Vabastada F.X (pankrotis) riigilõivu summas 65 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Holm Bank AS (avaldaja) esitas 08.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.X-i (puudutatud isik, võlgnik) vastu, milles palus võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista põhinõude 435 eurot, intressi 54,07 eurot perioodi 16.04.2023-12.10.2023 eest
määraga 14,9% aastas, viivise 2,36 eurot perioodi 16.06.2023-29.09.2023 eest määraga 14,9% aastas, lepingutasu 2,36 eurot ja võlakokkuleppe sõlmimise tasu 30 eurot. Avaldaja märkis, et nõude aluseks on 21.01.2021 avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping nr 00651101219, mille alusel väljastas avaldaja võlgnikule laenu 883,49 eurot OÜ-lt Studio Moderna kauba ostmiseks. 24.10.2023 sõlmisid pooled kokkuleppe võlgnevuse likvideerimiseks, mida võlgnik ei täitnud. 29.09.2023 saatis avaldaja võlgnikule kirjaliku laenulepingu ülesütlemise avalduse, mille järgi ütles avaldaja laenulepingu üles alates 13.10.2023.
2.Pärnu Maakohus tegi 09.01.2024 määrusega makseettepaneku, mille saatis võlgniku e-posti aadressile. Võlgnik vastas kirjale 09.01.2023, lubades võlgnevuse tasuda ning täiendavalt 23.01.2024, lisades kirjale enda poolt digitaalselt allkirjastatud maksettepaneku. Makseettepanekule võlgnik vastuväidet ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus kohustas 14.02.2024 määrusega (maksekäsk) võlgnikku tasuma avaldajale põhinõudeid summas 435 eurot ja kõrvalnõudeid summas 90,99 eurot ning hüvitama riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Määruskaebus
4.Võlgnik esitas maksekäsu määruse peale määruskaebuse ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Võlgnik märkis, et tal on psühhiaatriline diagnoos, töövõimetus ning ta vajab kõrvalist abi IT-lahenduste kasutamisel ja dokumentide koostamisel. Võlgnikul ei olnud juurdepääsu e-toimikule kuni 29.02.2024. Menetluse edasine käik
5.Pärnu Maakohus rahuldas 04.03.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas ta 65 euro suuruse riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ning jättis rahuldamata menetlusabi taotluse muude kohtukulude kandmiseks.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik on saanud varasemalt kõik dokumendid e-toimiku teel kätte (kaasa arvatud makseettepaneku) ja suhelnud kohtuga ning avaldajaga korduvalt e-posti teel. Makseettepaneku kirjale on etoimikust nähtuvalt ka võlgniku poolt tulnud kohtule vastus 23.01.2024. Esitatud määruskaebusega ei ole kaasa lisatud ühtegi tõendavat dokumenti, millest nähtuks, et võlgnik ei saanud esitada makseettepanekule vastuväidet temast sõltumata mõjuva põhjuse tõttu.
7.Pärnu Maakohtu 20.03.2024 määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule TsMS § 663 lg 6 alusel.
8.Pärnu Maakohus jättis 30.04.2024 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Võlgnik teatas ringkonnakohtule, et tema üle on Harju Maakohtu 29.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-3821 seatud eestkoste kõigi asjade ajamiseks ning tema eestkostjaks on määratud Tallinna Linnavalitsus, kelle ta palus menetlusse kaasata.
10.Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti kaudu) teatas 12.02.2025, et toetab puudutatud isiku määruskaebust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt võeti Harju Maakohtu 18.03.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-3752 menetlusse võlgniku maksejõuetusavaldus, nimetati võlgnikule usaldusisik ning keelati võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 lg 1 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 3 kohaselt käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Vastavalt pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 2 peatub pankroti väljakuulutamisega võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni. TsMS § 361 lg 1 järgi uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 02.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 224-3752 välja kuulutatud võlgniku pankrot ja võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes nimetati RP. Pankrotihaldur teatas 19.02.2025 ringkonnakohtule, et ta ei soovi astuda menetlusse. Eeltoodule tuginedes on menetluse peatumise alus ära langenud, mistõttu tuleb tsiviilasja menetlus uuendada.
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning maksekäsu kiirmenetlus lõpetada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 4891 lg 2 kohaselt võib võlgnik maksekäsu peale esitatud määruskaebuses tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
14.Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb kontrollida ka nõude põhjendatust. Ainult nõude põhjendatust kontrollides saab selgitada, kas nõue võis olla selgelt põhjendamatu TsMS § 4891 lg 2 p 3 tähenduses. Ringkonnakohtul tuleb kontrollida maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust, mille korral on võimalik lähtuda sarnasest kontrollist, nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt. Ringkonnakohus ei peaks lähtuma määruskaebuse lahendamisel mitte sellest, kas kaebaja sisulised vastuväited annaksid aluse nõude rahuldamata jätmiseks, vaid otsustama üksnes seda, kas on võimalik maksekäsu tühistamine võlgniku määruskaebuse alusel (RKTKm 09.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 14.3–14.6). Õiguskirjanduses on selgitatud, et õigusliku põhjenduse kontroll tuleb läbi viia sõltumata sellest, kas võlgnik määruskaebuses ise sellele tugineb (vt TsMS III Kommenteeritud väljaanne (2018), § 4891 p 3.4.5 d). Ringkonnakohus märgib, et nõue on selgelt põhjendamatu, kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusena avaldaja esitatud asjaolusid arvestades ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada.
15.Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Avaldaja on viidanud, et nõude aluseks on 21.01.2021 avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping nr 00651101219, mille alusel väljastas avaldaja võlgnikule laenu 883,49 eurot OÜ-lt Studio Moderna kauba ostmiseks.
16.Riigikohus on selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.
Riigikohus on selgitanud, et mainitud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine (vt VÕS § 4062 lg 1), siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad, ja intressikokkuleppe kehtivuse eelduseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, siis peab krediidiandja oma nõude eeldusena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama. See kohustus on krediidiandjal sõltumata menetlusliigist, s.o nii hagimenetluses kui ka maksekäsu kiirmenetluses. See tähendab, et kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13–15, 17, 24– 25).
17.Kuna praegusel juhul ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduses kirjeldatud kõiki asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et avaldaja nõue on kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud, kuid kohus peab omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 28), siis tuleb maksekäsu määrus TsMS § 489 1 lg 2 p 3 kohaselt tühistada. TsMS § 4891 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Kuna Harju Maakohtu 02.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-3752 on välja kuulutatud võlgniku pankrot, ei saada ringkonnakohus
tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. PankrS § 44 lg-st 1 tulenevalt võivad võlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et lähtudes FiMS § 43 lg-st 1, PankrS § 43 lg-st 2, PankrS § 44 lg-st 1 ja TsMS § 4891 lg-st 4 tuleb maksekäsu kiirmenetlus lõpetada.
18.Kuna maksekäsu määrus kuulub eeltoodust tulenevalt tühistamisele, siis ei hinda ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, kas käesoleval juhul esineb võlgniku poolt TsMS § 4891 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud aluseid maksekäsu tühistamiseks.
19.TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 162 lg-st 4 tulenevalt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võttes arvesse, et maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse avaldaja nõuet hagimenetlusse üle andmata võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu, on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
20.Pärnu Maakohus rahuldas 04.03.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel 65 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Juhul, kui hagita menetluses anti menetlusosalisele menetlusabi, võib kohus TsMS § 190 lg 6 järgi mõista TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust juhindudes menetluskulud riigituludesse välja menetlusosaliselt, kelle huvides lahend tehti, või muult menetlusosaliselt, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Samas võib kohus TsMS § 190 lg 7 järgi menetlusosalise mõjuval põhjusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka omal algatusel vabastada (vt RKTKm 04.03.2015, 3-2-1-161-14, 19). Ringkonnakohus pidas praegusel juhul põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Võttes arvesse käesoleva vaidluse asjaolusid ja võlgniku maksejõuetust, on põhjendatud võlgnik riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada.
21.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 4891 lg 5).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.