V. L.i hagi E. L.i vastu kasutuseeliste väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:V. L. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx) Hageja lepinguline esindaja: Ants Kuningas (e-post: [email protected]) Kostja: E. L. (ik. xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx, xxx linn) Kostja lepinguline esindaja: Kaie Mandel (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada V. L.i ja E. L.i vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 V. L. loobub hagist E. L. vastu kasutuseeliste saamiseks. 1.2 Pooled kinnitavad, et kummalgi poolel ei ole kompromissi kui terviku täitmise järgselt kasutuseeliste nõudeid teineteise vastu. 1.3 Pooled välistavad õiguse esitada üksteise vastu uusi nõudeid, mis ei ole nimetatud käesolevas kompromissis ja mis tulenevad osaliste vahelistest õigussuhetest ning nende asjaoludest (ühisvara, kaasomand, seltsing, kasutuseelised, hüvitusnõuded), mis on seotud kohtuvaidlustega tsiviilasjades xxx ja 2-21-4863. Osalised on kokku leppinud, et on üksteise suhtes sellistest täiendavatest nõuetest kompromissi alusel loobunud.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-4863 V. L.i hagis E. L.i vastu kasutuseeliste väljamõistmiseks seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega.
4.Tagastada V. L.ile pool (1⁄2) hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot, V. L. arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas 2-21-4863“. V. L. tasus Rahandusministeeriumi arvelduskontole 25.03.2021 riigilõivu kokku summas 600 eurot ja 26.03.2021 riigilõivu summas 100 eurot.
5.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.
Edasikaebamise kord
Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Tsiviilasja asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi xxx - E. L.i (L) hagi V. L.i (L) vastu ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks; - V. L.i (L) vastuhagi E. L.i (L) vastu ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks; - Ü. A. (A) hagi E. L.i ja V. L.i vastu 54 000 euro ja viiviste nõudes.
Harju Maakohus tegi 27.11.2020 kohtuotsuse millega otsustas:
1.Rahuldada E. L.i hagi V. L.i vastu ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamise nõudes osaliselt.
2.Rahuldada V. L.i vastuhagi E. L.i vastu ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks osaliselt.
3.Rahuldada Ü. A. hagi E. L.i ja V. L.i vastu 54 000 euro ja viiviste nõudes osaliselt.
4.Jagada E. L.i, V. L.i ja Ü. A. ühisomandisse kuuluv seltsinguvara järgmiselt:
4.1.Kinnisasi asukohaga xxx xx, xxx linn, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud ühisomanikena E. L. ja V. L. (edaspidi nimetatud Kinnistu), müüa avalikul enampakkumisel. Müügist saadud rahast:
4.1.1.tasuda müügi ja avaliku enampakkumise kulud (sh kohtutäituri tasu);
4.1.2.rahuldada Xxx xxx nõuded, mis tulenevad E. L.i, V. L.i ja Xxx xxx vahel sõlmitud eluasemelaenu lepingust number xxxxxxxxxx;
4.1.3.müügist saadud ülejäänud raha (müügihind, millest on maha arvatud punktides 4.1.1.-4.1.2. nimetatud kulud), jagada E. L.i, V. L.i ja Ü. A. vahel võrdsetes osades.
4.2.V. L.i osa arvelt maksta E. L.ile välja hüvitis lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest summas 7057,25 eurot ulatuses, mida ei ole E. L.ile välja makstud punktis 4.2. nimetatud korteriomandi müügist saadud rahast;
5.Lõpetada ühisomand hageja ja kostja abielu kestel omandatud varale järgmiselt:
5.1.Xxx xxx xx asuv korteriomand, mille reaalosaks on korter number xx, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx all müüa avalikul enampakkumisel ning müügist saadud rahast:
5.1.1.tasuda müügi ja avaliku enampakkumise kulud (sh kohtutäituri tasu);
5.1.2.maksta E. L.ile välja hüvitis lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest summas 7057,25 eurot osas, mida ei ole E. L.ile välja makstud punktis 4.1. nimetatud kinnisasja müügist saadud rahast;
5.1.3.ülejäänud müügist saadud raha (müügihind, millest on maha arvatud punktis 5.1.1.-5.1.2. nimetatud kohustused) jagada E. L.i ja V. L.i vahel võrdsetes osades.
6.Jätta rahuldamata kostja nõue jagada hageja ja kostja ühisvarana sõiduauto Renault Megane 2008.
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3. juuni 2021 kohtuotsusega otsustas Tallinna Ringkonnakohus:
1.Jätta Harju Maakohtu 27.11.2020 otsus muutmata.
2.Harju Maakohtu 27.11.2020 otsus on jõustunud osas, milles kohus lõpetas poolte ja kolmanda isiku ühisomandi kinnisasja, asukohaga xxx xx, xxx linn, suhtes ja määras selle müügi avalikul enampakkumisel, millest saadud rahast tasuda esmajärjekorras müügi ja avaliku enampakkumise kulud. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles kohus lõpetas poolte ühisomandi korteriomandi osas ja jättis rahuldamata vastuhagi sõiduauto osas ühisomandi lõpetamiseks.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
5.Rahuldada E. L.i taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata Ü. A. poolt E. L.ile hüvitatavateks menetluskuludeks 144 eurot.
6.Mõista Ü. A.lt E. L.i kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 144 eurot.
7.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Ü. A.l tasuda E. L.ile viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Rahuldada V. L.i taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata Ü. A. poolt V. L.ile hüvitatavateks menetluskuludeks 318 eurot.
9.Mõista Ü. A.lt V. L.i kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 318 eurot.
10.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Ü. A.l tasuda V. L.ile viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Harju Maakohtu menetluses on ka tsiviilasi 2-21-4863 V. L.i hagis E. L.i vastu kasutuseeliste väljamõistmiseks.
5.V. L., E. L. ja Ü. A. esitasid ringkonnakohtule tsiviilasjas xxx kompromisslepingu, mille palusid kinnitada.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 09.07.2021 kohtumäärusega Harju Maakohtu 27.11.2020 otsuse kinnisasja asukohaga xxx xx, xxx linn avalikul enmpakkumisel müügist saadava raha jaotamise viisi ja Ü. A. menetluskulude jaotuse osas ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 otsuse ja kinnitas E. L.i, V. L.i ja Ü. A. kompromissi järgnevalt: - kompromiss on käsitletav üksnes tervikuna, osalised on kokku leppinud, et loobuvad õigusest kompromissist taganeda; - juhul, kui kompromissi mõni kokkulepe või säte on vastuolus seadusega, tühine või kehtetu, teevad osalised kõikvõimaliku, et asendada seadusega vastuolus olev või tühine või kehtetu säte kompromissi mõttele vastava kehtiva sättega; - osalised välistavad õiguse esitada üksteise vastu uusi nõudeid, mis ei ole nimetatud käesolevas kompromissis ja mis tulenevad osaliste vahelistest õigussuhetest ning nende asjaoludest (ühisvara, kaasomand, seltsing, kasutuseelised, hüvitusnõuded), mis on seotud kohtuvaidlustega tsiviilasjades xxx ja 2-21-4863. Osalised on kokku leppinud, et on üksteise suhtes sellistest täiendavatest nõuetest kompromissi alusel loobunud; - V. L., E. L. ja Ü. A. soovivad ümber kujundada tsiviilasjas xxx jõustunud kohtuotsuse V. L.i ning E. L.i ühisvarana jaotatud kinnisasja suhtes, mille omandamisel osales Ü. A. seltsinglasena ja mille asukoht on xxx xx, xxx linn, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud ühisomanikena E. L. ja V. L., jättes kinnisasja, mis on kinnistusraamatusse kantud registriosa nr xxxxxxx all käesoleva kompromissi alusel E. L.i ainuomandisse;
-
-
-
-
-
-
-
-
V. L. annab kompromissi alusel nõusoleku kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnistu omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega V. L. kustutatakse kinnistu nr xxxxxxx omanikuna kinnistusraamatust ja kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse E. L.; kõik E. L.i, V. L.i ja xxx xxx vahel sõlmitud eluasemelaenu lepingust number xxxxxxxxxx tulenevad kohustused jäävad täies ulatuses E. L.i kanda, kusjuures V. L. ei pea E. L.ile hüvitama laenulepingust number xxxxxxxxxx lähtuvaid ja E. L. poolt juba täidetud, samuti täitmata ja tulevikus tekkivaid maksete kohustusi, samuti ei pea V. L. täitma laenulepingust number xxxxxxxxxx tulenevaid tulevasi kohustusi xxx xxx-le. E. L. kohustub esitama V. L.ile hiljemalt ühe kalendrikuu jooksul kompromissi allkirjastamisest kirjaliku kinnituse selle kohta, et xxx xxx (või selle krediidiasutuse õigusjärglane) on vabastanud V. L.i kõigi eluasemelaenu lepingust number xxxxxxxxxx tulenevate kohustuste täitmisest; V. L. ja E. L. soovivad ümber kujundada tsiviilasjas xxx jõustunud kohtuotsuse V. L. ja E. L. ühisvarana jaotatud korteriomandi suhtes, mille asukoht on xxx xx, xxx linn, mille reaalosaks on korter number xx, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud V. L., jättes korteriomandi, mis on kinnistusraamatusse kantud registriosa nr xxxxxxx all käesoleva kompromissi alusel V. L.i ainuomandisse; E. L. annab kompromissi alusel nõusoleku kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi omanikukannete muutmiseks, mille kohaselt kantakse korteriomandi xxx xx, xxx linn, mille reaalosaks on korter number xx ja registriosa nr xxxxxxx registrisse ainuomanikuna V. L.; E. L. avaldab, et soovib ümber kujundada tsiviilasjas xxx kohtuotsusega E. L.i kasuks välja mõistetud tagajärge ja loobub kompromissis kokku lepitud alusel kõigist tsiviilasjas xxx rahuldatud rahalistest ja mitterahalistest nõuetest V. L.i ja Ü. A. vastu; Ü. A. avaldab, et soovib ümber kujundada tsiviilasjas xxx kohtuotsusega Ü. A. kasuks välja mõistetud tagajärge ja loobub käesolevaskompromissis kokku lepitud alusel kõigist tsiviilasjas xxx rahuldatud rahalistest ja mitterahalistest nõuetest E. L.i ja V. L.i vastu; V. L. avaldab, et soovib ümber kujundada tsiviilasjas xxx kohtuotsusega V. L. kasuks välja mõistetud tagajärge ja loobub käesolevas kompromissis kokku lepitud alusel kõigist tsiviilasjas xxx rahuldatud rahalistest ja mitterahalistest nõuetest E. L.i ja Ü. A. vastu; V. L. kinnitab, et ta loobub nõuete esitamisest ka D. Li vastu; V. L., E. L. ja Ü. A. avaldavad tahet lõpetada tsiviilasjas xxx vaidlus kompromissis kajastatud viisil. Osalejad kinnitavad, et teavad vaidluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi, kusjuures avaldavad soovi, et kõik menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.
7.Hageja esitas 05.07.2021 Harju Maakohtule taotluse, mille kohaselt paluvad pooled kinnitada poolte vahel kohtule esitatud kompromiss, mille kohaselt hageja loobub hagist ning pooled avaldavad, et kummalgi poolel ei ole kompromissi kui terviku täitmise järgselt kasutuseeliste nõudeid teineteise vastu ja pooled välistavad õiguse esitada üksteise vastu uusi nõudeid, mis ei ole nimetatud käesolevas kompromissis ja mis tulenevad osaliste vahelistest õigussuhetest ning nende asjaoludest (ühisvara, kaasomand, seltsing, kasutuseelised, hüvitusnõuded), mis on seotud kohtuvaidlustega tsiviilasjas 2-21-4863. Osalised on kokku leppinud, et on üksteise suhtes sellistest täiendavatest nõuetest kompromissi alusel loobunud. Menetluskulud paluvad pooled
jätta kummagi poole enda kanda ja lisaks palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muuhulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kooskõlas TsMS § 428 lõike 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse lõpetamise korral kompromissiga, samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kuulub see rahuldamisele vastavalt TsMS § 430 lõikele 3. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Küll aga sätestab TsMS § 459 lõige 1, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud nõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
10.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda VÕS-is nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lõike 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
11.TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud kulud, mille osas vastav erikokkulepe puudub (sealhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda.
12.Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
13.Kohus rahuldab V. L.i taotluse ja tagastab talle pool tsiviilasjas nr 2-21-4863 hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 350 eurot. Riigilõiv kuulub tagastamisele V. L. arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas 2-21-4863“. V. L. tasus Rahandusministeeriumi arvelduskontole 25.03.2021 riigilõivu kokku summas 600 eurot ja 26.03.2021 riigilõivu summas 100 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.