Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

13) Üks lapsevanem ei planeeri lastele tegevusi teise lapsevanemaga määratud perioodile, ilma eelneva teise lapsevanema poolse nõusolekuta. 14) Lapse haigestumisel viibib laps ema juures seni, kuni on terveks saanud. Haige lapse puhul kokkulepitud aja jaotust lapsevanemate vahel ei järgita, kuni lapse tervenemiseni. Kui laps haigestub isa juures, viib isa ta esimesel võimalusel tagasi ema juurde. 15) Laste isa haigestumisel laste isa teatab sellest laste emale ja vastava laste poolt laste isa juurde planeeritud suhtluskorra perioodi algus lükkub edasi laste isa tervenemiseni, või kui laste isa on haige kogu perioodi, siis selle perioodi on lapsed ema juures tervikuna. 16) Lapsevanemad teatavad üksteisele neile teatavaks saanud olulistest arengutest laste koolielus, mida ei ole võimalik näha E-kooli kaudu. Lapsevanemate koosolekutel osaleb laste ema, seetõttu et on paremini kursis laste õppetegevusega ja saab seda ka mõjutada. 17) Lapsevanem on kohustatud edastama olulise info lapse kohta teisele lapsevanemale esimesel võimalusel peale selle info teada saamist. Oluline info on: a. Lapse tervist puudutav info – näiteks kui laps on haige - mis on diagnoos. Millised arsti visiidid on käidud, milliseid analüüse on tehtud, mis tulemusega jne. b. Laste huvid ja plaanid seoses hobitegevuste, harrastuste ja reisidega. 18) Lapse kooliväliste huvitegevuste ja spordiharrastuste valikute tegemisel tuleb saada nõusolek mõlemalt lapsevanemalt. Üks lapsevanem ei või teise teadmata ja nõusolekuta muuta lapse treeninguid või huviringe ega nendega seonduvaid kokkuleppeid. 19) Lapsele planeeritud kingitused sünnipäevadeks ja jõuludeks teatab üks lapsevanem teisele enne vastava ostu sooritamist, et vältida sama või liiga sarnase kingi tegemist. 20) Lastega välisreiside puhul tuleb saada teise lapsevanema põhimõtteline nõusolek (plaanitud ajagraafik, riik, regioon) enne reisi jaoks ettevalmistuste tegemist ja enne reisi eest oluliste kulutuste tegemist. Kohe peale reisiks konkreetsete ettevalmistuste (broneeringud, piletid) tegemist, tuleb teisele lapsevanemale esitada täpne reisiplaan (graafik, sihtkohad, ööbimiskohad). Täpse plaani esitamise hiliseim tähtaeg on neli nädalat enne reisi algust. 21) Teisel lapsevanemal on õigus keelduda välisreisiks loa andmisest, kui sihtriigi ja piirkonna turvalisus jääb olulisel määral alla Eesti turvalisuse tasemele. Turvalisuse hindamisel lähtutakse Eesti välisministeeriumi kodulehel antavatest hoiatustest ja soovitustest. Samuti teadaolevast kuritegevuse statistikast ja uudiste põhjal täienevast infost erinevate riikide ja piirkondade turvalisuse kohta. 22) Laste riided ja jalatsid. a. Laste riided ja jalatsid asuvad üldjuhul laste ema elukohas ja neid haldab laste ema. b. Laste isal on õigus saada soovi korral ülevaade laste riiete ja jalatsite olukorrast ja laste ema annab vajadusel sellekohase info laste isale c. Lapsed võtavad neile isa juures oleku perioodil vajalikud riided ja jalatsid kaasa laste ema juurest (küsides laste emalt sellekohast nõu vajadusel) ning viivad isa juures veedetud perioodi lõppedes oma riided ja jalatsid ema juurde tagasi. d. Lapsed võivad laste isa juures veedetud perioodi kestel vajadusel riideid ema juures vahetamas käia, kui see on mõistlik ja otstarbekas. Ema seisukoht isa avalduse osas

Ema palus kohtul määrata lastega suhtluskord järgmistel tingimustel: 1) Laste elukohaks on laste ema elukoht. 2) Lapsed elavad kooliperioodil laste isaga vaheldumisi iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetustel. Laste isa tuleb lastele järele laste elukohta reedel pärast laste huviringide lõppemist kell 19.00 ja viib lapsed laste elukohta tagasi laupäeval kell

lastele järele laste elukohta ja isa toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta eelnimetatud aegadel. 15) Sügisvaheaja esimese poole alates esmaspäevast kell 10.00 kuni neljapäevani kell 10.00 veedavad lapsed paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa tuleb lastele järele laste elukohta ja isa toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta eelnimetatud aegadel. 16) Isal on õigus veeta lastega suvepuhkust õppeaasta lõppemise ja uue õppeaasta alguse vahelisel perioodil kokku 20 päeva. Lapsed veedavad isaga puhkust 5 päeva pikkuste perioodide kaupa. Antud perioodil ööbivad lapsed isa juures, kui lapsed seda soovivad. Suvepuhkuse veetmise ajas isaga lepivad vanemad kokku e-kirja teel hiljemalt vastava aasta 1. maiks, arvestades laste osalemisega suvel toimuvates laagrites. Isa tuleb lastele järele laste elukohta 5-päeva pikkuse perioodi esimesel päeval kell 10.00 ja toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta viimase päeva kell 22.00. Vanemad arvestavad laste sooviga veeta juulikuu koos emaga. 17) Emadepäeva veedavad lapsed emaga. 18) Isadepäeva veedavad lapsed isaga. Isa tuleb isadepäeval lastele järele laste elukohta kell 10.00 ja isa toob lapsed tagasi laste elukohta kell 19.00. 19) Laste soovil võivad nad viibida ühe või teise vanema juures ka ühe- või kahekaupa. 20) Lapse haigestumisel viibib laps kuni tervenemiseni selle vanema elukohas, kus laps haigestus. Nende laste puhul, kes ei ole haiged, järgitakse kokkulepitud suhtluskorda. 21) Lapsevanem kohustub edastama teisele lapsevanemale lastega soetud olulist informatsiooni (eelkõige laste elukoht ja kontaktandmed, laste koolid, huviringid, tervis). 22) Mõlemal lapsevanemal on õigus minna lastega reisile Eesti piires või välismaale. Välisreiside plaanidest annab lapsevanem teisele lapsevanemale esimesel võimalusel teada e-kirja teel. 23) Lapsed võtavad neile vajalikud kooliriided ja -jalatsid kaasa laste ema juurest. Kõik muu vajaliku laste jaoks laste isa juures tagab lastele laste isa. 24) Vanemad suhtlevad last puudutavates küsimustes omavahel kirjalikult e-kirja teel. Kirjadele vastavad lapsevanemad esimesel võimalusel. 25) Vanemad täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas laste igakülgset heaolu. 26) Vanemad kinnitavad mõistmist selles, et lastel on üks elukoht ning et kasvõi ühes kuus ühe järjestikuse nädala viibimine isa elukohas ei ole laste huvides. 27) Vanemad kinnitavad, et nad suhtuvad kõigisse lastesse ühtviisi, neist kedagi eelistamata. Lastele määratud esindaja seisukohad

on isaga koos veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda, korraldab laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lastega üritusel isa. Ema viib ja toob lapsi üritustelt, mis langevad emaga veedetavale nädalavahetusele. Ema informeerib isa hiljemalt iga kalendrikuu viimasel nädalal, millised päevad tulenevalt laste huviringide jm ürituste kavast toimuvad järgmisel kalendrikuul. 2) Erinevalt muust graafikust jõulud (23.-24.12) veedavad lapsed paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Aastavahetuse (31.12.-01.01) veedavad lapsed paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa võtab lapsed nende kodust esimesel päeval kell 12 ja ema läheb lastele järgi teisel päeval kell 19. 3) Lapsed viibivad koolivaheaegadel (v.a suvevaheajal) võrdselt mõlema vanema juures, paarisaastatel esimese poole ajast isaga ja paaritutel emaga. Isa võtab lapsed nende kodust kell 10 ja ema läheb lastele järgi kell 19. Suvevaheajal viibivad lapsed isa juures kokku neli nädalat nädalase perioodina ajal, kui lapsed ei viibi laagris. Täpse ajagraafiku osas on paarisaastatel esimese valiku õigus emal ja paaritutel aastatel isal. Esimese valiku tegija peab teatama oma valiku teisele vanemale hiljemalt 01. aprilliks. 4) Isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati emaga. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapsed nende kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18 ja toimetab nad tagasi koju isadepäeva õhtul kell kella 19-ks. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, toimetab isa lapsed koju emadepäeva eelse laupäeva õhtul kella 19-ks. 5) Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lastega Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariiki ja Egiptuse Araabia Vabariiki, informeerides enne sõitu teist vanemat vähemalt kolm nädalat reisigraafikust (s.t sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lastega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Väljapoole nimetatud riike sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Vanem on kohustatud reisida soovivale vanemale andma reisiks vajaliku laste isikut tõendava dokumendi. 6) Lapse haigestumisel viibib laps selle vanema juures, kus laps haigestus, kuni tervenemiseni. 7) Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja ühekordsetes muudatustes on vanemate kokkulepe sõlmitud, kui vastav kokkulepe on sõnaselge ja mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud e-kirja või sõnumite (SMS, Messenger) teel. Kokkuleppeks juba antud nõusolek ei ole tagasivõetav. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus

Maakohus märkis, et kohus peab lahendi tegema tulenevalt laste huvidest ning õppimine oli laste jaoks väga oluline. Lapsed vajasid õppimises ka mõningast abi. Asja materjalidest nähtus läbivalt isa paindumatu seisukoht, et tema lapsi õppetöös ei aita ning lapsed pidid iseseisvalt sellega hakkama saama. Seni polnud isa täitnud oma kohustust laste arengut igakülgselt toetada. Koolikohustus oli kohustuslik. Laste isal oli lisaks õigustele ka kohustusi, sh abistada lapsi hariduse omandamisel. Arvestades, et kõik kolm last olid pikalt distantsõppel, pidas kool väga oluliseks lastevanemate abi ja toetust kodus õppimisel. Pikk distantsõppe periood oli väsitav nii lastele, vanematele kui ka koolile. Kõige väiksem laps õppis algklassides ja vajas kõige rohkem lapsevanema tuge õppimisel. Laste ema käis täiskoormusega tööl. Abistada oli vaja kolme last, kes käisid eri klassides. Kohus jättis suhtluskorras arvestamata laste koolikohustustega. Kohus põhjendas resolutsiooni p 1 selliselt, et lastel oli vaja kodus õppida ja isa polnud nõus lapsi õppetöös abistama. Sisuliselt sai seda tõlgendada vaid sellisena, et kui lapsevanem ei soovi last abistada, siis tal ka selline kohustus puudub. Kohus oleks pidanud analüüsima ja arvestama, kas lastele jääb pühapäeval piisavalt aega õppimiseks. Polnud mõeldav, et lapsed hakkavad õppima alles hilisel pärastlõunal - õppimine võib venida õhtutundidesse. Lastel ei jääks piisavalt aega. Kohus oleks pidanud märkima ka isa kohustuse abistada lapsi vajadusel õppetöös sellel nädalavahetusel, kui lapsed on isaga. Eeltoodule tuginedes palus ema täiendada maakohtu määratud suhtlemiskorra p 1 kolmandat lauset järgmises sõnastuses: „Lapsed võtavad isa juurde kaasa neile vajalikud riided ja jalatsid ning õppevahendid, mis on vajalikud koju antud koolitööde tegemiseks ning isa kohustub abistama lapsi õppetöös“. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust resolutsiooni p-de I ja II (2.-7.) ja III osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud. Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg st 22 sõnastab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni.

Eeltoodut arvesse võttes on maakohtu määruse resolutsiooni p 1. täpsustamine põhjendatud määruskaebuses toodud viisil. Kuna isa kinnitas määruskaebuses, et ta on valmis laste õppetöös osalema, siis ei näe ringkonnakohus takistusi määruskaebuse rahuldamisel. Määruskaebuse rahuldamine vastab laste huvidele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.