Võlaõigus

1.2 M. R. tasub käesoleva määruse resolutsiooni p 1.1 märgitud võlgnevuse Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxxx viitenumbriga 713243387.

1.3 Kui M. R. tasub osaliselt või hilineb käesoleva määruse resolutsiooni p 1.1 fikseeritud osamakse tasumisega, on Aktiva Finance Group OÜ-l õigus nõuda M. R.lt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga 10% aastas (0,0274% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani. 1.4 M. R. poolt kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Finance Group OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja M. R. kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

sularahas 100 eurot kuus. Kohus kontrollis, et krediidiandja on tuvastanud kostja sissetuleku suuruse ja allika. Lisaks sellele kontole, mille väljavõtte hageja on esitanud, kasutas kostja enda sõnul ka teisele eraisikule kuuluvat kontot, kust läksid maha mõned igakuised maksed (jõusaal, Netflix). Laenumakseid sealt kontolt ei tasutud. Kotja sõnul võttis tema noorem vend tema IDkaarti kasutades 2008. a suvel kostja nimele mitmeid kiirlaene (esines krediidiandjate juures kostjana, kuna on väliselt sarnane). Kuna vend oli siis ise alaealine, kostja venna vastu nõuet ei esitanud. Kohtutäiturid aja jooksul täitsid need võlad ära. Kostja kinnitas, et nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimise ajal enam võlgu ei olnud ning laenu võttis ta auto ostmiseks (ning ka tegelikult ostis selle eest auto). Makseraskustesse jäi koroonaviiruse ajal, kui kaotas töö. Kostja kinnitas, et praegu on tal töökoht ning tema palk on 111,20 eurot bruto päevas. Kuus töötab kas 14 või 17 päeva, töötab laeval. Eluasemekuludena maksab sõbrale 150 eurot kuus tema juures ööbimise eest, kommunaalarveid ei tasu. Lapsi (st ülalpeetavaid) ei ole. Kostja kinnitas, et 234,22 euro tasumine kuus on talle jõukohane. Hageja ja kostja kinnitasid, et kostja on juba tasunud 4 kompromissijärgset tagasimakset. Hinnates hageja poolt esitatud tõendeid ning kostja selgitusi, on kohus seisukohal, et krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Leping on kostja poolt allkirjastatud, sisaldas nõutud andmeid ning lepingudokumendid olid kostjale püsival andmekandjal kättesaadavad. Krediidi kulukuse määr jäi lubatu piiresse. Kostja kinnitas, et on laenu kätte saanud. Samuti ei vaielnud kostja vastu sellele, et on lepingu üles ütlemise teate kätte saanud. Ka on möödunud laenu tagastamise lõpptähtaeg. Kohus kontrollis, et kompromissi täitmine on kostjale jõukohane ning et kostja sai aru kompromissi tingimustest. Kohus selgitas kostjale, et võrreldes hagi nõuetega on kostjale ainus leevendus võla tasumine osade kaupa, mida kohus otsusega omal algatusel määrata ei saaks. Riigilõivu vähenemise näeb ette seadus (kompromissi korral pool hagimenetluses tasutud riigilõivust tagastatakse). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kompromissi võib kinnitada. Küll aga ei saa kohus kinnitada kompromissi punkti 3, milles on ette nähtud kompromissijärgsete maksete tasumisega viivitusse sattumisel viivis määraga 23,98% aastas. Selline viivisemäär ei vasta VÕS § 113 lg 1 tingimustele, mille kohaselt viivisemäär võib olla kas seadusjärgne või intressimääraga võrde. Lepingujärgne intressimäär oli 10% aastas. Hagis on hageja nõudnud ka viivist samas määras. KIOS § 3 lõikest 9 tulenevalt ei saa hageja sõlmida võlgnikuga kokkulepet, mis halvendaks võlgniku olukorda. Ilmselgelt halvendaks võlgniku olukorda see, kui 10% viivisemäära asemel arvestataks viivist 23,98% aastas. Seega sellist kokkulepet kohus ei kinnita. Kohtuistungil selgitas kohus seda pooltele ning pooled kinnitasid, et on nõus, et kohus kinnitab kompromissi selliselt, et viivisemääraks on 10% aastas.

leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.