Taskuraha
Meelelahutus ja õppematerjalid
Puhkus Täiendõpe (inglise ja eesti keel, matemaatika)
Hüpoteeklaen ja sellega seonduv kindlustus
Kokku:
Tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga. Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Kulu on tõendamata. Tegemist ei ole esmavajadusega. Hageja ei ole selgitanud, et tal oleks viidatud ainetes mahajäämus vms. Kulu kandmine on tõendatud (H 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku eluasemekuluga.
550 eurot
Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 550 eurot kuus. Seega tuleb kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 275 eurot kuus (550 / 2). Kõik hageja poolt välja toodud ühekordsed kulud (elektroonikaseadmed ja autokool) ei ole sellised vältimatult vajalikud kulud, millega täisealise lapse elatise väljamõistmisel peaks arvestama. Seega jätab kohus vastavate kuludega seonduva tähelepanuta.
23.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
24.Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja on tööealine ning -võimeline, kuid tal puudub sissetulek. Kostjal puuduvad pangakontol vabad vahendid. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostja on äriregistrist nähtuvalt Antares Trading OÜ (rk 12605582) juhatuse liige. Kostjale sõidukeid ja kinnisvara ei kuulu. 7(9)
Kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal suuremat sissetulekut teenida. Vastav ei nähtu ka esitatud arstitõendist (tlk 81). Kostja ei ole esitanud tõendit, kust nähtub, et kostjal oleks arstlike ekspertiiside tulemusel tuvastatud töövõime vähenemine või puudumine. Kostja märgib, et tal on kohustus ülal pidada oma kahte alaealist last. Samas ei ole kostja esile toonud, kui suured on nende laste kulud. Kohus on selle vajadusele viidanud 19.04.2021 määruses. Seega jätab kohus nimetatud vastuväite tähelepanuta. Kostjal aitab rahalisi kohustusi kanda tema ema, mistõttu kostja on oma emale võlgu 110 000 eurot, mille kohta on vormistatud ka laenuleping (tlk 77-78, tlk 84). Kostja igakuised vältimatud kulud on järgmised: elekter 20 eurot, telefon 5 eurot, sidekulud 20 eurot, toit 120 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, transport 70 eurot, ravimid 60 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot, eluasemekulu 47 eurot, kokku 462 eurot. Kulude olemasolu ei ole kostja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodust nähtuvalt puudub kostjal vara ja sissetulek. Siiski tuleb arvestada, et kostja on tasunud hagejale elatist 195 eurot kuus (mis on ligilähedane nõutava elatisega) kuni tema täisealiseks saamiseni, millest johtuvalt kohus eeldab, et kostjal on vastav majanduslik võimekus olemas. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on sedavõrd hea, et võimaldab hagejale nõutavas ja kulupõhises ulatuses elatist tasuda.
25.Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 206,25 eurot kuus. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Samuti arvestab kohus siinkohal sellega, et kostja on töövõimeline ning omab tasuvat töökohta. Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka seda, et hageja on täisealine ning 3 kuuse suvepuhkuse vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 9 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades 9 kuuse elatise kogusumma (9 x 275 = 2475) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 206,25 eurot (2475 / 12).
26.Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja igakuine elatis summas 206,25 eurot alates 09.02.2021 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 8(9)
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3600 eurot (400 x 9). Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh oluliselt väiksemas ulatuses kui hageja nõudis. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2022. a otsusega nr 2-212030.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.