Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude suurus rahaliselt kindlaks määramata, sest menetluskulude kohta andmeid esitatud ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

08.02.2021.a esitas hageja Bxxxx Axx Tartu Maakohtule hagi (tl 5) lapse RxxxxKxxxxxx Bxxxx vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja taotleb temalt 20.09.2019.a kohtu määrusega kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatisesumma vähendamist 145 eurole kuus. Kohtu määrusega on hagejalt välja mõistetud elatis alates oktoobrist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Veel on selle kohtu määrusega kohustatud hagejat tasuma tagasiulatuv elatisevõlgnevus summas 3000 eurot kuus. Käesoleval ajal on hageja kohustatud maksma kostjale elatist 292 eurot kuus, kuna selline on pool miinimumpalka. Hageja taotleb elatisesumma vähendamist, kuna tema majanduslik seis ei võimalda nõutud summa tasumist. Hageja on töötu, tal on pere ja peres laps Lxxxxxx Axx. Pere elab peretoetustest, ka lapse ema viibib emapuhkusel. Hageja elab üürikorteris, hagejal tuleb kanda selle kulud, tasuda kommunaalteenuste eest. Seetõttu on hagejal raskendatud varasemalt kokkulepitud elatisesumma maksmine ja ta taotleb elatisesumma vähendamist PkS § 101 lg.1 sätestatud määrast väiksemaks. Hageja tugineb kohtupraktikas väljendatule, et mõjuvaks põhjuseks elatisesumma vähendamisele võib olla olukord, kus vanemal on uus pere ja juurdesündinud laps, kes elatise väljamõistmise korral teisele lapsele osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Summat 145 eurot kuus oleks hageja võimeline tasuma. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tartu Maakohtu 02.03.2021. a määrusega võeti hagi menetlusse ja kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja esitas 05.03.2021. a oma kirjalikud seisukohad hagiavaldusele (tl 11-13). Kostja märgib, et ta on nõus sõlmima kompromissi elatise vähendamiseks 220 eurole kuus. Hageja elatise võlg on seisuga 05.03.2021 7898 eurot, mis näitab, et hageja ei täida oma kohustusi ega toeta last. Kostja esitab kohtuotsuse 1.veebruarist 2021 kriminaalasjas 1-21-370 (tl.14-15), milles on hageja süüdi tunnistatud KarS § 169 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ehk lapse ülalpidamiskohustuse rikkumises ja kuritahtlikus kõrvalehoidumises ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hageja on jätnud elatise pikema aja jooksul ja süstemaatiliselt maksmata, varjab oma tulusid ja enda ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja vastas kostja vastusele (tl.25), teatades, et ta ei ole nõus kostja pakutud kompromissiga. Kompromissisumma on liiga suur, mida hageja ei suuda maksta, kuna tema ülalpidamisel on veel üks laps.

Kohus kirjas 04.06.2021 selgitas pooltele menetluslikku olukorda, tõendamist vajavaid asjaolusid. Kohus tegi hagejale ettepaneku täiendada tema esitatud asjaolusid ja tõendeid. Hageja vastas kohtule 21.juunil (tl.32), esitades oma kontoväljavõtte krediidiasutusest. Tal ei ole sissetulekut viimase poole aasta jooksul. Ta ei ole leidnud endale sobivat tööd. Ta on töötukassas arvel, on saanud mõnikord teha juhutöid, millest saadav sissetulek läheb eluasemekuludeks. Pere elab ainult peretoetustest. Lapse kulud on igakuiselt päris suured. Et perega paremini rahaliselt toime tulla, palub hageja vähendada elatisesummat 145 eurole kuus. Hageja märgib, et tunneb, et makstes elatist kostjale 292 eurot kuus, on jäänud laps tema uues peres vähem kindlustatuks. 19.08.2021. a kirjaga (tl 34) selgitas kohus pooltele asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ja teatas, et a asi lahendatakse kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg.1 alusel. Kohus tutvustas pooltele oma järeldusi tulenevalt kohtule esitatud asjaoludest. Kohus määras pooltele tähtaja soovi korral lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, teatas kohtulahendi tegemise aja. Pooled kohtule lõppseisukohti ega menetluskulude nimekirju ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hageja nõue elatise vähendamiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus vähendab varem väljamõistetud elatist, kuna hageja peresse on sündinud laps, kes elatise maksmisel kostjale võib osutuda varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ehk kostja. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et Rxxx-Kxxxxxxxx Axx, sündinud xxxxxxxxxx.a, on kostja seadusliku esindaja Gxx Gxxxxxxx ja hageja Bxxxx Axx alaealine laps. Nimetatud asjaolu nähtub ka Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 20.09.2019.a määrusest tsiviilasjas nr. 2-19-12007 (tl.8-9). Kostja elab ema Gxx Gxxxxxx juures ning hagejast isa Bxxxx Axx elab hagejast eraldi. Kohtu määrusega on kohus kinnitanud kompromissi kostja vanemate vahel. Kompromiss seisneb selles, et kostja ema ja isa on leppinud kokku, et isa (käesolevas asjas hageja) maksab oma lapse ülalpidamiseks elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras, määruse koostamise ajal summas 270 eurot kuus alates oktoobrist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtu määruse resolutsiooni p.1.2. kohustab Bxxxx Axxx maksma tagasiulatuvat elatise võlgnevust summas 3000 eurot 12 kuu jooksul 250-euroste osamaksetena kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja peresse on xxxxxxxxxx sündinud laps Lxxxxxx Axx, kelle isa on hageja (sünni tõend tl.6). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 459 sätestab: 1) Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja

2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Käesoleval juhul on hagejal pärast eelmise kohtulahendi tegemist 21.07.2020 sündinud teine laps. Sellele asjaolule tuginebki hageja, paludes elatisesumma vähendamist 145 eurole kuus. Hageja Bxxxx Axx ei vaidlusta elatise maksmise kohustust ega ka lapse vajadusi PkS § 102 lg.1 sätestab: Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varaliist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PkS § 102 lg.2 sätestab: vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on elatisesumma vähendamise nõuet põhjendanud ka sellega, et ta on praegusel ajal töötu, sissetulekud puuduvad ja pere elatub üksnes peretoetustest. Kohus lahendab hagiasja TsMS § 5 lg.1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb lugeda tõendatuks, et hageja Bxxxx Axx ametlikult ei tööta ja tal puuduvad kontrollitavad sissetulekud. See asjaolu tuleb lugeda tõendatuks hageja enda väite alusel ja sellist käitumist- et hageja ametlikult ei tööta- kinnitab ka kostja oma vastuses. Ka kriminaalasja arutavale kohtule (kohtuotsus tl.14) on Bxxxx Axxxesitanud andmed, et ta ametlikult ei tööta. Hageja on esitanud väited, et tal sissetulekud puuduvad ja tõendab seda pangakonto väljavõttega (tl.33), millel märtsikuust kuni juunikuuni 2021 laekumised puuduvad. Kohus leiab, et sellises olukorras- hageja väidab, et tal sissetulekud puuduvad ja vastaspool ehk kostja kinnitab, et selline käitumismuster on hagejal olnud pikema aja jooksul, kuna hageja on vältinud legaalset sissetulekut- puudub vajadus teha kohtul järelepärimisi kontrollimaks hagejal sissetulekute olemasolu. Kui isiku käitumisviis on varjata oma sissetulekuid, siis need ametlikes andmetes ka ei kajastu. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hagejalt on septembris 2019 mõistetud kohtulahendiga välja elatis PkS § 101 lg.1 määras ehk pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei pea kohus asuma käesoleval juhul hindama kostja vajaduste ja tegelike väljaminekute suurust. Hagis ei ole neile asjaoludele ka tuginetud. Kohus hindab esitatud nõuet lähtudes hagi alusena esitatud asjaolust- et hageja peresse on sündinud teine laps, kes võib osutuda vähem kindlustatuks ja leiab, et selline asjaolu saab TsMS § 459 lg.1 p.1,2 alusel olla aluseks varem välja mõistetud elatisesumma vähendamisele. Kohus on seisukohal, et teise lapse sünd on PkS § 102 lg.2 neljanda lause järgi käsitatav kui mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Kaaludes, millise määrani on põhjendatud elatisesumma vähendamine, lähtub kohus asjaolust, et hageja väitel puudub tal sissetulek üldse. See tähendab, et hageja ei saa osaleda nõuetekohaselt ka selle lapse ülalpidamises, kes elab tema juures.

Perehüvitiste seaduse § 15 järgi Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Peretoetused ei ole ette nähtud vanemate enda ülalpidamiseks. Peretoetusest ei ole ette nähtud maksta ka elatist hageja teisele lapsele. Kuna hagejal sissetulek puudub, ei ole tõsiseltvõetav, et vähendatud elatise summa 145 eurot oleks hagejale täidetav. Seetõttu ei saa kohus lähtuda hageja väitest, et elatisesumma vähendamine 145 eurole kuus tagaks temale parema toimetuleku ja ka teise lapse kindlustatuse. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud (kohtu 20.09.2019 määrus tsiviilasjas 2-19-12007 tl.8-9), et hagejal oli elatisevõlgnevus 3000 eurot kostja ees juba aastal 2019, kohtulahendis on märgitud, et lapse isa (käesolevas asjas hageja) ei ole lapsele kunagi ülalpidamist andnud. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtub (kohtuotsus asjas 1-21-370 tl.14-15), et Bxxxx Axx elatisevõlgnevus seisuga detsember 2020 on 7022 eurot. See tähendab, et hageja elatisevõlgnevus on tekkinud vähemalt 24 kuu jooksul ehk ammu enne hagejal teise lapse sündi. Hageja teine laps sündis xxxxxxxxxx. Need asjaolud osutavad, et hageja suutmatus kostjale nõutud määras ülalpidamist anda ei tulene mitte asjaolust, et hagejal on peresse sündinud teine laps, vaid muudest põhjustest. Hageja on kriminaalkorras süüdi tunnistatud kuritahtlikus kõrvalehoidmises Rxxx-Kxxxxxx Axxxx ülalpidamise andmisest. Kuna hagejal on PkS §-st 96 tulenev kohustus oma alaealisele lapsele ülalpidamist anda, teeb kohus lahendi, lähtudes hageja kui lapsevanema kohustusest, et hagejal tuleb asuda legaalselt sissetulekut teenima, tagades piisava sissetuleku mõlema ülalpeetava lapse vajaduste katteks. Kohus vähendab hagejalt varem välja mõistetud elatist 220 euroni kuus. Arvestades hagejal ka teise lapse olemasolu ja PkS § 102 lg.2 sätteid, et vanem peab kasutama oma vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, tagab elatise väljamõistmine summas 220 eurot kuus hagejale võimaluse anda samas summas ülalpidamist oma teisele lapsele ja elatada ka ennast. Keskmine palk Eesti Vabariigis ületab oluliselt 1000 euro piiri ja tööle asumisel on hagejale tagatud allikad mõlema lapse ja ka enda ülalpidamiseks. Varem välja mõistetud elatise summat muudab (vähendab) kohus alates uue hagi esitamise ajast (TsMS § 459 lg.2). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS §-st 162 lg.4 jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Olukorras, kus hageja elatisevõlgnevus kostja ees on kestnud väga pikka aega, oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda alaealiselt kostjalt elatise vähendamise menetluses hageja menetluskulude kandmist. Kohtule teadaolevalt pole pooled menetluskulusid kandnud (menetluskulude nimekirja pole esitatud), mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.