Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.01.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-42734
Tsiviilasi
Nordecon AS-i hagi Tivoli Arendus OÜ vastu lepingu lõppemise tuvastamiseks, võlgnevuse koos viivisega saamiseks ning garantii tagastamiseks Tivoli Arendus OÜ vastuhagi Nordecon AS-i vastu leppetrahvi koos viivise saamiseks ning alternatiivselt kahju hüvitise koos viivisega saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tivoli Arendus OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 566 819.35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastukostja/vastustaja Nordecon AS (registrikood 10099962), lepinguline esindaja v/adv Arne Ots Kostja/vastuhageja/apellant Tivoli Arendus OÜ (registrikood 11926781), lepingulised esindajad v/adv-d Urmas Ustav ja Magnus Braun
Kohtuistungi toimumise aeg
04.11.2015
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.04.2015 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi Tivoli Arendus OÜ kanda.
4.Mõista Tivoli Arendus OÜ-lt välja Nordecon AS-i kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 2921.87 eurot.
5.Mõista Tivoli Arendus OÜ-lt välja Nordecon AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras apellatsioonimenetluse kulude hüvitise
2921.87 euro tasumisega viivitamise korral alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue, vastuväited vastuhagile
1.13.09.2013 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus: 1) tuvastada pooltevahelise 21.05.2012 töövõtulepingu ülesütlemise tühisus kostja poolt 01.02.2013 avalduse alusel ja hageja poolt samast lepingust 13.06.2013 avaldusega taganemise kehtivus; 2) tuvastada kostjal garantii täitmisele pööramise õiguse puudumine ja kohustada kostjat garantii tagastama; 4) mõista kostjalt välja töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasu 174 551.04 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivis hagi esitamise seisuga 8501.32 eurot ja edaspidiselt kuni võla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 järgi. 05.11.2014 kohtuistungil muutis hageja osaliselt nõuet ja palus lepingu ülesütlemise tühisuse ja lepingust taganemise kehtivuse tuvastamise asemel tuvastada, et leping lõppes 13.06.2013 hageja poolt lepingust taganemisega, muus osas jäi nõuete juurde. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hageja (töövõtjana) ja kostja (tellijana) sõlmisid 21.05.2012 projekteerimis-ehitusööde töövõtulepingu nr 02.12.017A (edaspidi leping) hinnaga 13 062 329 eurot + käibemaks. Lepingu objektiks oli Narva mnt 67 Tallinnas arendatava elamukvartali I ehitusjärjekorra (korter)elamute ja sellega seotud välisrajatiste projekteerimis-ehitusööd (edaspidi tööd). Hageja täitis lepingu punktist 12.1 tuleneva kohustuse ja AS Swedbank andis 31.05.2012 kostjale garantiikirja nr 12-035940-GF kehtivusega kuni 21.03.2014 (edaspidi garantii).
3.Kui pooled lepingu sõlmisid, oli olemas detailplaneering ja sellele vastav ehitusprojekt ja -luba. Kostja soovis muuta algses projektis ettenähtud parkimislahendust. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud selge, millist parkimislahendust kostja täpselt soovib. Seetõttu leppisid pooled kokku projekti muutmises ja uute ehituslubade taotlemises (punktid 2.5.4, 2.3, 2.5.3). Pooled muutsid lepingut 27.09.2012 (muudatused nr 1) ja pikendasid ehitusloa saamise tähtaega kuni 29.10.2012. Lepingus on tingimus (punkt 4), mis sätestab, et kui tellija soovitud projektimuudatuste tõttu ei ole võimalik ehitisele ehitusluba saada, võib töövõtja lepingust taganeda, kui ehitusluba ei ole kokkulepitud kuupäevaks väljastatud.
4.Hageja pidi koostama ehitusloa taotlemiseks vajaliku eelprojekti ja kostja pidi taotlema ehitusloa (punkt 2.5.3). Protsessi täpsustati ja 29.08.2012 projekteerimisnõupidamisel lepiti kokku järgmises skeemis: hageja esitab kostjale eelprojekti → kostja kooskõlastab selle Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (edaspidi ka TLPA) → hageja kooskõlastab eelprojekti vajalikes ametkondades → kostja esitab ehitusloa taotluse Tallinna LV-le.
5.Hageja sai kostjalt 18.07.2012 juhised ja nendele tuginedes tegi töö ning andis 03.08.2012 kostjale üle ehitusloa muudatuste projekti, mida Tallinna linn ei kooskõlastanud põhjusel, et tegemist oli põhimõttelist laadi muudatusega, mida ei saanud kooskõlastada nn muudatuste projekti raames, kuna see ei olnud vastavuses detailplaneeringuga. Uued juhised andis kostja hagejale 15.08.2012 ja hageja andis kostjale üle projekti 05.09.2012. Hageja täitis oma kohustuse kooskõlas kostja juhistega. 19.09.2012 eelprojekti lõppversioon kinnitati. Et seisuga 17.09.2012 (so algselt kokku lepitud ajaks) ei olnud võimalik saada ehitusluba, tõdesid pooled nõupidamistel ja kinnitasid 19.09.2012, et tähtaegade nihkumine ei olnud tingitud hagejast.
6.24.10.2012 teatas TLPA, et nõustub põhimõtteliselt parkimislahendusega (otsus 10.10.2012), kuid kohustas kostjat sõlmima naaberkinnistu omaniku ja Tallinna linnaga asjakohase lepingu, sest osad parkimiskohad pidid jääma naaberkinnistule. Kooskõlastuse väljatrükil olevad märkused ei olnud üheselt selged, st kas projekt saab ehitusloa või ei, lisaks avaldas ameti juhataja R.Keba 23.01.2013 artiklis „Tivoli korterelamute ehitus pole ikka alanud“, et tõele ei vasta, nagu oleks linn projekti kooskõlastanud, tekitab küsimusi, kuidas parkimine lahendatakse ning kas see vastab detailplaneeringule“. Hagejale ei olnud selge, kas projekt saab ehitusloa või ei, kuid hageja hakkas taotlema kooskõlastusi kohe, kui sai Tallinna linna 24.10.2012 kirja ehkki lepingujärgne kooskõlastuse saamise aeg oli möödunud. Ka oli selge, et kooskõlastusi ei saa uueks kokkulepitud ajaks 29.10.2012.
7.2013.a jaanuarikuu lõpuks oli hageja saanud kõikidelt ametkondadelt kooskõlastused. Vastava protsessi venimine ei olnud tingitud hagejast, mida tõdes ka kostja 12.12.2012 nõupidamisel (protokolli nr 29 punkt 3). Takistusi selleks, et saada ehitusluba, ei olnud, ent kostja ei olnud lepingut linna ja naaberkinnistu omanikuga veel sõlminud. Hageja palus kostjal taotleda ehitusluba, mida kostja ei teinud. Viidatud kooskõlastuste saamise ja ehitusloaga seonduva venimine põhjustas muude tööde venimist ja hageja soovis 26.10.2012 lepingu tähtaegu muuta. Kostja muutis oma varasemat suhtumist tähtaegade venimise osas ning hoiatas lepingu ülesütlemise ning leppetrahvide ja kahju nõudmisega kirjas 17.01.2013 ja andis ebamõistlikult lühikese tähtaja, so 25.01.2013, takistuste kõrvaldamiseks ehitusloa taotlemisel ning töö- ja põhiprojekti esitamiseks. Hageja sellega ei nõustunud, kuna venimine ei olnud tingitud temast ning töö- ja põhiprojekt pidid valmima ehitusloa saamise järgselt, mitte enne. Hea tahte märgina andis hageja 24.01.2013 projektid kostjale üle. Kostja viitas formaalsetele puudustele. Projektidel ei olnud puudusi, vaid need oli osaliselt lõpetamata, sest kostja ei olnud kõiki lähteandmeid andnud ning lisaks puudus ehitusluba (hageja kiri kostjale 24.01.2013). Alates 30.01.2013 ei osalenud kostja enam projekteerimisnõupidamistel.
8.01.02.2013 teatega ütles kostja lepingu üles viidetega lepingupunktidele 15.5.1 ja 17.5.4 ning seoses punktide 9.1.7, 9.1.9 ja 9.10 väidetava rikkumisega hageja poolt ja põhjusel, et hageja ei esitanud nõuetekohast projektdokumentatsiooni täiendava tähtaja jooksul. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus lepingu ülesütlemiseks alus. Tegelikkuses ei olnud kostjal huvi lepinguliste suhete jätkamiseks. Hageja palus 07.02.2013 lepingu
lõpetada kokkuleppel selliselt, et kostja maksab 99 636 eurot ja tagastab garantii. Kostja sellega ei nõustunud ja 08.02.2013 kohtumisel teatas, et ei soovi koostööd jätkata.
9.10.06.2013 teatas kostja avalikult kinnistu, millele planeeriti ehitust, müügist. Kuna kostja huvi lepingu vastu lõppes ja kinnistu müüdi, ei olnud lepingu täitmine enam võimalik ja hageja teatas 13.06.2013 lepingu punktide 4.4 ja 17.8 ning VÕS § 116 ja § 117 alusel lepingust taganemisest. 10.09.2013 teatas kostja leppetrahvi 1 319 232.90 eurot ja kahjuhüvitise 1 898 891.24 eurot nõudest hageja vastu ning sellest, et nõuete täitmata jätmise korral realiseerib garantii.
10.Hageja on seisukohal, et kostjal ei saa olla nõudeid tema vastu. Hageja ei ole lepingus kokkulepitud tähtaegu rikkunud, seda on kostja ise korduvalt lepingu täitmise käigus kinnitanud. Asjaolu, et kostja planeeris ümberprojekteerimisele ja kooskõlastamistele kuluva aja tõttu ehitustööde alguseks 2012-2013.a talve, nähtub tema osaniku Arco Vara AS-i konsolideeritud vahearuandest. Kostja viide lepingu punktile 17.5.1 ei ole õige, kuna seda rikkumist ei toimunud ja seega puudus alus punkti 17.5.4 järgi lepingut üles öelda. Hageja ei ole rikkunud ka lepingu punkte 9.1.7, 9.1.9 ega 9.1.10. Eelprojekt oli õigeaegselt esitatud ja hageja tegi TLPA ettepanekul sellesse vajalikud muudatused.
11.Enne ehitusloa saamist ei pidanud hageja töö- ega ehitusprojekti esitama, kuid tegi seda kostja nõudmisel 24.01.2013. Lepingus olid pooled tähtaegu muutnud. Seega ei ole õige, et tööprojekti esitamise tähtaeg oli 12.11.2012 ja põhiprojekti esitamise tähtaeg 07.01.2013. On eluliselt loogiline, et töö- ja ehitusprojekt valmivad pärast ehitusloa saamist, sest ehitusloa taotlemise protsessis võib tekkida vajadus ümberprojekteerimiseks. Väär on kostja seisukoht, et töö- ja ehitusprojekti jaoks tulnuks jälgida esialgse graafiku tähtaegu, samas kui muud tähtajad, mh ehitusloa taotluse protsessi tähtajad, olid ajaliselt edasi nihkunud ja muudetud. Ehitusprojekt ei olnud puudustega, vaid see ei olnud 24.01.2013 kostjale esitamise ajal valmis. Selleks ajaks ei olnud kostja kõiki lähteandmeid veel esitanudki. Õige ei ole kostja etteheide vundamendilahenduse projekteerimisele, sest see ei kuulunud ehitusloa taotlemiseks vajaminevate dokumentide hulka. Ka oli see nõuetekohaselt projekteeritud ja tehtud. Etteheide kalkulatsioonile ei ole samuti õige, sest see esitati kostjale 30.11.2012 ja pooled leppisid 16.01.2013 kokku, et korraldavad eraldi nõupidamise selles osas. Kostja nõupidamisele ei ilmunud.
12.Hageja ei vastuta ehitusloa tähtaegse taotlemise võimatuse eest. Kostja soovis muuta algset parkimislahendust ja kõik muudatused ning viivitused olid tingitud kostjast. Kõik ametkondlikud kooskõlastused olid saadud lepingu ülesütlemise ajaks ning kostja pidanuks taotlema ehitusluba. Hageja planeeris kooskõlastusteks 30 päeva eeldusel, et eelprojekt on kooskõlas detailplaneeringuga. See, et olukord osutus teistsuguseks ehk et kostja soovitud teistsugune parkimislahendus ei vastanud detailplaneeringule ning vajas täiendavaid lepinguid, on tingitud kostjast ja seetõttu venis ka ehitusloa taotlemise ettevalmistamine. Kostja kohustus oli saada TLPA kooskõlastus. Pooled olid ühel nõul, et jätkavad lepingu täitmisega ka pärast esialgseid tähtaegu.
13.Hagejal oli õigus lepingust punkti 4.4 alusel taganeda, kuna ehituslube ei olnud saadud hiljemalt 29.10.2012 (tähtaegu pikendati) ja kostja ei hakanud ehitusluba taotlema ning lisaks müüs kinnistu. Kostja andis hagejale loa ametkondadelt kooskõlastuste saamiseks 24.10.2012 ja seega ei saanud hageja järgida tähtaega 29.10.2012. Pooled tõdesid 12.09.2012, et tähtaega 29.10.2012 ei ole võimalik järgida ja et venimine ei ole tingitud hagejast. Hageja viitas nõupidamistel õigusele lepingust punkti 4.4 järgi taganeda.
Taganes 13.06.2013, sest 10.06.2013 sai teada, et kostja oli kinnistu müünud. Kostja oli tööde eest tasumisega viivitanud enam kui 30 päeva, mis võimaldanuks hagejal taganeda ka lepingu punkti 17.8 alusel. Lepingu punkt 17.8 ning VÕS § 116 lõige 1 ja § 117 lõige 1 on alternatiivsed ülesütlemise alused. Hageja tugineb esmalt lepingu punktile 4.4.
14.Kostja 13.11.2013 nõudekirjast ei selgu, milles kahjunõue seisneb, mis moodi on see tekkinud ja millise hagejapoolse kohustuse rikkumise tõttu, lisaks on väited hagejapoolsest lepingurikkumisest alusetud. Nõuded leppetrahvi saamiseks lepingu punkti 16.9 järgi ning kahju hüvitamiseks ja leppetrahvi saamiseks punkti 21.4 järgi on alusetud. Hageja ei ole rikkunud lepingu tähtaegu, lepingueelseid läbirääkimisi, hea usu põhimõtet ega konfidentsiaalsuskohustust.
15.Kostja ei ole põhjendanud ning see ei oleks ka eluliselt usutav, et ta oleks loobunud lepingu sõlmimisest, kui hageja oleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus teatanud, et eelprojekti kooskõlastamiseks kulub pikem periood kui 30 päeva. Hageja ei ähvardanud kostjat, et viimane muudaks lepingu tähtaegu ega ähvardanud, et kui seda ei tehta, ütleb ta lepingu punkti 4.4 järgi üles. Ehitusloa saamise viivitus on tingitud parkimislahenduse muudatustest, mida soovis kostja, kuid mis ei vastanud detailplaneeringule. Seetõttu ei olnud võimalik järgida ka muid tähtaegu. Hageja taganemisõigus tekkis 17.09.2012, kuid hageja ei kasutanud oma õigust, vaid tuli kostjale vastu. Lepingu tähtaegade muudatuse ettepaneku tegi hageja kostjale 2012.a detsembris, kui ehitusluba veel ei olnud taotletud. Sel ajal pidanuks graafiku järgi toimuma vundamenditööd, kuid neid ei olnud võimalik teha ehitusloa taotlemise viibimise tõttu. Seega oli ainuke võimalus lepingut muuta koos tähtaegade muutmisega, mida hageja soovis ja mis ei ole pahas usus käitumine.
16.Hageja esindaja ei avaldanud 24.01.2013 lepingu punktide 21.1-21.2 mõttes konfidentsiaalset infot. Hageja ütles vaid, et talle on arusaamatu, kas TLPA on kooskõlastuse andnud või ei ja et hageja tegi TLPA-sse järelpärimise. Kostja esindaja on ise artiklis märkinud, et luba on antud, seega ei ole sellist infot pidanud kostja konfidentsiaalseks lepingu tähenduses. Sellise rikkumise etteheide on esitatud ka liiga hilja ehk alles 10.09.2013, väidetav rikkumine leidis aset 24.01.2013.
17.Eeltoodu alusel ei olnud kostjal õigust realiseerida garantiid lepingu punkti 12.1 ja VÕS § 155 lõike 3 järgi tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõigetest 1 ja 2 ning VÕS §-st 6 (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-12). Kostja on seda realiseerides kuritarvitanud oma õigusi ja soovinud rikastuda hageja arvel. Hagejal on tulenevalt lepingust taganemisest VÕS § 189 lõike 1 alusel õigus nõuda kostjalt garantii kui nõudeõiguse tagastamist, sest see anti kostjale täitmistagatisena.
18.Hageja teostas töid 2012.a detsembris ja 2013.a jaanuaris kokku 74 280 euro eest, millele lisandub piirdeaia rendi tasu 635.04 eurot. Tasu kohta on esitatud arve nr 53186 ning aktid nr 07 201301 I+II ja nr 07 201301 III. Hageja esitas kogu töö eest tasunõude kostjale 25.02.2013 ja piirdeaia rendi nõude 13.06.2013, mis on tasumata. Tasumisega viivitamise eest nõuab hageja viivist alates 25.02.2013 VÕS § 113 lõike 1 järgi hagi esitamise päeva seisuga 200 päeva eest 8187.53 eurot. Piirdeaia rendi tasumise viivitus on alates 13.06.2013 kuni hagi esitamiseni 91 päeva eest 13.79 eurot, kokku viivis 8201.32 eurot.
19.Vastuhagi palus hageja jätta rahuldamata. Vastuväited vastuhagile on samad, mis hagi väited. Lisaks leidis hageja, et kahjunõue on põhjendamata ja tõendamata järgmistel
põhjustel. Pärast lepingu sõlmimist tekkinud kahju saab olla lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva teavitamiskohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses olukorras, kui on tõendatud, et juhul, kui lepingupool oleks korrektselt täitnud teavitamiskohustust, ei oleks teine pool lepingut sellisel kujul üldse sõlminud. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas väidetav lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses kostjale väidetavalt tekkinud kahjuga. Kostja ei ole väitnud ning see ei ole ka eluliselt usutav, et kostja oleks lepingu jätnud sõlmimata, kui hageja oleks läbirääkimiste käigus ennustanud pikemat kooskõlastuste perioodi. Enamik hageja väidetavaid kahjusid ei ole põhjuslikus seoses lepingu sõlmimise või sõlmimata jätmisega, kuna kinnistu müügileping ja laenuleping, millest kostja väidetavad kahjud tulenevad, sõlmiti rohkem kui aasta enne hageja ja kostja vahelise lepingu sõlmimist ning enne läbirääkimiste algust. Kahe professionaali vahelise lepingu puhul (arendaja ja ehitaja) ei ole ehitajal arendaja suhtes VÕS § 14 lõikest 2 tulenevat kohustust selgitada asjaolusid, mille osas arendaja teadmised on vähemalt sama laialdased kui ehitaja omad. Hageja ei rikkunud teavitamiskohustust, kuna esitas seaduses sätestatud kooskõlastustähtaegadest lähtuva prognoosi ning lisas, et see võib ka pikeneda. Asjaolu, et töövõtulepingus on tähtaegade järgimine seotud leppetrahvidega, ei viita mingile tavapärasest erilisemale finantseerimisskeemidest tuleneva kahju tekkimise ohule tellija jaoks.
20.Õige ei ole, et hagejale pidi olema ettenähtav majandus- ja kutsetegevuse tavadest tulenevalt kostjale tekkida võiv kahju seoses eeldatava taustakontrolliga enne lepingu sõlmimist. Hageja ei saanud taustauuringut teostades teada kostja lepingute sisu, neis kindlaksmääratud intresside suurusi ega muid tingimusi. Majandus- ja kutsetegevusest tulenevast praktikast ei pidanud hageja ette nägema kahju tekkimist finantseerimiskulu näol, kuna kostja osanikeks on suured ja hästikindlustatud kinnisvara arenduse ettevõtted (Arco Investeeringute AS ja International Invest Project OÜ), kellel oli võimalik projekti finantseerida. Sisuliselt finantseerisidki kostja osanikud projekti. Arco Investeeringute AS müüs kostjale Tivoli kinnistud ning ostuhinna tasus International Invest OÜ-lt saadud laenuga kostja. Hagejal ei olnud võimalik ette näha ebamõistlikult kõrget intressi, milles oli kokku lepitud International Invest Project OÜ ja kostja vahel. Viidatud lepingu punktides 6.2 ja 6.3 on sätestatud, et kuni ehituslepingu sõlmimiseni on intressimäär 13% aastas ning pärast seda 9,25% aastas. Hagejal oleks teoreetiliselt olnud võimalik ette näha ainult finantseerimiskahju turu keskmise intressi näol. Kostja ja Swedbank AS-i vahel 13.06.2012 laenulepingu punktist 2.6 nähtub fikseeritud aastane intressimäär 4%. Turu keskmine ettevõtetele antud laenude intressimäär jääb Eesti Panga viimase aasta statistika kohaselt vahemikku 2,34-3,28% aastas. Kostjale Swedbank AS-ist antud laenu intressimäär on sellest mõnevõrra kõrgem. International Invest Project OÜ poolt antud laenu intressimäär on turuhindadega võrreldes aga nii palju kõrgem, et seda ei saa pidada ettenähtavaks. Seega ei ole kostja intressikahju hageja väidetavate rikkumistega põhjuslikus seoses. Laenuleping lõppes enne laenude tagasimaksmise tähtaja saabumist, mistõttu ei tekkinud kostjale täiendavaid kulusid laenu tagasimaksmise viibimise tõttu.
21.Põhjendatud ei ole ka kostja kahjunõue, mis seostub kostja ja müüja vahelise müügilepingulise kohustusega. Müügilepingu punkti 3.4 kohaselt kohustus ostja tasuma ostuhinnast 2 876 024 eurot (edaspidi täiendav ostuhind) müüjale, kui on täidetud järgmised tingimused: laenulepingu alusel ostjale antud laen on täies ulatuses tagasi makstud (sh on täidetud intressi maksmise kohustus ja muud vastavalt laenulepingust tulenevad rahalised kohustused) ja täidetud on üks järgmistest tingimustest: laenuandja, müüja ja ostja on sõlminud kokkuleppe lepingueseme koosseisu kuuluvate katastriüksuste arendamise kohta või müüja on saanud ostja ainuosanikuks. Isegi, kui
oleks tõendatud, et punktis 3.4.2.1 nimetatud arendamislepingu sõlmimise eelduseks oleks olnud hageja ja kostja vahelise lepingu täitmine, ei oleks kostjale kahju tekkinud. Juhul, kui kumbki punktis 3.4.2 sätestatud tingimustest ei saabu, ei teki täiendava ostuhinna tasumise kohustust ning kostjale ei ole kahju tekkinud. Äriregistri andmete kohaselt on tänaseks kostja ainuosanikuks saanud Arco Investeeringute AS. Seega on täidetud viidatud lepingu punkt 3.4.2.2, mistõttu on punkti 3.4.2.1 täitmine või mittetäitmine muutunud ebaoluliseks.
22.Kui peaks siiski ilmnema, et täiendava ostuhinna tasumise kohustus kostjal tekkis ning see oli põhjuslikus seoses hageja ja kostja vahelise lepingu nurjumisega, ei olnud hagejal võimalik ette näha, et kostja ning tema suurosaniku Arco Investeeringute AS-i vahel sõlmitud müügilepingus võib olla säte, mille kohaselt ei pea kostja projekti õnnestumise korral osa kinnistu hinnast tasuma. Selline säte oleks äärmiselt üllatusliku ja tavapäratu sisuga. Selline säte oleks võimalik ainult seetõttu, et müüja näol oli tegemist kostja osanikuga, kes oleks saanud projekti õnnestumise korral oma osaluse kaudu kasu. Sellise sätte olemasolu ei oleks hageja saanud ette näha. Kostja kaitsmine sellise (kostja ja Arco Investeeringute AS vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva) kahju eest ei ole nende kohustuste eesmärgiks, mida hageja on väidetavalt rikkunud. Objektiivselt ei ole kostjale kahju tekkinud, kuna ta on (väidetavalt) tasunud kinnistu eest, mille ta on omandanud. Kõnealune müügilepingu säte, kui sellel oleks kostja poolt väidetud sisu, oleks osaühingu ja selle osaniku vaheline konstruktsioon, mis tagaks osanikule tema investeeringu säilimise ja tulu nii juhul, kui ehitusprojekt õnnestub, kui juhul, kui see ei õnnestu. Osanik oleks investeeringu osaühingusse teinud selliselt, et tal oleks võimalik see osaühingu ebaõnnestumise korral tagasi saada. Hageja ja kostja vahelises lepingus sätestatud kohustused ei ole mõeldud kaitsma sellisel viisil kostja osanike huve.
23.Kostja ei ole põhjendanud kahjusid, mis seonduvad lepingu ettevalmistamise ja täitmise käigus omanikujärelevalvele ning hagejale tasutud summadega. Hageja jäi ka nende kahjude osas seisukohale, et kostja ei ole tõendanud nende põhjuslikku seost hagejapoolsete väidetavate lepingurikkumistega. Tööd, mille eest kostja hagejale ja omanikujärelevalvele maksis, oleks teostatud ka juhul, kui lepingu täitmine oleks õnnestunud.
24.Kostja leppetrahvi nõue on esitatud liiga hilja ning see on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada nullini. Kostja vastuhagi ja vastuväited hagile
25.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 30.04.2014 esitatud vastuhagis palub kostja hagejalt välja mõista leppetrahvi kokku 1 319 232.90 eurot, sellelt viivise vastuhagi esitamise aja seisuga 138 749.75 eurot ja edaspidiselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni leppetrahvi tasumiseni. Alternatiivselt palus kostja mõista hagejalt välja kahjuhüvitise 1 319 232.90 eurot ja sellelt viivise vastuhagi esitamise seisuga 138 749.75 eurot ning edaspidiselt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni.
26.Kostja omandas kinnistu nr 3316501, mis koormati hüpoteekidega müüja ja müügilepingujärgse hüpoteegipidaja kasuks. Kostja pidi tasuma müüjale 2 876 024 eurot, mis ajatati (punkt 3.4). Kinnistu finantseerimiseks sõlmiti laenuleping ja laenuandja võis lepingu üles öelda ning hüpoteegipidajal oli õigus hüpoteegid realiseerida, kui kinnistu arendusprojekt ebaõnnestub (laenulepingu punkt 10.2.7 ja müügilepingu punkt 6.3). Kostja maksis laenuandjale intressi 927 525.90 eurot. Projekti
elluviimiseks sõlmis kostja AS-iga Swedbank limiidilepingu ja selle alusel on kostja maksnud pangale intressi 2363.12 eurot.
27.Hageja rikkus 21.05.2012 lepingust tulenevaid kohustusi ehitusloa saamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisel ja vundamendi lahenduse loomisel. Samuti viivitas kohustuste täitmisega, mis tegi võimatuks lepingu täitmise. Lisaks rikkus hageja konfidentsiaalsuse kohustust ja seadusest tulenevaid kohustusi ehitusloa saamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisel ja vundamendi lahenduse loomisel, käitus vastuolus hea usu põhimõttega ja tegi kostjale ähvardusi. Samuti rikkus lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi.
28.Hageja kohustuseks oli teha projekteerimis- ja ehitustööd omal riisikol ehitise täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Hageja pidi tegema projekteerimistööd koos kõigi uuringutega, sh ehitusloa väljastamise aluseks oleva eelprojekti, lähtudes kostja andmetest tulenevast eelprojektist ja ehitusloast, millesse hageja pidi sisse viima kostjaga kooskõlastatud muudatused ja esitama nõuetekohase dokumentatsiooni ehitusloa taotlemiseks. Hageja oli teadlik algse parkimislahenduse muutmise vajadusest ja teadis, et tal on vaja selleks pakkuda välja õiguspärane lahendus ja teha vajalikud muudatused eelprojekti, et oleks võimalik ehitusluba taotleda (lepingu punktid 2.5.1, 2.5,2, 2.5.3, 2.5.4). Parkimislahenduse muutmisega seotud riske kandis hageja, mida kinnitab asjaolu, et 30.11.2012 kirjas soovis hageja riski jaotust muuta. Seega oli parkimislahenduse muutmisega seotud risk hageja oma ning tal oli kohustus seda riski kanda. Seda, et parkimislahendus vajab muutmist, selgitas kostja ka lepingut sõlmides. Eelprojekti esitamata jätmine 06.08.2012 oli tingitud hagejast, mida kinnitab GECC Konsultatsioonide OÜ arvamus.
29.18.09.2012 muutsid pooled lepingut ja hageja sai õiguse lepingust taganeda, kui 29.10.2012 ei ole ehitusluba ja põhjus ei tulene hagejast. 25.10.2012 teatas kostja, et puudub rahuldav vundamentide lahendus. Selle kuupäeva seisuga oli hageja teinud kostjaga kooskõlastamata omaalgatuslikke lahendusi.
30.09.11.2012 vastuses hageja 26.10.2012 kirjale ei nõustunud kostja hagejaga, et lepingu tähtaega tuleb pikendada 5 kuud (et kui 29.10.2012 ei ole ehitusluba, ei saa töid alustada enne kevadet 2013). Samuti ei nõustunud kostja hagejaga selles, nagu oleks hagejal alust lepingust taganeda ja nõuda tööde eest täiendavat tasu. Kostja märkis, et hageja oli teinud parkimislahenduse väljatöötamisel vea (ebapiisav pöörderaadius majasiseses parklas), millele juhtis tähelepanu ka Tallinna linn nõupidamisel 21.09.2012 ja millele viitas kostja 26.09.2012 nõupidamisel. Parkimislahendusega seotud riisikot kandis hageja. Lisaks märkis kostja, et tegelikult oli ehitustööde tähtaeg lühenenud ega olnud vaja tähtaega pikendada, mingeid takistusi ei olnud vaiade ja röstvärkide rajamiseks. Vundamendi rajamise tööd pidid toimuma ajavahemikus 2012.a november kuni 2013.a märts, sh oli arvestatud ilmastikuga (lepingu punkt 15.6). Hageja oli võtnud hinnapakkumisi vastavate tööde jaoks, arvestusvigade riisiko oli hagejal (punkt 5.2). 09.11.2012 kirjas märkis kostja: 1) kalkulatsioonide kooskõlastamine viibis, hageja eiras kostja vastavaid märkusi; 2) hageja tegi muudatuslahendusi, mida ei saanud kooskõlastada. 23.12.2013 kirjas märkis kostja, et hageja projekteeritud pöörderaadiuse viga põhjustas ehitusprojekti kooskõlastamise viivituse.
31.14.11.2012 ei olnud valmis vundamendi lahendus, mis sobiks projektile. Seda, et hageja pakutud lahendus (madalvundament) ei sobi, teadis hageja 21.06.2012 koostatud
ekspertide memo põhjal. Hageja madalvundament ei sobi projektile.
pidanuks
professionaalina
ette
teadma,
et
32.30.11.2012 kirjas soovis hageja kanda kostjale üle ehitusloa saamise riisiko ja muuta lepingut, millega kostja ei nõustunud. 05.12.2012 ei olnud kooskõlastusi keskkonna- ja transpordiametitelt ega linnavarade osakonnalt.
33.26.10.2012 ja 13.11.2012 kirjades nõudis hageja lepingu tähtaja pikendamist ja hinna tõstmist 860 500 euro + käibemaks võrra põhjusel, et ehitusloa väljastamine on viibinud, ja soovis muuta riskide jaotust. 13.12.2012 teatas hageja, et kavatseb lepingust taganeda, kui kostja lepingu teise muutmisega ei nõustu. Sama kinnitas 27.12.2012, kuid teatas siiski, et ei tagane lepingust. Märgitu kõik kokku tähendas kostjale seda, et hageja asus teda survestama lepingust taganemise hoiatamisega/ähvardamisega ilma tegeliku taganemise soovita, tehes seda selleks, et saada kostjalt juurde raha. Niisugune hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ja andis kostjale aluse arvata, et hageja ei suuda lepingut täita (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-07, punkt 16).
34.17.01.2013 tegi kostja ülesütlemishoiatuse ja andis tähtaja 25.01.2013, milliseks ajaks pidi hageja esitama ametkondadega kooskõlastatud projekti. 24.01.2013 ilmusid „Äripäevas“ hageja juhatuse liikme JV (V) selgitused lepingu kohta, mh et projekt ei vasta detailplaneeringule. Sellega avaldas hageja ajakirjandusele vastuolus punktidega 21.1 ja 21.2 lepinguga seotud asjaolusid, millega rikkus konfidentsiaalsuskohustust, mille eesmärgiks oli kaitsta kostja investeerimishuvi, sest konflikt tellija ja täitja vahel mõjutab kinnisvara hindu. Avaldatu seadis kahtluse alla planeerimisprotsessi õiguspärasuse.
35.24.01.2013 esitas hageja projektdokumentatsiooni, mis ei vastanud nõuetele. Seda kinnitab AS Telora–E arvamus, mille saamiseks kandis kostja kulusid 42 825.60 eurot. Asjaolu, et projekt ei vastanud nõuetele, kinnitab ka GECC Konsultatsioonide OÜ arvamus. Sellel olid vormi- ja sisupuudused, kuna ei vastanud EVS-le 811:2006, EVS-le 811:2012, RYL-le ega lepingule. Seega hageja esitatud eelprojekt ei olnud 25.01.2013 seisuga selline, mis võimaldanuks ehitusluba saada. Arvamuse kohaselt ei olnud eelprojekt valmis, et taotleda ehitusluba. Lisaks kinnitas arvamus, et parkimislahenduse muutmine ei olnud eelprojekti linnavalitsusele esitamise viivituse põhjuseks. Lepingule/seadusele vastavat dokumentatsiooni ei ole senini üle antud.
36.11.04.2013 nõudis finantseerija täitemenetluses võla ja intresside 8 041 679 eurot tasumist, kuna oli 07.03.2013 laenulepingu üles öelnud. 10.06.2013 teavitas kostja avalikkust, et kinnistud on müüdud. 10.09.2013 nõudis kostja hagejalt kahju hüvitamist ja teatas õigusest garantii realiseerida. Kostja on maksnud hagejale 308 640 eurot.
37.Kostja leidis, et hageja täitis lepingut aeglaselt, viivitas ja kostjal oli õigus lepingu punkti 17.5.1 alusel nõuda leppetrahvi ja lepingust taganeda. Hageja ei esitanud kostja antud tähtajaks nõuetekohast projekti ja seetõttu ei saanud kostja ehitusluba taotleda. Hagejapoolne lepingu täitmise tähtaja pikendamise, hinna tõstmise ja lepingust taganemisega ähvardamine andis kostjale arvamuse, et hageja kokkulepitud hinnaga lepingut ei täida.
38.Hageja rikkus lepingueelseid läbirääkimisi sellega, et lõi kostjale ootuse, mis oli aga pettuslik, kuna sellisena, nagu hageja lepingus lubas, ei olnud tal võimalik lepingut täita (graafikujärgsed tähtajad ja hind ei olnud reaalsed). Hageja pidi teavitama kostjat, et
sellise hinna ja graafiku juures ei ole võimalik lepingut täita ja saada ehitusluba. Hageja teadis lepingut sõlmides, et tuleb luua parkimislahendus, sellest teavitas kostja hagejat. Kostjal oli äratuntav huvi, et lepingut täidetakse teatud aja jooksul ja sellega pidi hageja läbirääkimistel arvestama. Hageja ei arvestanud pakkumise tegemisel nende tähtaegadega ega viidanud kordagi sellele, et tähtajad on ebareaalsed. Hageja on andnud kinnitused lepingu punktis 2.5.4.
39.Kostjal on õigus nõuda kahju VÕS § 14 lõigete 1 ja 2 ning alternatiivselt § 101 lõike 1 punkti 3 ja § 115 järgi. Kahju kuulub hüvitamisele lepingueelse vastutuse alusel ka siis, kui lepingueelse kohustuse rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on hüvitada kulud, mis kostja on teinud lepingueelselt ja lepingut täites, tegemist on usalduskahjuga. Kostja usalduskahju seisneb laenulepingu alusel makstud intressides 927 525.90 eurot, pangale makstud intressides 2363.12 eurot, AS-le Arco Investeeringud müügilepingu punkti 3.4.2 järgi makstavas kohustuses 2 876 024 eurot, lepingu täitmise ja ettevalmistamise eesmärgil omanikujärelevalve teostajale makstavas tasus 42 825.60 eurot, hagejale alusetult makstud tegemata tööde eest tasutud 308 640 eurot, kokku 4 155 015.50 eurot. Viidatud intresside tasumise ning müügilepingujärgse tasu maksmise kohustuse puhul on tegemist kohustustega, mille kostja võttis, et muuta lepingu sõlmimine ja täitmine võimalikuks.
40.Lepingu punktid 16.3, 16.5, 16.6, 17.5.1, 17.5.4 jne loovad väga konkreetsed nõuded hageja vastu juhuks, kui ta töö valmimisega viivitab jne. Nendes nõuetes on lepitud kokku fikseeritud suuruses – tegemist on erinevate leppetrahvidega, mis on seotud erinevas kestvuses või põhjustel tekkinud viivitustega. Hageja pidi nägema ette, et kostjal tekib kahju, kui hageja oma kohustusi rikub, sest lepingus on toodud põhjalik struktuur, kuidas viivituse korral peab hageja kostjale hüvitama sellest tekkinud kahju.
41.Tavapärane on, et suurte lepingute puhul kasutavad arendajad arenduste rahastamiseks erinevaid finantsinstrumente töövõtjatele tasumiseks. Lepingu hind oli koos käibemaksuga 15 674 794.80 eurot. Tegemist oli Tallinna linna mastaabis ühe suurima elamuarendusega. Hagejale pidi olema selge, et kostjal võib tekkida kahju, sest pooled tegutsesid majandus- ja kutsetegevuses ning hageja pidi eeldama, et arendust rahastatakse kasutades selleks erinevaid instrumente, sest see on antud majandus- ja kutsetegevuses tavaline. Töövõtja kontrollib reeglina tellija majanduslikku tausta. Seega pidi hageja teadma, et arenduse tarbeks võetakse laenu. Selliste lepingute puhul ei maksta tööde eest töötasu ette – tavaliselt tasutakse töövõtjatele tööde eest ositi ja nii ka käesoleva lepingu puhul (punktid 6.1 ja 6.2). Antud valdkonnas on tavaks, et töövõtja viib end kurssi tellija majandusliku tausta ja kohustustega, et veenduda, et tellija on võimeline arenduse eest maksma. Tuleb eeldada, et antud majandus- ja kutsetegevuses tegutsedes kontrollis hageja enne lepingu sõlmimist kostja tausta ja veendus, et kostja saab ja on võimeline lepingut täitma.
42.Hageja on nõudnud alusetult kostjalt ehitusplatsi korraldamise ja üldkulude eest 117 300 euro + käibemaks tasumist.
43.Kostjal oli õigus leping üles öelda punktide 17.5 ja 17.5.1 alusel. Hageja täitis lepingut niivõrd aeglaselt, et tähtaegne täitmine muutus selgelt võimatuks. Samuti punkti 17.5.4 alusel, kuna antud tähtaja jooksul ei kõrvaldatud rikkumist ehk ei antud üle nõuetekohast projektdokumentatsiooni, mis oleks võimaldanud ehitusluba taotleda. Samuti punkti 17.5.6 alusel, kuna hageja viivitas kohustuste täitmisega, sest kostja pidi projektdokumentatsiooni nõudma juba pärast tähtaja saabumist.
44.Leppetrahvi saab kostja nõuda lepingu punktide 16.9 ja 17.5 järgi, mis on 10% lepingu hinnast (1 306 232.90 eurot) ning konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest punkti 21.4 järgi 13 000 eurot.
45.01.02.2013 ütles kostja lepingu üles, nõudis leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Lepingu lõpetamine poolte kokkuleppel, mida soovis hageja, ei olnud võimalik, sest leping oli kostja poolt juba üles öeldud. 14.02.2013 esitas kostja leppetrahvi nõude 1 306 232.90 eurot ja kahjuhüvitise nõude 1 457 400 eurot, pakkudes ka kompromissi.
46.Viivist (arvestus t II kd lk 274) nõuab kostja järgnevalt: leppetrahvilt 1 306 232.90 eurot alates 01.02.2013, leppetrahvilt 13 000 eurot alates 10.09.2013 ja alternatiivselt kahjuhüvitiselt alates 01.02.2013 ning edaspidiselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni nõuete täitmiseni.
47.Kostja vastuväited hagile on samad, mis vastuhagi väited. Lisaks märkis kostja, et hageja taganes lepingust 6 kuud hiljem, kui lepingut ei olnud enam täidetud ja see on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja survestas kostjat enne seda, kui kostja lepingu üles ütles. Hageja ähvardas kostjat lepingu punkti 4.4 alusel taganemisega, kuigi ei taganenud. Hagejal ei ole tasunõuet kostja vastu arve nr 53186 ning aktide nr 07 201301 I+II ja nr 07 201301 III alusel. Lepingu punkti 6.3 järgi esitab töövõtja aktis loetletud tööde kohta tellija poolt aktsepteeritud ulatuses arve pärast tellija poolt akti allkirjastamist ja tellija kohustub arve tasuma 30 päeva jooksul arve saamisest. Kostja ei ole arvet saanud ega aktsepteeri seda. Hageja ei ole märgitud töid ka teostanud, aktid ei ole tellija poolt allkirjastatud. Esimese astme kohtu otsus
48.23.04.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja: 1) tuvastas, et pooltevaheline töövõtuleping nr 02.12.017A lõppes 13.06.2013 hageja poolt lepingust taganemisega ning et kostjal ei ole õigust pöörata täitmisele 31.05.2012 AS-i Swedbank garantiikirjaga nr 12-035940-SF antud garantiid; 2) kohustas kostjat tagastama hagejale lepinguliste kohustuste täitmise tagatisena töövõtulepingu nr 02.12.017A punkti 12.1 alusel antud garantii (st garantiist tuleneva nõudeõiguse); 3) mõistis kostjalt hagejale välja võlgnevuse 174 551.04 eurot, viivise hagi esitamise aja seisuga 7192.61 eurot ja edaspidiselt alates 14.09.2013 põhivõlalt kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda ning kohus mõistis kostjalt hagejale menetluskulude katteks välja 40 166.06 eurot ja viivise.
49.Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 21.05.2012 lepingu nr 02.12.017A ja et selle eesmärgiks olid projekteerimis-ehitusööd hinnaga 13 062 329 eurot + käibemaks. Lepingu objektiks oli Narva mnt 67 Tallinnas arendatava elamukvartali I ehitusjärjekorra (korter)elamute ja sellega seotud välisrajatiste projekteerimis- ja ehitustööd (leping t I kd lk 24-45). Lepingujärgsete tööde tegemise kohustus oli hagejal. Seega oli poolte vahel 21.05.2012 sõlmitud leping VÕS § 635 lõike 1 järgi töövõtuleping, mille järgi peab töövõtja (hageja) tegema lepingus nimetatud töö ja tellija (kostja) peab selle eest maksma tasu.
50.Vaidlus puudub selles, et kui pooled töövõtulepingu sõlmisid, oli olemas detailplaneering, sellele vastav ehitusprojekt ja ehitusluba (t III kd lk 94). Hageja poolt kohtule esitatud detailplaneeringust (t III kd lk 94) nähtuvalt oli enamus
parkimiskohti/parkimine ette nähtud parkimismajades - elamute keldrikorrustel (vt plaanil tabel tulbaga „parkimiskohad“). Lisaks oli ette nähtud parkimiseks parkimismaja Pikksilma kinnistul (t III kd lk 94, vt plaani loodenurka – kolmnurkne osa nn „nokk“). Vaidlus puudub selles, et nimetatud dokumentide järgi ehitustöid tegema ei hakatud. Et kostja soovis muuta algses projektlahenduses ettenähtud parkimislahendust, on hageja tõendanud kohtule esitatud UP e-kirjaga 05.04.2012 (t III kd lk 138-140), mis eelnes töövõtulepingu sõlmimisele. Nimetatud kirjast nähtub otseselt, et kostja saadab hagejale alles linnas kooskõlastamisel oleva uue parkimislahenduse olukorras, kus pooltel ei olnud veel leping sõlmitud (leping sõlmiti 21.05.2012). Sellelt lahenduselt (t III kd lk 140) on näha, et tegemist on taotletava uue parkimiskorra lahendusega (vt joonise parempoolses osas vastav märge „uus taotletav piirkonna parkimiskorra lahendus, mis käsitleb kinnistuid Kiikri 3, Pikksilma 2, Tuukri 23, 25, Kiikri 1, Pikksilma 11, Kiikri tn, Pikksilma tn, Tuukri T9“). Et uue parkimislahendusega projektile oli vaja saada ehitusluba, ei ole samuti vaidluse all. Seega, arvestades eeltoodud vaidlustamata asjaolusid ning viidatud dokumentaalseid tõendeid, on leidnud asjas kinnitust hageja väide, et Narva mnt 67 Tallinnas elamukvartali I kohta oli ehitusprojekt ja -luba, kuid kostja ei soovinud märgitu alusel ehitamist, vaid soovis olemasolevat parkimislahendust muuta, mis tõi kaasa projekti muutmise ja uue ehitusloa vajaduse.
51.Lepingu punkti 4.4 järgi leppisid pooled kokku, et kui ehitusluba ei ole võimalik hiljemalt 17.09.2012 saada hagejast mittetuleneval põhjusel, võib hageja lepingust taganeda. Lepingu punktis 4.2 olid pooled leppinud kokku tööde üleandmisevastuvõtmise tähtaja 21.03.2014 (t I kd lk 26), kuid samas punktis on pooled kinnitanud, et valmiduse tähtpäev sõltub muudetud ehituslubade väljastamisest ja kui ehitamise aluseks olevaid ehituslubasid ei ole väljastatud 30 päeva jooksul taotluse esitamist ning see ei ole põhjustatud hagejast, pikenevad vastavad tähtajad iga 30-päevalist tähtaega ületava päeva võrra ning kui loa väljastamine viibib hagejast tingituna, tähtajad ei pikene. Tunnistaja UP ütlustest nähtuvalt oli hagejal õigus leping lõpetada, kui linn ei nõustu parkimislahendusega (protokoll 05.11.2014, lk 11 rida 25 jj).
52.Vaidlus puudub, et hageja kohustus tegema eelprojekti kostja andmete alusel ning esitama selle ehitusloa taotlemiseks kostjale (lepingu punkt 2.3, t I kd lk 25). Vaidlus puudub ka selles, et lepingu punktis 2.3 nimetatud protsessi täpsustati 29.08.2012 ning lepiti kokku järgmiselt: hageja esitab kostjale tema lähteandmeist lähtuvalt eelprojekti → kostja kooskõlastab selle Tallinna Linnaplaneerimise Ametis → hageja kooskõlastab eelprojekti vajalikes ametkondades → kostja esitab ehitusloa taotluse Tallinna LV-le (t I kd lk 49, nõupidamiste protokoll nr 14 leht 2/3, numeratsioon: punkti 5 alapunkt 1), punktid 1.1-1.4).
53.Ülaltoodud vaidlustamata asjaolusid, viidatud dokumentaalseid tõendeid ja UP ütlusi hinnates leidis kohus, et tõendatud on hageja väide, et vaidlusaluse lepingu raames pidi hageja uuele lahendusele koostama eelprojekti kostja soovide alusel, pärast mida kohustus kostja taotlema kooskõlastust linnalt ja pärast mida pidi hageja vastavatelt ametkondadelt saama eelprojektile kooskõlastuse ja pärast mida pidi kostja hakkama taotlema ehitusluba.
54.Hageja esitatud poolte nõupidamise protokolli nr 8 18.07.2012 punktist 1 (t III kd lk 161) nähtub, et hageja esitas eskiisi tähtaegselt ja kostja tegi omapoolsed märkused, mida hageja pidi arvestama ja et lepiti kokku, et hageja teeb eelprojekti selliselt, et oleks võimalik taotleda ehitusloa muudatust (punkt 6). Hageja esitatud TLPA ühisnõupidamise protokolli (t I kd lk 53-56) 09.08.2012 punktidest 1 ja 2 nähtuvalt on kostja tutvustanud
linnale uut nägemust, mis puudutab arenduse uut parkimislahendust ja kus kostja on leidnud, et maa-alune parkimine ei ole majanduslikult põhjendatud ja et uus lahendus näeb ette korterelamute jaoks parkimise Tuukri t transpordimaale, et Pikksilma kinnistu võetakse projekteerimisest välja, sinna plaanitakse rajada hoopis ärihoone, mitte parkla (täpsemalt alapunkt 2b). Viidatud protokolli kohaselt pidi kostja nägemuse järgne uus parkimiskorraldus kaasa tooma ka kostja ja Arco Inveseeringute AS-i vahel 07.04.2008 sõlmitud lepingu muudatuse. Lisaks tuli sõlmida leping linnaga transpordimaa kasutamiseks, mh tuli tagada detailplaneeringu põhiidee elluviimine: liikluskorraldus, parkimiskohtade arv jms. Mainitud protokollist ei nähtu, et TLPA oleks esitanud ühtegi pretensiooni projektile endale. Eeltoodu alusel leidis kohus, et 09.08.2012, mil kostja tutvustas uut lahendust TLPA-le, oli hageja poolt juba vastav eelprojekt koostatud ja kostjale esitatud vastavalt lepingule ja graafikule, milleks oli tähtaeg 06.08.2012 (lk 52, graafik punktis 1.2.1). Seega oli hageja oma kohustust, milleks oli eelprojekti koostamine ja selle esitamine kostjale, tähtaegselt täitnud.
55.Hageja esitatud nõupidamise protokolli nr 12 15.08.2012 punktist 2 (t III kd lk 163) nähtub, et siis andis kostja hagejale uusi andmeid parkimislahenduse kohta, milleks oli kohtade arvu suurendamine C2 maja I korrusel, Kiikri t. Samas on pooled kinnitanud punktis 3, et tähtajad on jõus. Kohtule esitatud protokolli nr 13 22.08.2012 (t I kd lk 57) punkti 3 alapunktidest 1) ja 2) nähtub, et hageja juhtis tähelepanu sellele, et kui 24.08.2012 ei ole saabunud linnalt heakskiitu uuele plaanile, võivad lepingujärgsed tähtajad pikeneda, mh ehitusloa taotluse esitamine. Protokollist nähtuvalt oli kostja teadlik sellest, et linna ametliku seisukoha tõttu võib tekkida ümberprojekteerimise vajadus, millega kaasneb ajakulu. Protokollist nr 14 29.08.2012 (t I kd lk 49) nähtuvalt oli projektipanka tõstetud projekti viimane versioon asendiplaanist vastavalt linna märkustele vundamendi plaanist. 27.08.2012 oli tõstetud projektipanka kostja soovidest lähtuvalt ja linna märkuste alusel muudetud korruseplaan ning hageja selgitas kostjale, et veel on tellija soovidest ja linna märkustest (punktis 2) lähtuvalt korrigeerimisel C2 hoone I korruse plaan. Punkti 3 alapunktist 1 nähtub, et kostja esitas 24.08.2012 linna protokollilise otsuse uuele asendiplaanile, parkimislahendusele ja punktis 5 on kostja andnud juhise, kuidas toimub asjaajamine selleks, et taotleda ehitusluba (vt ülalpool kohtu tuvastatud skeemi).
56.Viidatud protokollidest (nr 12-14) ei nähtu, et kostja oleks teinud hagejale etteheiteid, et hageja tehtud töö ei vasta lepingu tähtaegadele või et hageja teeb seda liiga aeglaselt või et hageja ei tee üldse lepingus kokkulepitud tööd. Sealjuures on kostja teadnud, et märkused, mille linn võib kostja soovitud muudatuste tõttu anda, nõuavad täiendavat ajakulu. Eeltoodu alusel leidis kohus, et esialgse parkimislahenduse muutmise soovi tõttu tekkinud projekteerimisele kuluva ajakulu riski ei kanna mitte üksnes hageja, vaid ka kostja ja seda suuremas ulatuses, kuna parkimislahenduse muutmist soovis just kostja. Seega pidi kostja arvestama muutmisest tingitud ajariskiga. Et sellist suuremat riski kannab kostja, kinnitab ka lepingu punkt 4.4, mis andis mitte kostjale lepingust taganemise õiguse, vaid just hagejale sellise õiguse (tähtajaks ehitusloa mittesaamisel võis hageja kui töövõtja lepingust taganeda).
57.Arvestades, et: 1) 09.08.2012 ei olnud linnal mingeid etteheiteid esitatud projektile endale, kuid tegi märkusi selle kohta, kuidas võiks parkimisega seonduvat korraldada lähtudes detailplaneeringu ideest, liiklusest ja et vaja oleks täiendavaid lepinguid sõlmida; 2) kostja andis hagejale uued korraldused parkimislahenduse kohta 15.08.2012 (protokoll nr 12); 3) 22.08.2012 oli kostja teadlik, et uute lahenduste tegemine võib kaasa tuua ümberprojekteerimise ja täiendava ajakulu ja et seni ei olnud selle kohta linna
arvamust (protokoll nr 13); 4) kostja esitas 24.08.2012 hagejale teadmiseks linna märkused; 5) seisuga 29.08.2012 oli tõstetud osad projektid projektipanka ning tegemisel oli kostja ja linna juhistest lähtuvalt C2 hoone I korruse plaan (protokoll nr 14), leidis kohus, et perioodil 15.08.2012–29.08.2012 oli hageja teinud muudatusi projektides lähtuvalt kostja juhistest ning linna märkustest ning märgitule kuluv aeg oli sõltuv kostjast ja linna vastavast arvamusest, mitte hagejast.
58.Protokolli nr 15 05.09.2012 (t III kd lk 165 jj) punkti 3 alapunktist 1) nähtuvalt andis hageja ehituslubade kaustad kostja esindajale UPle üle ning pooled kinnitasid, et lepingulised tähtajad on sõltuvuses kostja (tellija) poolt TLPA-s teostatavast kooskõlastusprotsessist ega ole hetkel jõus. Samast protokollist nähtub, et alles siis, kui kostja saab projektile kooskõlastuse TLPA-st (punkti 3 alapunkt 2), saab hageja hankida kooskõlastused võrguvaldajatelt ja muudelt ametkondadelt. Viidatud protokollist nr 15 ei nähtu, et kostja oleks ette heitnud hagejale töö tegemise aeglust, viivitamist, tegemata jätmist.
59.Arvestades seda, et: 1) 29.08.2012 oli hageja juures tegemisel linna juhistest tulenevalt veel C2 hoone I korruse plaan, samas kui hageja sai need juhised kostjalt 24.08.2012 ehk 5 päeva varem kui nõupidamine aset leidis, ja juba 05.09.2012 ehk 11. päeval pärast juhise saamist oli kostja saanud kõik dokumendid, et hankida protokolli 15 järgi põhimõtteline kooskõlastus TLPA-st; 2) pooled olid kinnitanud protokollis nr 15, et lepingulised tähtajad sõltuvad TLPA-st; 3) kostja ei olnud hagejale ette heitnud töö tegemisega viivitamist, aeglust, tegemata jätmist, leidis kohus, et perioodil 29.08.2012– 05.09.2012 oli hageja täitnud oma kohustusi kohaselt. Perioodil 15.08.2012–29.08.2012 oli hageja teinud 15 päeva jooksul kostjalt saadud juhiste alusel projekti muudatusi. Viimaste juhiste saamisest 24.08.2012 kuni 05.09.2012 dokumentide üleandmiseni kostjale (vt vastavad protokollid ülalpool), oli kulunud vaid 13 päeva. Ajagraafiku kohaselt oli ehitusloa saamiseks vajalikus mahus eeldatav projekti koostamise aeg 50 päeva, kusjuures 18.07.2012 oli kostja kinnitanud, et hageja ei ole tähtaegu rikkunud ning 05.09.2012 olid pooled kinnitanud, et tähtajad sõltuvad põhimõtteliselt kolmandast isikust (TLPA). Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja täitis lepingust tulenevad ehitusloa saamiseks vajalikus mahus eelprojekti koostamise kohustust tähtaegselt ega rikkunud vastavat kohustust.
60.12.09.2012 protokolli nr 16 (t I kd lk 60) punktist 3 nähtuvalt kinnitas kostja, et on andnud eelprojekti TLPA-sse ja eelduslikult arutatakse asja 19.09.2012, pärast mida 2 nädala jooksul esitatakse protokoll. Lisaks nähtub, et linna otsus võib tuua kaasa ümberprojekteerimise vajaduse. Hageja juhtis kostja tähelepanu, et tähtajad hakkavad nihkuma ja samuti arutati selle üle, et lepingu punkti 4.4 tähtaeg ei ole järgitav ning pooled pidasid vajalikuks lepingut muuta. Viidatud protokollist ei nähtu, et hageja oleks kostjat kuidagi ähvardanud lepingu ülesütlemisega. Vastupidiselt nähtub protokollist, et lepingu muutmise vajadus kinnitab seda, et pooled olid lepingulistest suhetest huvitatud, peale selle oli tähtaja (17.09.2012) muutmine kostja huvides. Kohtule esitatud lepingu lisast 1 nähtuvalt ongi pooled 18.09.2012 muutnud lepingu punkti 4.4 ja selle kohaselt on hagejal õigus lepingust taganeda, kui 29.10.2012 ei ole ehituse aluseks olevaid lube saadud (t I kd lk 46). Eeltoodu kinnitab kohtu arvates hageja väidet, et pooled olid lepinguliste suhete jätkamisest tegelikult huvitatud.
61.Protokolli nr 18 26.09.2012 (t I kd lk 193) punktist 3 nähtuvalt kinnitas kostja, et eelprojekti arutelu toimus 21.09.2012, seega mitte 19.09.2012, nagu oli eelnevalt täheldatud 12.09.2012 nõupidamisel. Protokollist nähtuvalt oli 21.09.2012 Tallinna LV
eelprojekti komisjoni istungil toodud välja 3 probleemi: et Kiikri t parkimiskohtade arv ei ole kooskõlas, et hoone I korrusel olevad parkimiskohad ei ole osaliselt kasutatavad hoone karkassposti tõttu (st arvestamata on pöörderaadius), et prügimaja asukoht ei ole sobiv ning et kostja arvamuse kohaselt lahendatakse see maa-aluste konteineritega. Viidatud protokolli kohaselt oli 2 probleemi, so Kiikri t parkimiskohtade küsimuse lahendamine ja prügimajaga seonduva, lahendamine kostja ülesanne (täitja TE) ja vaid karkasspostidega seotud küsimuse lahendamine hageja ülesanne (täitja HGarhitektuuribüroo esindaja, PTV- peatöövõtja ehk hageja). Seega on osaliselt õige kostja väide, et parkimiskohtade küsimust, mis puudutas nn ebakohast pöörderaadiust, võib pidada hageja projekteerimisveaks, mida hageja ei ole ka eitanud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et linna ülejäänud kahe märkuse kõrvaldamine oli kostja kohustus. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et veel 26.09.2012 ei olnud linn väljastanud oma ametlikku seisukohta (protokolli nr 18 punkti 3 alapunkt 2), kusjuures hageja ja kostja mõlemad on tõdenud, et jooksvalt likvideeritakse viidatud märkused ning et lepingu tähtajad, sh eeldatav ehitusloa väljastamise tähtaeg 29.10.2012, võivad nihkuda. Ka on pooled punkti 3 alapunktis 2 märkinud, et kohe kui linn väljastab protokolli, alustab hageja kooskõlastuste hankimist. Viidatud protokollist ei nähtu, et hageja oleks rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi sellega, et oleks viivitanud täitmisega või ei oleks töid teinud. Eeltoodud dokumentaalset tõendit (protokoll nr 18) hinnates leidis kohus, et pooled olid oma lepingulistes suhetes ühel meelel, et tähtajad võivad sõltuda sellest, millal linn annab kooskõlastuse eelprojektile.
62.Kohtule esitatud protokollist nr 19 03.10.2012 (t kd III lk 167) nähtuvalt ei ole linn veel andnud välja kooskõlastust. Samas nähtub punktist 3, et linnale on tutvustatud märkustest lähtuvalt tehtud parandusi. Eeltoodu alusel leidis kohus, et märkused, millest räägiti nõupidamisel 26.09.2012, olid parandatud ja seega on tõendatud, et hageja oli ka viidatud pöörderaadiuse küsimuse lahendanud ehk projektis puuduse kõrvaldanud ning tõendatud on ka väide, et sellest ei saanud sõltuda linna kooskõlastuse andmine. Teisisõnu oli viga parandatud ja kohustus täidetud ajaks (03.10.2012), mil linn ei olnud veel oma ametlikku seisukohta väljastanud.
63.Protokolli punkti 3 alapunkti 2 kohaselt on kostja selgitanud, et Kiikri t parkimine lahendatakse eelduslikult Tivoli II arenduse alas ehk teisel kinnistul. Seega nõustus kohus hagejaga, et tõendatud on asjaolu, et kostja andis hagejale uusi lähteandmeid parkimise lahendamise kohta, kuna Tivoli II arenduse alal olevad parkimiskohad nähtuvad 17.01.2012 eskiisilt projekteerimisala põhja ja kirde piiril (t III kd lk 158 plaan). Samas nähtub protokollist, et alles 04.10.2012 toimub linnas arutelu.
64.Protokollist nr 20 12.10.2012 (t III kd lk 170) nähtuvalt andis kostja hagejale uusi lähteandmeid parkimislahenduse kohta ja selle järgi pidi Tuukri t jääma täies ulatuses avalikuks kasutamiseks ning Kiikri t eraomandisse (punkti 3 alapunkt 3) ja et hagejale edastatakse viimane asendiplaan, mis tuleb aluseks võtta projekteerimisel. Veel nähtub protokollist, et linnas 10.10.2012 toimunud arutelu kohta ei ole protokolli väljastatud ning kostja teatas, et on saadud suusõnaline kooskõlastus viimasele asendiplaanile, seejuures on kõik protokolli nr 18 punktis 3.1 toodud probleemid likvideeritud. Et viidatud puudused (sh pöörderaadiuse probleem, mis oli hageja ülesanne) olid likvideeritud 03.10.2012, nähtub protokollist nr 19, kus kostja kinnitas, et oli tutvustanud linnale märkuste alusel tehtud parandusi. Mainitud protokolli punkti 3 alapunkti 2 järgi informeeris kostja, et linn väljastab järgmisel nädalal komisjoni protokolli ja siis saab hageja asuda kooskõlastusi hankima.
65.Teisisõnu ei olnud alates 05.09.2012, kui hageja andis kostjale üle dokumendid, et saada linnalt kooskõlastust ning vahepeal oli tulenevalt linna mitteametlikest märkustest kõrvaldatud sh pöörderaadiuse probleem, kuni 12.10.2012 linn veel andnud oma ametlikku seisukohta/kooskõlastust eelprojektile. Viidatud ajaviivitus ei ole kohtu hinnangul aga hagejast sõltuv ning seda ei saa lepingu rikkumisena hagejale ette heita.
66.Hageja esitatud TLPA 24.10.2012 kirjast hagejale ja protokollist 10.10.2012 (t I kd lk 63, 64) nähtuvalt sai eelprojekt tingimusliku kooskõlastuse ja seda tingimusel, et võõral kinnistul parkimiseks tuleb sõlmida kolmepoolne leping. Viidatud protokollist nähtub, et I ja II etapis peab eluhoonete kaugus parklatest vastama EVS 843:2003 sätestatule, va Kiikri t erand. Eeltoodu alusel leidis kohus, et viidatud kirja ja protokolliga on tõendatud, et eelprojekt on saanud põhimõttelise kooskõlastuse alles 24.10.2012 ning mingeid takistusi selleks, et hankida ametkondadelt lube enne ehitusloa taotluse andmist, ei olnud. Et kolmepoolse lepingu sõlmimine ei olnud hageja, vaid kostja kohustus, nähtub protokolli nr 26 21.11.2012 punkti 3 alapunktist 2. Peale selle ei nähtu lepingust, et see oleks hageja kohustus. Seetõttu oli kostja risk see, kas ta sõlmib TLPA protokolli kohase lepingu või ei.
67.Protokolli nr 25 14.11.2012 (t II kd lk 199) punkti 3 alapunktist 1 nähtuvalt on eelprojekt saanud kooskõlastuse juba kultuuriväärtuste osakonnalt, kooskõlastamiseks on esitatud eelprojekt päästeametile, keskkonnaametile, transpordiametile, linnaosa ametile, linnavarade osakonnale. Seega oli hageja asunud oma kohustust – eelprojektile ametkondadelt kooskõlastuste saamist – täitma. Protokolli nr 26 21.11.2012 punktist 3 nähtuvalt ei ole teistelt ametitelt, va kultuuriväärtute osakond, kooskõlastust saadud. Protokolli nr 28 05.12.2012 (t II kd lk 204) punkti 3 järgi oli saadud kooskõlastused kultuuriväärtuste osakonnast, linnaosa ametist ja päästeametist ning sellest nähtub, et linnavarade osakonnale esitatakse projekt viimasena (t II kd lk 204). Protokollist nr 29 12.12.2012 (t I kd lk 70) nähtuvalt ei ole veel kooskõlastusi keskkonnaametilt ja transpordiametilt, keskkonnaameti puudused on läbi räägitud ja lahendatud. Sama protokolli punkti 3 viimases alalõigus on kostja kinnitanud, et tal ei ole pretensioone ametkondadest kooskõlastuste saamise kiiruse osas.
68.Hageja poolt kohtule esitatud joonisest/plaanist (t III kd lk 158) nähtuvalt on tegemist lõpliku parkimise eskiisiga, mis kannab kuupäeva 17.01.2013. Sellelt nähtub, et Pikksilma kinnistul enam parkimist ei ole (seda kinnistut ei nähtu enam projekteerimisalas, nn „nokk“ puudub) ja selle asemel on parkimisalad kõrvalasuval kinnistul nn põhja-kirde suunal. Eelpool tuvastas kohus, et naaberkinnistutele parkimiseks oli vajalik sõlmida kolmepoolne leping, mis oli kostja kohustuseks.
69.Kohtule esitatud kirjadega on hageja tõendanud, et projekt sai kooskõlastuse 21.01.2013 Tallinna Transpordiametilt (t III kd lk 44 ja 158), 24.01.2013 Keskkonnaametilt (t III kd lk 60), 30.01.2013 Tallinna Linnavaraametilt, mis oli ka viimane kooskõlastus (t III kd lk 44). Seega on tõendatud, et 30.01.2013 seisuga olid olemas kõik kooskõlastused. Hageja kohustuseks ei olnud taotleda piirinaabrite kooskõlastusi ega kommunaalameti kooskõlastust, sest sellised juhised oli kostja ise andnud. Oma 31.01.2013 kirjaga, so järgmisel päeval pärast viimase kooskõlastuse saamist, on hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat, et kõik kooskõlastused on olemas selleks, et kostja võib esitada ehitusloa taotluse (hageja kiri, t III kd lk 120-121).
70.Arvestades seda, et: 1) alles 24.10.2012 teavitas TLPA ametlikult kostjat eelprojekti põhimõttelisest kooskõlastamisest; 2) juba 14.11.2012 oli hageja saanud kooskõlastuse
kultuuriväärtuste osakonnalt ning esitanud teistele ametkondadele eelprojekti kooskõlastamiseks; 3) 12.12.2012 ei olnud kostjal ühtegi pretensiooni hageja töö kiiruse, puuduste kohta ega selle kohta, kui kaua annavad linna eri ametkonnad eelprojektile kooskõlastusi, leidis kohus, et hageja oli asunud viivitamatult täitma lepingust tulenevat kooskõlastuste hankimise kohustust ja täitis selle 30.01.2013, pärast mida teavitas vastavalt kokkulepitud skeemile kostjat võimalusest hakata taotlema ehitusluba. Seega asjaolu, et vastavad ametid andsid oma kooskõlastusi novembrist 2012 kuni 30.01.2013, ei saa omistada hagejast sõltuvaks asjaoluks, sealjuures on kostja ise 12.12.2012 kinnitanud, et ametkondade kooskõlastuste aja osas ei ole tal hagejale pretensioone. Et hageja oleks venitanud asjaajamise endaga ehk ei oleks asunud ametkondadelt kooskõlastusi hankima või oleks viivitanud pärast TLPA kooskõlastuse saamist 24.10.2012 vastavate taotluste esitamisega, ei ole tõendatud. Vastupidiselt kinnitavad ülalviidatud nõupidamiste protokollid, et hageja asus kohe oma ülesandeid täitma, kuid ametkondade tõttu saadi viimane kooskõlastus alles 30.01.2013.
71.Kuna kohus tuvastas, et: 1) seisuga 18.07.2012 oli kostja arvamuse kohaselt hageja esitanud tähtaegselt eskiisi; 2) seisuga 06.08.2012 oli projekt koostatud, kuna kostja tutvustas seda linnale 09.08.2012; 3) 29.08.2012 leppisid pooled kokku protsessis kes ja millist ülesannet ning millises järjekorras seoses ehitusloa aluseks olevate dokumentidega täidab; 4) perioodil 15.08.2012–29.08.2012 tegi hageja muudatusi projektis kostja juhisest lähtuvalt; 5) 05.09.2012 oli kostjale antud üle vastavate projektide kaustad; 6) pärast seda muudeti projekti veel kostja juhistest lähtuvalt, sealjuures kõrvaldas hageja jooksvalt kostjalt saadud suulise info ja TLPA märkuse alusel pöörderaadiuse probleemi enne kui TLPA oma põhimõttelise arvamuse 10.10.2012 andis ja selle 24.10.2012 kostjale väljastas; 7) 02.12.2012 seisuga ei olnud kostjal etteheiteid hagejale tähtaegade suhtes ning ametkondade kooskõlastamise aegade suhtes, leidis kohus, et uue parkimislahenduse, mis erines algsest lahendusest ja detailplaneeringust, koostamine sõltus kostjast, linna TLPA kooskõlastusest ja linna teiste ametite nõusolekutest, mis ei ole aga omistatavad hagejale.
72.Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas kostja käitumine, kus ta, saanud ise alles 24.10.2012 linnalt põhimõttelise nõusoleku eelprojektile, teatab enam kui kuu aja pärast (12.12.2012) hagejale, et tal ei ole etteheiteid hagejale ametkondade poolsete kooskõlastuste tähtaegade kohta (teades, et hageja ametkondade kooskõlastusi juba taotleb, mis osaliselt on ka saadud), ja siis sellest seisukohast ca 1 kuu pärast (17.01.2013 hoiatus) taganeb ning leiab, et hageja on lepingut rikkunud, sh sellega, et on võtnud endale kolmandatest isikutest sõltuvad tähtajad, mida ei suuda täita. Eeltoodu alusel on kohtu arvates lubamatu ja vastuolus VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega kostja etteheide hagejale, et hageja on arvestanud lepingus valesti ja ebaprofessionaalselt ametkondade kooskõlastamise eeldatavaid tähtaegu ja seetõttu rikkunud lepingut, kuna ei hankinud neid lepingu ajagraafiku kohaselt, milleks pidi olema 30 päeva (vt graafik punkt 1.2.2, kooskõlastuste aeg) ja ülesütlemise hoiatuses märgitud 06.08.2012 (punktid 2 ja 8, lk 76, I kd).
73.Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et kostja ütles lepingu üles 01.02.2013 esitatud avalduses (t I kd lk 94), milles on viidatud lepingu punktidele 17.5.1 ja 17.5.4. Kostja on viidanud ka lepingu punktide 9.1.7, 9.1.8 ja 9.1.9 rikkumisele hageja poolt.
74.Lepingu punkti 17.5.1 kohaselt on tellijal õigus leping üles öelda, kui töövõtja teeb tööd niivõrd aeglaselt, et tööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselgelt võimatuks. Lepingu punkti 17.5.4 alusel võib tellija lepingu üles öelda, kui töövõtja rikub oluliselt lepingust
tulenevat kohustust ega kõrvalda rikkumist tellija poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu punkti 9.1.7 mõtte kohaselt peab hageja tagama, et lepingu dokumendid vastavad kõrgeimatele vormi- ja sisunõuetele, tellija lähteandmetele, esitama need kostjale ajagraafiku kohaselt. Punkti 9.1.8 järgi pidi töövõtja tagama eelprojekti koostamisel tellija poolt esitatud eelprojektis toodud arhitektuurse lahenduse säilimise ning muutma algset projekti üksnes töövõtja pakkumises ning tellijaga täiendavalt kooskõlastatud ulatuses eesmärgiga vähendada lepingu hinda ilma, et see mõjutaks ehitise kvaliteeti või vastupidavust. Punkti 9.1.9 järgi peab töövõtja tagama muudetud ehituslubade taotlemise aluseks olevate nõuetekohaselt koostatud ning komplekteeritud dokumentide üleandmise tellijale vastavalt lepingu ajagraafikule.
75.Ülesütlemisavalduses on kostja viidanud järgmistele etteheidetele (vt avalduse punktid 15.1-15.3, t I kd lk 96-97): töövõtja on viivitanud töö- ja põhiprojektide üleandmisega ega ole nõuetekohaselt projektdokumentatsiooni tellijale üle andnud ka tellija poolt 17.01.2013 määratud täiendava tähtaja jooksul; töövõtja on viivitanud ametkondadelt eelprojektile kooskõlastuse saamisega, mis on tinginud lepinguliste tähtaegade ületamise ja tellija võimetuse ehituslubade väljastamist taotleda lepingus ettenähtud tähtajaks; töövõtja viivitas vundamendilahenduste projekteerimisega ning nõuetekohaste kalkulatsioonide esitamisega, seades tõsise kahtluse alla töövõtja võimekuse lepingulisi kohustusi kohaselt ja tähtaegselt täita; eeltoodu on oluliselt mõjutanud lepingulisi tähtaegu ning muutnud nende järgimise ja tööde lepingus ettenähtud tähtajaks valmimise võimatuks; töövõtja on teinud tööd niivõrd aeglaselt, et lepinguliste tähtaegade järgimine ja tööde lõpetamine lepingus ettenähtud ajaks on töövõtjast tulenevalt muutunud ilmselgelt võimatuks.
76.Graafiku kohaselt pidi hageja esitama töö- ja põhiprojekti pärast ehitusloa saamist (punktid 1.2.4, 1.2.5). Tunnistaja AT ütlustest nähtuvalt (t III kd lk 196 jj) ei ole töö- ja põhiprojekti koostamine enne ehitusloa saamist tavapärane ning hageja pidi need esitama alles pärast ehitusloa saamist. Seega leidis kohus, et hagejal ei olnud VÕS § 76 lõikest 1 tulenevalt kohustust esitada töö- ja põhiprojekt enne ehitusloa saamist. Nimelt tuvastas kohus eespool, et graafikujärgsed tähtajad olid ehitusloa saamisega seotud küsimustega (sh linnalt kooskõlastuse põhimõtteline saamine, ametkondadelt nõusolekute saamine) edasi lükkunud hagejast sõltumatutel põhjustel. Lepingujärgsest graafikust nähtuvalt pidi tööprojekt valmima 14 päeva pärast ehitusloa saamist ning põhiprojekt 40 päeva pärast ehitusloa saamist (t I kd lk 52). Kohus tuvastas, et 05.12.2012 kinnitasid pooled, et lepingulised tähtajad ei ole jõus (t III kd lk 166) ja seda siis, kui hageja oli hakanud taotlema ametkondadelt kooskõlastusi. Mingeid viiteid ei nähtu pretensioonist ega ülesütlemise avaldusest selle kohta, et ehitusluba on olemas, mille järgselt oleks hagejal juba olnud tekkinud kohustus hakata vastavaid projekte koostama/esitama. Lepingust nähtuvalt tuli töö- ja põhiprojekt teha pärast ehitusloa saamist lepingus viidatud aja jooksul, mis on kohtu arvates mõistlik. Olukorras, kus ehitusluba puudub, oleks kulude tegemine töö- ja põhiprojekti koostamisele olnud ebamõistlik, see ei tulene pooltevahelisest lepingust ega ole kooskõlas VÕS §-st 7 tuleneva mõistlikkuse põhimõttega.
77.Hageja on kinnitanud, et kui ta kostja nõudekirja ehk täiendava tähtaja andmise 17.01.2013 kirja (t I kd lk 76) alusel andis kostjale 24.01.2013 üle töö- ja põhiprojekti, olid need lõpetamata, kuid nõuetekohased. Et need on üle antud, on tõendatud hageja esitatud aktiga (t I kd lk 86). Ehkki vastuses hageja vastusele vastuhagile (t III kd lk 75) on kostja kinnitanud, et nõudis enne lepingu ülesütlemist hagejalt üksnes selle projektdokumentatsiooni üleandmist, mis oli vajalik ehitusloa taotlemiseks – st
eelprojekti, st et justkui ei oleks kostja tegelikult hagejalt töö- ja põhiprojekti esitamist nõudnud, siis tegelikult ta seda siiski nõudis kirja resolutsiooni punktis 1 (t I kd lk 80).
78.Seega on kostja, tehes etteheiteid hagejale pretensioonis 17.01.2013 ja millele justkui menetluses enam ei tuginenud, käitunud hageja suhtes vastuoluliselt. Lisaks leidis kohus, et hagejal ei olnud võimalik lõpetada töö- ja põhiprojekti graafikus märgitud kuupäevaks, sest nagu kohus eelpool tuvastas, muutis kostja projekteerimise lähteandmeid (t III kd lk-d 160, 161, 163, 168 ja 171) ning lisaks oli kohtu arvates hagejale antud täiendav 8-päevane tähtaeg projektide esitamiseks ebamõistlikult lühike. Nimelt nõudis kostja 17.01.2013 kirjas nende dokumentide esitamist 25.01.2013, samas kui lepingujärgse graafiku kohaselt oli tööprojekti ettevalmistamise aeg 70 päeva ja põhiprojekti ettevalmistamise aeg 97 päeva. Olukorras, kus hagejal ei olnudki veel tekkinud töö- ja põhiprojekti esitamise kohustust, sest ehitusluba ei olnud, puudus kostjal õigus nõuda hagejalt sellise kohustuse täitmist ja seda kordades lühema tähtaja jooksul kui leping seda ette nägi. Seega leidis kohus, et hageja ei olnud rikkunud lepingust tulenevat tähtaega ja kohustust esitada kostjale põhi- ja tööprojekt, kusjuures vaidlus puudub selles, et hageja need siiski täiendava tähtaja jooksul 24.01.2013 esitas.
79.Isegi, kui tegu oleks lepingu rikkumisega, ei ole see oluline rikkumine lepingu punktide 17.5.4 ja 9.1.7 järgi, kuna töö- ja põhiprojekti esitamine enne ehitusloa saamist ei omanud mingit mõju projekti läbiviimise võimalikkusele. Hageja kinnitas, et kui ta need üle andis, olid need veel lõpetamata. Kuna kohus leidis, et hageja ei rikkunud põhi- ja tööprojekti esitamise tähtaja osas lepingut, on asjakohatu etteheide, et need ei olnud nõuetekohased, arvestades seda, et nende esitamiseks oli antud ebamõistlikult lühike tähtaeg, mille jooksul ei olnud võimalik projekte lõpetada, seega objektiivselt võisid nendesse jääda ka puudused. Kostja on tõendanud AS-i Telora-E kirjaga 30.01.2013 (t I kd lk 89), et töö- ja põhiprojektis esinesid puudused mistõttu ei vastanud need VÕS § 641 lõike 1 mõttes (lepingu tingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid) lepingu tingimustele. Isegi, kui lugeda, et need puudused tingivad hagejapoolse lepingu rikkumise just selles osas (dokumendid ei vasta lepingu tingimustele), ei ole tegemist olulise kohustuse rikkumisega lepingu punkti 17.5.4 järgi, kuna kostja poolt nõutud ebamõistlikult lühikese aja jooksul koostatud puudustega tööja põhiprojekt, mis esitati enne ehitusloa saamist, ei omanud mingit mõju projekti läbiviimise võimalikkusele. Et kostja oleks nõudnud nende puuduste kõrvaldamist VÕS § 646 lõike 1 järgi ja hageja neid ei oleks kõrvaldanud vastavalt § 647 lõikele 1, millisel juhul saaks rääkida hagejapoolsest olulisest lepingu rikkumisest, ei ole kostja väitnud.
80.Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostjal ei olnud õigust lepingut VÕS § 114 lõike 4 ja § 196 lõike 2 järgi üles öelda põhjusel, et hageja on rikkunud töö- ja põhiprojekti graafikujärgset tähtaega ja ka põhjusel, et esitatud töö- ja põhiprojekt ei olnud valmis ega nõuetekohased.
81.Ülesütlemisavalduse punktist 6 (t I kd lk 94) nähtuvalt ei ole kostjal etteheiteid vundamendi projekti kohta, samas ei nähtu ütlemisavaldusest endast, milles seisneb konkreetselt hagejapoolne lepingu rikkumine seoses vundamentide projekteerimise või kalkulatsioonide esitamisega. Tegemist on üldsõnalise etteheitega, mis ei viita konkreetsele kohustuse rikkumisele. Asjaolu, et hoiatuses 17.01.2013 on kostja kirjeldanud üksikasjalikult, mis talle ei meeldinud vundamendilahendusega seotud küsimustes, ei asenda seda, et ülesütlemisavalduses tuleb selgelt esile tuua teise poole jaoks kohustus, mida tuli täita ja milles ülesütleja arvates rikkumine seisnes. Viidatud 01.02.2013 avaldusest ei nähtu, milles seisneb konkreetselt hagejapoolne lepingu
rikkumine seoses vundamentide projekteerimise või kalkulatsioonide esitamisega, seega on selles osas avaldus põhjendamata.
82.Vaidlus puudub, et pooled olid eri meelt selles, kas hageja välja pakutud vundamendilahendus on kvaliteedilt ja hinnalt optimaalne. Nimelt puudus vaidlus selles, et hageja pakkus välja tugevama vundamendilahenduse, mis oli kallim, kuid kostja soovis odavamat varianti. Lepingus ei ole kokku lepitud, milline peaks olema vundamendilahendus, mida oleks hageja eiranud. Vaidlus puudub selles, et hageja vahetas välja vastava alltöövõtja. Tunnistaja UP ja AT ütlustega on tõendatud, et pooled saavutasid kokkuleppe ka vundamendilahenduse osas ja seda enne, kui vundamendi ehitamise alustamine oli võimalik. Lisaks nähtub AT ütlustest, et vundamendilahenduse projekteerimine ei põhjustanud viivitust, sest lahendus töötati välja ajal, kui ehitusloa puudumise tõttu ei olnud võimalik ehitustegevusega alustada. Seega ei olnud tegemist hagejapoolse projekteerimisveaga, mida saaks pidada kohustuse rikkumiseks ja mis seadnuks kahtluse alla hageja võime täita oma kohustusi või teinud võimatuks lepingu täitmise, tähtaegade järgimise.
83.Arvestades asjaolu, et: 1) kostja ei ole oma ülesütlemisavalduses konkreetselt viidanud, milles seisneb vundamendi projekteerimise või kalkulatsiooni esitamise kohustuse rikkumine; 2) lepingus ei olnud selget kokkulepet, millele peab vastama vundamendilahendus; ja 3) pooled saavutasid töö käigus neid rahuldava kokkuleppe enne kui sai üldse töid alustada (ehitusluba ei olnud), leidis kohus, et põhjendamatu on kostja etteheide ülesütlemisavalduses vastavale lepingurikkumisele, sj sellele, et see mõjutas lepingu tähtaegu ning andis aluse arvata, et hageja ei suuda oma kohustusi täita. Seetõttu ei olnud kostjal õigus väidetud rikkumise tõttu leping üles öelda VÕS § 196 lõike 2 järgi.
84.Kohus tuvastas eespool, et hagejast ei sõltunud asjaolu, kas ja millal ning kui kaua läheb kostjal aega selleks, et saada uuele lahendusele TLPA-st kooskõlastus, sest see oli kostja kohustus (protokoll nr 14, punkt 5 kokkulepitud protsess/skeem). Kohus tuvastas eespool, et TLPA-ga lahenduse kooskõlastamise ajal olid pooled ühel meelel selles, et tähtaegade muutumise eest ei vastuta hageja ja pooled olid nõus, et tähtajad nihkuvad, jätkates samal ajal pidevat koostööd nõupidamistel ehk lepingu täitmisel (vt eespool, protokollid). Kohus tuvastas ka, et hageja hakkas viivitamatult pärast seda, kui kostja sai linnalt 24.10.2012 ametliku nõusoleku eelprojektile, taotlema sellele kooskõlastusi, sj oli esimene kooskõlastus juba saadud ning teistele ametkondadele taotlused esitatud. Lisaks tuvastas kohus, et hageja teavitas pärast viimase (30.01.2013) kooskõlastuse saamist koheselt kostjat (31.01.2013), et kõik kooskõlastused on olemas selleks, et kostja võib esitada ehitusloa taotluse (t III kd lk 120-121).
85.Eeltoodu alusel leidis kohus, et kui kostja aktsepteeris veel 12.12.2012 seda, et käib kooskõlastuste hankimine ehk tolereeris asjaolu, et ehitusloa saamine lükkub edasi, siis ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega VÕS § 6 järgi öelda hagejale leping üles ca 1,5 kuud hiljem ja seda järgmisel päeval, kui hageja oli kostjat teavitanud kõigi kooskõlastuste saamisest.
86.Kohus viitas VÕS § 103 lõikele 2. Lepingu punktis 15.1 sätestatud vääramatuks jõuks ei ole kohaliku omavalitsuse aktid jms, mis muudavad poolte lepingu täitmise kulusid, makse, koormisi. Punkt 15.2 sätestab, et vääramatu jõud muudab lepingus toodud tähtaegu selle võrra, kui kaua vääramatu jõud kestis. Seega iseenesest asjaolu, kas riigi või kohaliku omavalitsuse organ annab kooskõlastuse, ehitusloa, paneb mingi
koormatise poolele, ei ole vääramatuks jõuks VÕS § 103 lõike 2 tähenduses ning see on märgitud ka lepingu punktis 15.1, kuid aeg, mille jooksul kohaliku omavalituse organid (Tallinna linna ametkonnad) oma otsustusi teevad, sh kui see aeg ületatakse, ei ole kuidagi poole mõjutada. Lepingus ei ole sätestatud, et VÕS § 103 lõike 4 alusel vastutaks hageja igal juhul sõltumata sellest, kui kaua võtab aega eelprojektile ametkondadelt kooskõlastuste saamine. Antud juhul ei ole tegemist rahalise kohustusega, millisel juhul vastutab võlgnik vääramatu jõu esinemisest hoolimata. Eeltoodu alusel leidis kohus, et viidatud ametkondadega kooskõlastamise aja mõjutamine ei olnud hageja mõjussfääris lepingu punkti 15.1 järgi ja seega lükkusid lepingu tähtajad edasi hagejast sõltumatutel põhjustel lepingu punkti 15.2 järgi. Kui pidada ametkondadelt kooskõlastustele kulunud aja ületamist hagejapoolseks rikkumiseks, siis on see vabandatav kooskõlas VÕS § 103 lõigetega 1, 2 ja 3. Eeltoodu alusel ei olnud kostjal õigust leping üles öelda VÕS § 196 lõike 2 järgi.
87.Kostja väitis kohtumenetluses, et ütles lepingu üles ka seetõttu, et hageja ei andnud talle tähtaegselt üle nõuetekohast eelprojekti. Märgitud väide ei ole tõendatud ega õige. Nimelt nähtub kohtule esitatud 17.01.2013 pretensioonist, et kostja andis hagejale täiendava tähtaja projektide esitamiseks ja hageja esitas need 24.01.2013 (t I kd lk 8688). Kostja esitatud omanikujärelevalve AS Telora–E kiri 30.01.2013 sisaldab projektides avastatud puudusi (t I kd lk 89-91). Nimetatud kirjast ei nähtu ühtegi puudust, mis käiks eelprojekti kohta. Ülesütlemisavaldusest nähtub, et kostja tugines oma ülesütlemisavalduses just nendele puudustele, mida oli esile toonud oma 30.01.13 kirjas omanikujärelevalve teostaja, seega ei tuginenud kostja ülesütlemise avalduses eelprojekti puudustele kui lepingu rikkumisele.
88.Kostja esitatud asjatundja GECC Konsultatsioonid OÜ arvamusest nähtuvalt (t II kd lk 237 jj) on kostja andnud dokumendid, millele arvamust sooviti, üle arvamuse koostajale 21.02.2014 (t II kd lk 240) ja arvamus on antud 30.04.2014. Seega on kostja asunud dokumente, sh väidetava eelprojekti, väidetavaid puudusi kindlaks tegema rohkem kui aasta pärast dokumentide saamist ja lepingu ülesütlemist. VÕS § 644 lõike 1 alusel pidi kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõtja mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele töö, antud juhul väidetava eelprojekti, puudustest ja andma selleks tähtaja VÕS § 646 lõike 1 alusel. Kuna kostja ei tõendanud, et ta oleks eelprojekti suhtes hagejale mingeid pretensioone esitanud pärast nende saamist, mingeid puudusi ei ole esitanud eelprojekti kohta ka AS Telora-E oma kirjas 30.01.2013, ja kuna kostja oleks lepingu ka nende eelprojekti väidetavate puuduste tõttu hagejale üles öelnud, siis ei saa kostja enam menetluses tugineda eelprojekti väidetavatele puudustele ja täiendada hilisemalt lepingu ülesütlemise alust. Peale selle ei ole kostja tõendanud, et märgitud eelprojekti, millel on väidetavad puudused, alusel oleks linn keeldunud väljastamast ehitusluba, mistõttu oleks lepingu edasine täitmine olnud just eelprojekti puuduste tõttu võimatu. Nimetatud kaalutlustel ei andnud kohus sisulist hinnangut kostja esitatud GECC Konsultatsioonid OÜ arvamisele ja hageja poolt märgitud tõendi ümberlükkamiseks esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamusele (juuni 2014, t III kd lk 45jj). Eeltoodu alusel ei olnud kostjal ka viidatud põhjustel õigus hagejale lepingut üles öelda lepingu punkti 9.1.7 ja VÕS § 196 lõike 2 järgi.
89.Mis aga puudutab lepingu punkti 9.1.8 rikkumist, siis ülesütlemise avaldusest ei nähtu, milles seisneb viidatud kohustuse rikkumine. Seega etteheide lepingu punktist 9.1.8 tuleneva kohustuse rikkumise kohta on alusetu, põhjendamata ja ülesütlemine sel alusel, so punkti 9.1.7 ja VÕS § 196 lõike 2 järgi, lubamatu.
90.Lepingus oli kokku lepitud, et tööde valmimise aeg on 21.03.2014 ja samas on kokku lepitud, et tööde lõplik valmimise aeg sõltub ehituslubade väljastamise ajast selliselt, et kui neid lube ei ole väljastatud 30 päeva jooksul põhjusel, mis ei tulene hagejast, siis pikeneb lõpliku valmiduse tähtpäev iga nimetatud 30-päevalist tähtpäeva ületava päeva võrra ja kui see hilineb hagejast tingituna, siis tähtajad ei pikene.
Kohus tuvastas, et ehitusloa taotlemisele eelnenud protsessi ajal viis hageja eelprojekti muudatusi sisse lähtudes kostja antud ülesannetest. Sealjuures tuvastas kohus, et kostjal oli kohustus saada linnalt detailplaneeringule enam mittevastava ja uuele soovitavale parkimislahendusele põhimõtteline kooskõlastus, millele sai järgneda ametkondadelt kooskõlastuste hankimine ja sellele omakorda ehitusloa taotlemine. Kohus tuvastas, et sõltumata sellest, et muudetud lepingu järgi oli eeldatav ehitusloa saamise aeg 29.10.2012, ei olnud 05.12.2012 pooltel mingeid pretensioone teineteisele tähtaegade osas, vaid tõdeti, et tähtajad nihkuvad. Mitte ühestki nõupidamise protokollist ei nähtu, et pooltel oleks tekkinud kahtlus, et lepingujärgne projekt kui selline võib kooskõlastusprotsesside tõttu ebaõnnestuda. Kohus tuvastas, et hageja ei ole lepingut rikkunud ega vastutav selles eest, et ametkondadelt kooskõlastuste saamine pärast 24.10.2012 (kui kostja oli saanud ametliku põhimõttelise nõusoleku uuele eelprojektile/parkimislahendus) võttis lepingus arvatavast tähtajast (30 päevast) rohkem aega (viimane kooskõlastus 30.01.2013). Samuti tuvastas kohus, et kostja etteheide hagejale selles, justkui hageja oli võtnud endale kohustuse tagada seda, et ametkonnad annavad 30 päeva jooksul kooskõlastused, oli lubamatu (vastuolu VÕS §-ga 6), sest sellised asjaolud nagu ametkondade kooskõlastuste aeg oli hagejast sõltumatu lepingu punktide 15.1 ja 15.2 järgi. Kohus tuvastas ka eespool, et hageja esitas kostjale nõuetekohase eelprojekti, samuti esitas hageja kostja antud ebamõistliku tähtaja jooksul põhi- ja tööprojekti, mis ei olnud selle lühikese aja tõttu lõpetatud, kuid mille esitamise tähtaega ei olnud hageja tegelikult rikkunud ja mis ei mõjutanud ehitusloa puudumise tõttu lepingu täitmist. Lisaks tuvastas kohus, et hageja ei olnud rikkunud lepingut, mis puudutas vundamendilahenduse ja selle kalkulatsioonidega seotud kohustusi ning et see ei mõjutanud lepingu täitmist ega tähtaegu.
92.Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja ei ole oma kohustusi täitnud niivõrd aeglaselt, st kostja poolt etteheidetuna „niivõrd aeglaselt, et tööde tähtajaline valmimine oleks muutunud võimatuks“ ja lepingu ülesütlemine oli lubamatu VÕS § 196 lõike 2 järgi.
93.Kostja väitis lisaks, et hageja survestas kostjat enne lepingu ülesütlemist, nõudis lepingu muutmist, soovis hinda tõsta vastuolus lepinguga ning ähvardas lepingust punkti 4.4 alusel taganeda ja käitus hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest 25.10.2012-13.12.2012 (t I kd lk 179-192, 195-208) selliseid ähvardusi siiski ei nähtu, et hageja oleks survestanud kostjat. Kostja ise on 24.10.2012 kirjas hagejale ehk päev pärast TLPA ametliku heakskiidu saamist (24.10.2012, pärast mida sai hageja hakata küsima eelprojektile linna erinevatelt ametitelt kooskõlastusi) hakanud hagejale ette heitma töögraafikust mitte kinnipidamist, ehkki 12.12.2012 on pooled protokollis nr 29 (12.12.2012) kinnitanud, et kostjal ei ole etteheiteid tähtaegades suhtes. Samas kirjas on heidetud ette ka vundamendi ja kalkulatsiooni küsimusi, kuid samas tuvastas kohus eelpool, et pooled saavutasid vundamendilahenduse, kalkulatsiooni kohta pooli rahuldava kokkuleppe ja see ei mõjutanud lepingu tähtaegu, kuna ehitusluba veel ei olnud. Pooled on erinevatel nõupidamistel arutanud tähtaegade küsimusi, sj lepingu punktis 4.4 sätestatud hageja õigust lepingust taganeda, kuna tähtajaks ei oldud saadud TLPA-lt põhimõttelist kooskõlastust uuele lahendusele, ja teinud jätkuvalt koostööd 12.12.2012, mil kostjal ei olnud vastuväiteid tähtaegade suhtes. Märgitu ei kinnita kohtu
arvates kostja väidet, et hageja ähvardas lepingust taganeda. Et hageja tegi 13.11.2012 (t I kd lk 182) ettepaneku lepingu tähtaegu pikendada tänu sellele, et kooskõlastuste protsess oli oodatust pikem, mille eest hageja ei vastutanud (kohus ülalpool tuvastas), ei ole kuidagi vaadeldav kostja ähvardamisena või survestamisena. Sel ajal (novembris 2012) täitis hageja oma kohustust saada eelprojektile ametkondadelt kooskõlastusi (vt ülalpool kohtu poolt tuvastatud), mistõttu ei ole lepingu muutmise ettepaneku tegemine vaadeldav kuidagi lepingu mittetäitmisena, kostja survestamisena/ähvardamisena. Et hageja soovis muuta lepingu hinda ja leidis, et kostja on hagejale kahju tekitanud, ei tähenda siiski kostja ähvardamist. Hageja esitatud kirjadest 13.11.2012 ja 30.11.2012 ei nähtu, et hageja ei jätka kooskõlastuste hankimist, kui kostja lepingu hinna muutmisega ei nõustu või tähtaegu ei pikenda või kahju ei hüvita. Oma kirjas 30.11.2012 (t I kd lk 200) on hageja viidanud sellele, et ebaselged on ehitusloga seotud küsimused ja seetõttu on lepingu täitmine võimalik, kui lepingut muudetakse ja et tähtajad nihkuvad vastavalt päevade arvule, arvates 29.10.2012 kuni uute ehituslubade saamiseni. Lisaks leidis hageja kirjades, et lepingu hind kallineb, lepingu punktis 4.4 fikseeritakse uus tähtaeg ja et tellija kannab riisikot, kui ehituse kestel ehitusluba/kasutusluba tühistatakse või muudetakse põhjusel, et see ei vasta detailplaneeringule. Selles kirjas on hageja märkinud, et ootab kostja vastust hiljemalt 07.12.2012, vastasel korral on tal õigus lepingust punkti 4.4. järgi taganeda. Õige on kostja väide, et hageja on märkinud, et kui vastust ei saada hiljemalt 07.12.2012, siis võib hageja lepingust taganeda, kuid kohtu arvates ei ole selles kirjas märgitud asjaolud vaadeldavad ähvardustena/survestamisena ja seda eelkõige seetõttu, et 12.12.2012 protokollis nr 29 (t I kd lk 70) on mõlemad pooled kinnitanud, et tähtaegade osas ei ole probleeme. Lisaks on protokolli kohaselt hageja kinnitanud, et lepingu punktis 4.4 märgitud tähtajad on möödas ja nihkuvad seetõttu (alapunkti 3 punkt 2). Mingeid viiteid sellele, et hageja kavatsebki lepingust taganeda punkti 4.4 alusel seetõttu, et kostja ei ole hageja 30.11.2012 ettepanekule jaatavalt vastanud, ei ole. Seega täitsid pooled seisuga 12.12.2012 lepingut ja hageja täitis oma kohustust saada eelprojektile kooskõlastusi. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja väide, et hageja teda survestas ja ähvardas enne kostja poolt lepingu ülesütlemist, on otsistud ega ole kooskõlas teiste tõenditega.
94.13.12.2012 kirjas on hageja viidanud oma lepingu muudatuse ettepanekule 30.11.2012, millele vastust ei ole saadud. Lisaks on hageja viidanud kirjas sellele, et pooled on pidanud läbirääkimisi, kuid ei ole muudatust allkirjatanud. Tõsi on, et selles kirjas on hageja leidnud, et tähtaegade nihkumise tõttu tuleks lepingut muuta ja kui kostja ei teata hagejale 18.12.2012, kas ta soovib ehitist püstitada lepingus kokkulepitust olemasolevate lubade alusel, ja et sellisel juhul tuleb lepingut muuta, ja kui kokkuleppeid kas 18.12.2012 või 30.12.2012 ei sõlmita, tuleb hagejal lepingust taganeda (t I kd 205). Viidatud kirjas soovis hageja saada teavet kostjalt selle kohta, milline oli kostja edasine soov, sest hageja oli taotlemas eelprojektile sama ajal (vt kohus on seda eespool ka tuvastanud) linna ametkondadest kooskõlastusi selleks, et kostja saaks taotleda ehitusluba. See, mille alusel hageja pidanuks ehitustöid tegema ja milline oli kostja huvi, on kohtu arvates oluline info hagejale lepingu täitmise eesmärgil. Eeltoodu tõttu ei ole viidatud kiri kohtu arvates kostja survestamine ega ähvardus ning viide võimalusele lepingust taganeda ei ole ähvardusena ja survestamisena vaadeldav.
95.Mis puudutab kostja väidet, et hageja oli oma kirjades märkinud, et lepingu hinda tuleb muuta, siis on märgitud väide õige, ent poolte suhted ei ole selle tõttu katkenud, et hageja sellise lepingu muudatuse ettepaneku tegi. Vastupidiselt täitis hageja oma kohustusi ametkondadelt kooskõlastuste saamiseni (viimane 30.01.2013) ja kinnitas lepingu täitmist ka oma kirjas kostjale 27.12.2012 (t I kd lk 207). Peale selle, nagu
nähtub kostja poolt lepingu ülesütlemise avaldusest, ei ole kostja hagejale lepingut selle tõttu üles öelnud, et hageja oleks pahatahtlikult lepingu täitmisest keeldunud ja seda just põhjusel, et kostja ei nõustu hagejale täiendavate tööde eest maksma või ei nõustu lepingu hinna muutmisega või et hageja on kostjat kuidagi survestanud/ähvardanud lepingu täitmisel ja lepingu muutmiseks.
96.Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja ei ole ülalviidatud kirjades avaldatud ettepanekute ja seisukohtadega käitunud hea usu põhimõtte vastaselt (VÕS § 6) või soovinud kuidagi tekitada kostjale kahju ning vastavasisulised kostja väited on alusetud.
97.Kõike ülaltoodut arvestades leidis kohus, et hageja ei rikkunud lepingulisi kohustusi lepingu punktide 17.5.1, 17.5.4, 9.1.7, 9.1.8 ja 9.1.9 järgi ning kostjal ei olnud õigust lepingut üles öelda ning seega ei ole kostja ülesütlemise avaldusel 01.02.2013 (t I kd lk 94) õiguslikku toimet ehk leping ei lõppenud VÕS § 186 punkti 6 järgi kostja poolt lepingu ülesütlemisega.
98.Kostja leidis, et kuivõrd hageja oli rikkunud ülalviidatud kohustusi, on kostjal tekkinud õigus nõuda hagejalt lepingu punkti 16.9 alusel leppetrahvi ehk juhul, kui kostja on lepingu üles öelnud lepingu punkti 17.5 alusel. Õige on kostja väide, et iseenesest võimaldab eelviidatu ja VÕS § 158 lõige 1 nõuda kostjal kui võlausaldajal lepingut rikkunud poolelt ehk hagejalt leppetrahvi lepingus määratud summas, mis on 10% lepingu hinnast. Vaidlus puudus leppetrahvi arvestuse üle, seega oleks leppetrahv 1 306 232.90 eurot. Kuna kohus leidis, et kostja poolt lepingu ülesütlemine lepingu punkti 17.5 alusel ei olnud põhjendatud, sest lepingu rikkumist ei olnud, ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt ka leppetrahvi lepingu punkti 16.9 ning VÕS § 158 lõike 1 ja § 76 lõike 1 alusel summas 1 306 232.90 eurot. Eeltoodu alusel jäi kostja nõue leppetrahvi saamiseks lepingu punkti 16.9 alusel rahuldamata. Nimetatud põhjusel ei ole kohtul vaja anda hinnangut poolte väidetele selles, kas leppetrahvi tuleks VÕS § 162 lõike 1 järgi vähendada ja ka vastavale tõendile (väljavõte Äripäevast 25.04.2014 Nordeconi dividendide kohta, t II kd lk 273).
99.Kostja palus välja mõista hagejalt ka leppetrahvi lepingu punkti 21.4 alusel ja seda põhjusel, et hageja rikkus lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustust. Kohtule esitatud 24.01.2013 „Äripäeva“ artiklis (t I kd lk 66) sisaldub järgmine hageja juhatuse liikme J.Vingi vastus ajakirjaniku päringule, mis seostub vaidlusaluse projekti ehitusloaga ja see on järgmine: „Ehitusluba pole, protsess on veninud ning me ei ole saanud töödega alustada“ ja „Meie oleme püüdnud omalt poolt teha nii palju, kui lepinguga ja seaduse järgi on võimalik. Kahjuks ei ole me siiamaani saanud ehitusega alustada.“, „Kummaline olukord on, me ei saa aru kas see ehitusluba tuleb või ei tule meie lepingu mõistes“. Lepingu punkt 21.1 sätestab, et leping ja selle lisad, lepingu täitmise dokumendi ning mistahes muud dokumendid ja teave, mis on saanud ja/või saab töövõtjale ja tema alltöövõtjale teatavaks lepingu täitmisega seoses, on konfidentsiaalne teave, mis ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, va seaduses ja lepingus sätestatud juhtudele. Lepingu punkt 21.2 sätestab, et pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena lepingu sõlmimise ja täitmise käigus saadud informatsiooni teise poole majandustegevuse, sh poole või temaga seotud isikute, objektide, asjaolude, finantsseisundi ja finantseerimisallikate, projektdokumentatsiooni jms kohta ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele, sh ajakirjandusele. Pooled kohustavad mitte kasutama teiselt poolelt lepingu alusel saadud informatsiooni pahauskselt enda huvides. Lepingu punkti 21.4 järgi on konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 13 000 eurot.
100.Viidatud artiklis on JV andnud vastuse ajakirjaniku küsimusele, mis puudutab seda, kas tal on informatsiooni selle kohta, kas projektil on ehitusluba või ei ja kas see tuleb või ei ja et miks ei ole saadud alustada ehitamisega. Kohus viitas ehitusseaduse (EhS) § 12 lõikele 2 ja § 22 lõikele 1, millest tulenevalt on kõik ehitusloasse puutuv seadusega reguleeritud ning tegemist on kohaliku omavalitsuse või riigi haldusaktiga (luba) seaduses sätestatud ehitustegevuseks. Asjaolu, et luba kantakse riiklikkus ehitisregistrisse ja avaldatakse veebilehel, annab kinnitust sellele, et tegemist on seaduse alusel avaliku informatsiooniga. Nii on seadusega kooskõlas avaldatud hageja poolt info või küsimus ajalehes sellest, kas luba kui selline on üldse saadud. Kostja esindaja on artiklis ise kinnitanud, et ehitusluba on olemas. Seega kostja ise on ka avaldanud samalaadset infot ega pidanud seda konfidentsiaalseks lepingu tähenduses, mida justkui ei võiks avaldada. Mingeid muid lepingu punktides 21.1 ja 21.2 märgitud andmeid ei ole kohtu arvates hageja artiklis avaldanud. Viidatud artiklist ei nähtu, et hageja oleks avaldanud muid andmeid, kui vaid seadusest tulenev ehitusloa saamist/mittesaamist puudutav, sj andmeid alltöövõtjate kohta, lepingu ja selle dokumentide sisu, poolte ja alltöövõtjate majandustegevuse, finantsseisundi, finantseerimisallikate, poole või temaga seotud isikute, objektide, asjaolude, kohta, projektdokumentatsiooni kohta. Ajalehes avaldatud informatsioonist ei ole võimalik lugeda välja muud, kui et hagejale ei olnud teada, kas ehitusluba on või ei, sj kostja selle olemasolu kinnitas.
101.Lepingust ei nähtu, et ehitusloga seonduv oleks konfidentsiaalne informatsioon, peale selle on kohtu arvates tegemist seadusest tuleneva informatsiooniga, mida ei tohi varjata. Seega leidis kohus, et hageja ei ole rikkunud lepingu punktidest 21.1 ja 21.2 tulenevat konfidentsiaalsuskohustust, mistõttu ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt VÕS § 76 lõike 1 ja § 158 lõike 1 alusel leppetrahvi. Artikkel on avaldatud 24.01.2013, seega pidi kostja sellest artiklist teada saama 24.01.2013, sest eelnevalt oli ta ka ise ajakirjaniku küsimustele vastanud, mis kajastuvad artiklis. Kostja esitas oma leppetrahvi nõude hagejale 10.09.2013. Seega on leppetrahvi nõue kohtu arvates esitatud ebamõistlikult hilja, arvestades kohustuse rikkumise avastamist. Isegi kui oleks tegemist rikkumisega, ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi VÕS § 159 lõike 2 järgi, sest kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.
102.Eeltoodu alusel jäi kostja nõue leppetrahvi saamiseks lepingu punkti 21.4 alusel rahuldamata. Seetõttu ei ole kohtul vaja anda hinnangut poolte väidetele selles, kas leppetrahvi tuleks VÕS § 162 lõike 1 järgi vähendada ja esitatud tõenditele (väljavõte Äripäeva artiklist 25.04.2014 Nordeconi dividendide kohta, t II kd lk 273). Kuna kostja leppetrahvi nõuded jäävad rahuldamata, jäi rahuldamata ka kostja nõue leppetrahvilt viivise saamiseks VÕS § 101 lõike 1 punkti 6 ja § 113 lõike 1 II lause järgi.
103.Kostja leidis, et hageja on rikkunud lepingueelseid läbirääkimisi ja palus välja mõista selle eest kahjuhüvitise. VÕS § 101 lõike 1 punkti 3 ja § 115 lõike 1 alusel võib võlausaldaja nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist, kui teine pool on VÕS § 14 lepingueelsete läbirääkimistega tekitanud kahju. Lepingulise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lõike 1 punkti 3 ja § 115 lõike 1 alusel kahju hüvitamist. Kostja on heitnud hagejale ette seda, et hageja planeeris lepingueelsete läbirääkimiste käigus ametkondadest kooskõlastuste saamiseks vajalikuks perioodiks 30 päeva, milline aeg osutus ebapiisavaks, st et lepingus toodud ajaga ei ole võimalik ehitusloa aluseks olevate muude lubade saamine ja et hageja pidanuks arvestama tegelike reaalsete avalik-õiguslike kooskõlastuste protsesside aegadega ja need ka välja pakkuma. Hageja ei arvestanud kostja huvidega.
104.Kohtu arvates ei saa märgitud väidetav rikkumine olla kostja vastavasisulise, lepingueelsete läbirääkimiste kohustuste rikkumisel põhineva kahjunõude aluseks. Esiteks tuvastas kohus, et viidatud tähtaeg oli reguleeritud lepingus (vt otsus ülalpool) ja sellisel juhul saaks tõusetuda küsimus sellest, kas hageja on rikkunud lepingust tulenevat tähtaega. Teiseks tuvastas kohus, et viidatud ametkondadelt kooskõlastuste saamise aja mõjutamine ei olnud hageja mõjussfääris lepingu punkti 15.1 järgi ja seetõttu lükkusid lepingu tähtajad edasi hagejast sõltumatutel põhjustel lepingu punkti 15.2 järgi. Lisaks tuvastas kohus, et kui pidada ametkondadelt kooskõlastustele kulunud aja ületamist hagejapoolseks rikkumiseks, siis on see vabandatav kooskõlas VÕS § 103 lõigetega 1, 2 ja 3. Eeltoodu alusel ei ole kostjal hageja vastu nõuet VÕS § 14, § 101 lõike 1 punkti 3 ega § 115 lõike 1 alusel ega ka lepingulisel alusel (VÕS § 101 lõike 1 punkt 3, § 115 lõige 1 järgi), kuna kohustust ei ole rikutud.
105.Ülaltoodu alusel leidis kohus, et kostja kahjunõue, mis on alternatiivne leppetrahvile, ja tuleneb laenulepingute alusel International Invest Project OÜ-le makstud intressidest 927 525.90 eurot, AS-le Swedbank makstud intressidest 2363.12 eurot, kostja ja Arco Investeeringute AS vahel müügilepingu punktist 3.4.2 väidetavalt tulenevast rahalisest kohustusest 2 876 024 eurot ja omanikujärvelevalve teostajale makstud kuludest 42 825.60 eurot, ja mida kostja nõuab leppetrahvi ulatuses 1 319 232.90 eurot, jääb rahuldamata. Kohus ei andnud seetõttu hinnangut kahju ulatusele, põhjuslikule seosele ja vastavatele tõenditele (notariaalselt tõestatud müügileping Arco Investeeringute AS, kostja ja Kylemore International Invest Corp. vahel nr 607, t II kd lk 144jj; laenuleping kostja ja International Invest Project OÜ vahel 18.03.2011, II kd lk 170jj; kostja pangakonto väljavõte, II kd lk 185jj, 198; kostja ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulimiidileping nr 12-034748-RC, II kd lk 188jj; Kylemore International Invest Corp täitmisenõue ja täitmisteade 11.04.2013, II kd lk 205jj, II kd lk 210; täitmisotsus II kd lk 212; omanikujärelevalve AS-i Telora-E arved, II kd lk 216-234; kostja pangakonto väljavõte raha tasumise kohta AS-le Telora–E, II kd lk 235-236). Kuna kahjunõue jäi rahuldamata, jäi rahuldamata ka sellelt arvestatud viivisenõue VÕS § 101 lõike 1 punkti 1 ja § 113 lõike 1 II lause järgi.
106.VÕS § 101 lõike 1 punkti 4, § 196 lõike 2 ja § 116 lõike 1 järgi on võlausaldajal õigus leping üles öelda teise poole olulise rikkumise tõttu. VÕS § 116 lõike 4 jäi tuleb võlausaldajal anda võlgnikule tähtaeg rikkumise lõpetamiseks – kohustuse täitmiseks, kuid siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 117 lõike 1 järgi on võimalik enne rikutava kohustuse sissenõutavaks muutumist lepingust taganeda, kui on ilmne, et seda kohustust ei täideta.
107.Hageja esitas kostjale 13.06.2013 lepingust taganemise avalduse (t I kd lk 107), millest nähtuvalt on hageja lepingu üles öelnud tuginedes punktidele 4.4 ja 17.8 ning VÕS §-le
116.Avaldusest nähtuvalt on hageja tuginenud sellele, et kostja võõrandas need kinnistud, kus hagejal tulnuks ehitustöid teha, puudub ehitusluba, seda ei ole esitatud, mistõttu on hagejal võimatu lepingulisi kohustusi täita, ja et sellega on kostja andnud mõista, et ei soovi lepingut täita. Lisaks nähtub avaldusest, et kostja võlgneb hagejale tehtud tööde eest 173 916 eurot, mille tasumist on eelnevalt nõudnud kostjale saadetud kirjas 25.02.2013 (t I kd lk 102) ning piirdeaia rendi eest 635.04 eurot.
108.Eelpool tuvastas kohus, et muudetud lepingu punkti 4.4 järgi oli hagejal õigus lepingust taganeda, kui ehituslubasid ei ole saadud hiljemalt 29.10.2012 ja mis ei tulene põhjustest, mis oleksid omistatavad hagejale. Vaidlus puudus selles, et ehitusluba ei
olnud väljastatud 29.10.2012 ning kohus tuvastas, et selle eest ei olnud hageja vastutav. Seega ei olnud võimalik lepingut edasi täita ehitusloa puudumise tuttu. Lisaks võimaldab lepingu punkt 17.8 hagejal leping üles öelda, kui tellija viivitab lepinguvastaselt tööde finantseerimisel kohustuste täitmisega enam kui 30 päeva. Vaidlus puudus iseenesest selles, et kostja oli arve nr 53186 16.01.2013 (t I kd lk 116) tasumisega hagejapoolse taganemiseavalduse esitamise seisuga viivituses ja et arve on tasumata. Eeltoodu alusel oli hagejal õigus lepingu punkti 17.8 järgi kostjapoolse finantseerimiskohustuse rikkumise tõttu leping üles öelda.
109.Vaidlus puudus selles, et kostja oli kinnistud, millel hageja pidi ehitustöid tegema hakkama, võõrandanud ja et hageja sai sellest teada 10.06.2013. Selle kohta on avaldatud ka Äripäevas 10.06.2013 vastav artikkel (t I kd lk 22). Eeltoodu alusel nõustus kohus hagejaga, et kinnistu võõrandamise tõttu ei saanud hageja eluliselt asuda oma kohustusi täitma ja kostja ei saanud tegelikult hagejale tööfronti üle anda. Selliseid asjaolusid, et uus kinnistu omanik oleks andnud/kavatsenud anda nõusoleku selleks, et tema kinnistul saaks hageja ehitustöid teha, ei nähtu. Seega on kostja ülalviidatud käitumine vaadeldav teatena, et ta lepingut ei täida. Eeltoodu alusel ei pidanud hageja kostjale andma VÕS § 116 lõike 4 ja § 114 järgi täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Nimetatud põhjustel leidis kohus, et kostja ei võimaldanud hagejal lepingulisi kohustusi täita (müüdi kinnistud, millele pidanuks hageja ehitama), mis oli kostjapoolne oluline lepingu rikkumine VÕS § 116 lõike 2 punkti 4 viimase osa järgi. Seega oli hagejal lepingu punkti 4.4 ja VÕS § 116 lõike 2 punkti 4, § 196 lõike 2 ja § 101 lõike 1 punkti 4 järgi alus lepingust taganeda ning kohus leidis, et pooltevaheline töövõtuleping nr 02.12.017A lõppes hageja poolt 13.06.2013 taganemisavalduse esitamisega. Mis puudutab kostja väidet, et hageja taganes lepingust nii hilja, st et õigus oli lõppenud, siis kohus sellega ei nõustunud. Esiteks ei ole vaidluse all asjaolu, et hageja sai kinnistu võõrandamisest teada 10.06.2013 ja teiseks tuvastas kohus, et kostja rikkus lepingut oluliselt ja et selle täitmiseks ei olnud vajalik tähtaega anda. Kui hageja taganes pärast lepingu olulisest rikkumisest teadasaamisest 3 päeva pärast lepingust (13.06.2013), siis ei ole hageja taganenud lepingust ebamõistliku aja jooksul ja tema taganemisõigus ei olnud VÕS § 118 lõike 1 punktide 1-2 tähenduses lõppenud.
110.Eeltoodu alususel kuulub hageja nõue tuvastada, et pooltevaheline töövõtuleping nr 02.12.017A lõppes hageja poolt 13.06.2013 taganemisavalduse esitamisega, rahuldamisele.
111.Vaidlus puudus selles, et garantii tuli esitada hiljemalt 21.03.2014. Samuti puudub vaidlus selles, et pank on garantiikirja väljastanud (t I kd lk 47). Garantiikirja punktist 3 nähtub, et selle realiseerimiseks peab hageja olema lepingut rikkunud. Lepingu punkti 12.1 (leping t I kd, punkt 12.1 lk 39) järgi on garantii realiseerimise eelduseks asjaolu, et kostjal on hageja vastu lepingu rikkumisest tulenev rahaline nõue. Kostja on menetluses väitnud, et esitas garantii täitmiseks, kuid ei ole tegelikult seda tõendanud. Menetluse kestel on möödunud garantii esitamise tähtaeg. Samas leidis kohus, et hagejal on õiguslik huvi tuvatusnõudena selleks, et kostja ei saaks garantiid edaspidi täita, sest kostja ei ole kordagi väitnud, et ta seda ei kavatse teha. Lisaks on kohus hagi tagamise korras 16.03.2013 (t I kd lk 143) määrusega keelanud vaid pangal garantii alusel raha väljamaksmise kuni vaidluse lahendamiseni. Lisaks tuvastas kohus, et kostja leppetrahvi-, kahju- ning viivisenõuded ei kuulu rahuldamisele, seega ei ole kostjal viidatud alustel rahalist nõuet hageja vastu. Kohus viitas VÕS § 189 lõikele 1.
112.Kuna kohus tuvastas, et hageja poolt lepingu taganemisega on leping lõppenud, kostjal ei ole lepingu rikkumisest tulenevaid kahjuhüvitise, leppetrahvi ja nendelt arvestatud viivisenõudeid, on põhjendatud hageja nõue garantii tagastamiseks VÕS § 189 lõike 1 alusel. Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele hageja nõue, milles ta palub tuvastada, et kostjal ei ole õigust pöörata täitmisele 31.05.2012 AS-i Swedbank poolt väljastatud garantiikirjaga nr 12-035940-SF antud garantii ja kohustada teda tagastama hagejale lepinguliste kohustuste täitmise tagatisena töövõtulepingu nr 02.12.017A punkti 12.1 alusel antud garantii, st garantiist tulenev nõudeõigus.
113.VÕS § 76 lõike 1 ja § 635 lõike 1 kohaselt peab tellija maksma töövõtjale tehtud töö eest tasu. Kohus viitas ka VÕS § 637 lõigetele 3 ja 4 ning §-le 638. Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 147 551.04 eurot, millest 99 636 eurot on arve nr 53186 (t I kd lk 116) aktide nr 06 (I-II) ja nr 06-III järgi, 74 280 eurot aktide nr 07 I+II ja nr 07 III (t I kd lk 117-120) järgi ja 635.04 eurot hüvitusnõue piirdeaia rendi eest (t II kd tlk 5356).
114.Lepingu punkti 6.2 alusel esitab tehtud tööde kohta töövõtja tellijale akti, mille omanikujärelevalve peab üle kontrollima 3 päeva jooksu ja selle aktsepteerima või tagasi argumenteeritult lükkama. Kui omanikujärelevalve ei aktsepteeri (osaliselt, tervikuna) või ei lükka (osaliselt, tervikuna) akti tagasi, loetakse akt aktsepteerituks. Lepingu punkti 6.3 järgi esitab töövõtja tellijale viimase poolt aktsepteeritud akti alusel arve pärast tellija poolt akti allakirjutamist. Tellija kohustus arve tasuma 30 päeva jooksul arvates saamisest. Kohtule esitatud arve nr 53186 on esitatud tasumiseks vastavalt tehtud töö aktidele nr 06 (I-II) ja nr 06-III. Viidatud aktidest nähtub, et need on omanikujärelevalve teostaja poolt allkirjastatud ning heaks kiidetud (II kd lk 44-49) vastavalt lepingu punktile 6.2. Tõsi on, et nendel ei ole tellija allkirja. Küll aga leidis kohus, et asjaolu, et tellija ei ole aktidele allkirja andnud lepingu punkti 6.3 mõttes, ei tähenda, et töid ei oleks vastu võetud. Vastupidiselt, kuna kostja ole väitnud, et lepingu punkti 6.2 alusel oleks omanikujärelevalve teostaja esitanud aktidele argumenteeritud vastuväiteid ja aktidel on omanikujärelevalve teostaja allkiri, siis on tööd VÕS § 76 lõike 1, § 637 lõigete 1, 3 ja 4 ning § 638 mõttes vastu võetud ja tasunõue nende eest muutunud sissenõutavaks.
115.Teostatud tööde aktidele nr 07 I+II ja nr 07 III ei ole omanikujärelevalve teostaja alla kirjutanud, kuid sel ajal, kui need talle esitati, oli kostjal leping omanikujärelevalve teostajaga lõppenud, mida kinnitab AS Telora-E e-kiri hagejale 06.02.2013 (t II kd lk 51-52). Kohtule esitatud hageja e-kirjast 05.02.2013 nähtuvalt on viimased aktid esitatud kostja esindajale UP-le (t II kd lk 51), mistõttu on alusetud kostja väited, justkui ei oleks ta neid saanud (aktid ise hagiavalduse lisas 28, t I kd lk 16-120; ringkonnakohus - viide ekslik, tegelikult esitatud hagiavalduse lisadena 29 ja 30; t I kd lk 117-120). Kuna leping omanikujärelevalve teostajaga oli lõppenud ja hageja esitas viidatud aktid kostjale, pidi kostja lepingu punkti 6.2 alusel kas töid aktsepteerima või need argumenteeritult tagasi lükkama 3 päeva jooksul. Seda, et kostja oleks need tagasi lükanud, ei ole kostja väitnud. Seega, kui kostja ei ole teostatud tööde akti nr 07 I+II ja nr 07 III allkirjastanud, kuid ei ole ka argumenteeritud vastuväiteid esitanud lepingu p 6.2 järgi, tuleb lugeda, et kostja on alusetult keeldunud neid töid vastu võtmast ja viidatud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks § 638 II lause järgi.
116.Eeltoodu alusel on VÕS § 76 lõike 1, § 637 lõigete 1, 3 ja 4 ning § 638 järgi viidatud aktide alusel tööd vastu võetud ja tasunõue nendes märgitud ulatuses kooskõlas esitatud arvetega muutunud sissenõutavaks. Kostjal on seega kohustus hagejale tasuda tehtud
tööde eest kokku 173 916 eurot. Asjaolu, kas hageja on saatnud arved kostjale, vaatleb kohus viivisenõude juures.
117.Lepingu punkt 9.3.1 sätestab, et kostja kohustub finantseerima õigeaegselt tööde teostamist lepingus kokkulepitud mahus ja korras. Et ehituskoht kui selline, antud juhul siis vaidlusalune kinnistu, piiratakse kõrvaliste isikute eest vastavate seadeldistega (piirdaeg) vältimaks ohtu sealt väljapoole kõrvalistele isikutele ja vastupidi, st et kõrvalised isikud ohutsooni ei satuks, on vajalik ja tavapärane. Eeltoodu alusel leidis kohus, et Tivoli kinnistuid ümbritsenud piirdeaia rendi kulu on hõlmatud lepingus märgitud töödega, mille finantseerimiskohustus on lepingu punkti 9.3.1 järgi kostjal kooskõlas VÕS § 76 lõikega 1. Hageja on tõendanud arvetega nr TLNMA06919, TLNMA 06938, TLNMA07119 ja TLNMA07181, et tal on tekkinud kohustus tasuda Eesti Keskkonnateenused AS-ile tehtud tööde eest kokku 635.04 eurot (II kd tk 53-56). Seega on kostjal kohustus need hagejale hüvitada 635.04 euro ulatuses. Kostja ei ole märgitud tasusid hagejale ära maksnud, seega rikub ta VÕS § 100 mõttes lepingu punktidest 6.3 ja 9.3.1 ja VÕS § 635 lõikest 1 tulenevat tasu maksmise kohustust ja hagejal on õigus nõuda kostjalt selle kohustuse täitmist VÕS § 101 lõike 1 punkti 1, § 108 lõike 1 ja § 635 lõike 1 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hagejale kokku 174 551.04 eurot.
118.Hageja esitas viivisenõude VÕS § 113 lõike 1 II lause alusel seadusjärgses määras. Kostja väitis, et ei ole saanud aktide 06 (I-II) ja nr 06-III järgset arvet nr 53186. Kohus sellega ei nõustu, sest hageja on selle arve saatnud koos oma 25.02.2013 kirjaga kostjale (t I kd lk 102, lk 105 allosa, kirja lisa 1, arve ise I kd lk 116). Hageja ei ole väitnud, et ta oleks saatnud kostjale arve lepingu punktide 6.3 järgi aktide nr 07 I+II ja nr 07 III alusel, kuid samade aktide järgset tasu 74 280 eurot on hageja nõudnud kostjalt samuti oma kirjas 25.02.2013 (t I kd lk 81, kirja lisa 2). Aktidest (t I kd lk 117-120) nähtuvalt on tasu kahe akti järgi kokku 74 280 eurot. Ka tasu piirdeaia eest on hageja nõudnud eelviidatud kirjas. Samas ei ole hageja tõendanud, et oleks tasu varem nõudnud, sest arve nr 53186 saatmist varem kui viidatud 25.02.13 kirjaga ei ole hageja tõendanud ning samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks tasu aktide nr 07 I+II ja nr 07 III järgi nõudnud varem kui sama kuupäeva kirjas. Kostja ei ole eitanud hageja 25.02.2013 kirja saamist. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja on teadlik hageja esitatud tasunõuetest. Samas nähtub lepingust, et tasu tuleb ära maksta 30 päeva jooksul arve saamisest (lepingu punkt 6.3). 25.02.2013 kirjas ei ole hageja andnud tähtaega tasu maksmiseks ning arve nr 53186 järgse tasu maksmise kuupäevaks oli 15.02.2013, kuid arve saatmise ajaks oli see tähtaeg möödunud. Seega tuli lepingu punkti 6.3 ja VÕS § 76 lõike 1 järgi maksta arves nimetatud aktide nr 07 I+II ja nr 07 III järgsete tööde eest 173 916 eurot ära hiljemalt 25.03.2013 ning hageja ei ole õigustatud nõudma viivist alates 25.02.2013. Kuna on tõendamata, et kostja oleks maksnud selle tasu 173 916 eurot, on hageja õigustatud nõudma viivist VÕS § 113 lõike 1 II järgi alates 26.03.2013. Seega on viivitus hagi esitamise päeva seisuga mitte 200 päeva, vaid 171 päeva.
119.Perioodil 25.02.2013-25.03.2013 oli viivisemäär VÕS § 113 lõike 1 II lauset ja §-s 94 sätestatud määra arvestades aastas vastavalt 7,5% ehk päevas 0,02%. Nii on viivis märgitud 29 päeva eest vastavalt 1008.71 eurot (173916*0,02%*29). Kostja ei ole iseenesest viivisemäära ega viivise arvestust vaidlustanud, mistõttu tuleb hageja arvestuse järgsest tasunõude viivisest 8187.53 eurot maha arvestada viivis 29 päeva eest vastavalt 1008.71 eurot. Seega on viivis hagi esitamise aja seisuga tasunõudelt 173 916 eurot vastavalt 7178.82 eurot. Kuna vaidlus puudub selles, et kostja ei ole tasu maksnud,
on kostja viivituses ja rikub kohustust VÕS § 100 tähenduses ning hageja viivisenõue tasunõudelt on osaliselt tõendatud ja põhjendatud summas 7178.82 eurot.
120.Piirdeaia nõudelt 635.04 eurot nõuab hageja viivist alates lepingust taganemisest 13.06.2013 kuni hagi esitamiseni 91 päeva eest kokku 13.79 eurot. Kostja ei ole märgitud arvestusele sisuliselt vastu vaielnud, va osas, et leiab, et piirdeaia rendikulu ei pea ta üldse maksma, kuna see kohustus ei tulene lepingust. Kohus tuvastas, et kostjal on kohustus piireaia rendikulud hagejale hüvitada ning kuna vaidlus puudub selles, et rahasumma on tasumata, on kostja viivituses ja hageja viivisenõue 13.79 eurot tõendatud ja põhjendatud.
121.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 101 lõike 1 punkti 6 ja § 113 lõike 1 järgi viivis hagi esitamise seisuga kokku 7192.61 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 367 tuleb kostjalt välja mõista kogu võlalt 174 551.04 eurot viivis VÕS § 113 lõike 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast ehk alates 14.09.2013 kuni põhivõla tasumiseni.
122.Kokkuvõtvalt kuulub hagi osalisele rahuldamisele seetõttu, et viivisenõue kuulub osalisele rahuldamisele. Vastuhagi osas leidis kohus, et see tuleb rahuldamata jätta.
123.Hagi hind on 1 503 822.09 eurot ja vastuhagi hind 1 566 819.35 eurot.
124.Kohus määras kindlaks TsMS § 177 lõike 1 punkti 1 alusel menetluskulude suuruse.
125.Hageja palus kostjalt välja menetluskuludena kokku 40527.06 eurot: riigilõiv 6959.56 eurot, hagi tagamise avalduse lõiv 50 eurot, õigusabikulu 32 197.50 eurot ja asjatundja arvamuse kulu 1320 eurot. Summad ei sisalda käibemaksu, kõik kulud on hageja kinnitusel kantud seoses vaidlusega. Lisaks palus välja mõista kuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 II lause järgi. Arved ja lisad esitatud I kd 155-157, IV kd lk 77-97.
126.Kostja leidis, et ebamõistlikult suured on tõendi saamise kulud, kuna esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamus ei ole usaldusväärne, vaid on antud hinnang kostja esitatud asjatundja arvamusele. Lisaks on põhjendamatult suur hageja esindaja v/adv A.Otsa keskmine tunnitasu, kuna ületab Riigikohtu praktika järgset 158 eurot/h.
127.Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud asjatundja arvamuse kulu on põhjendatud, sõltumata sellest, et kostja peab seda ebausaldusväärsuseks ning eelduslikult ei ole tehtud nii suures mahus ja põhjalikku tööd. Esiteks on kohus tõendi vastu võtnud, tõend oli esitatud hageja väite kinnituseks ning kostja väite ümberlükkamiseks ning ei nähtu, et tõend oleks esitatud menetlusvälise asjaolu tõendamiseks. Teiseks on tõendi kulu enam kui 2 korda väiksem kui kostja enda poolt esitatud arvamuse saamise kulu (mis on 5000 eurot). Seega on tegemist põhjendatud kuluga, mis ei ole ebamõistlikult suur.
128.Kohtule esitatud hageja arvetest ja nende lisadest nähtuva tunniarvestuse kohaselt on hageja kulutanud õigusabile kokku 271,90 h. Arvete järgi (I kd 155-157, IV kd lk 77-96) on õigusabi- ja registritoimingute kulud kokku 31 836.10 eurot (käibemaksuta), sh registrikulud kokku 56 eurot (2+2+19+33). Seega on nende arvete järgne õigusabikulu kokku tegelikult 31 780.10 eurot, mitte nii nagu on hageja arvestanud 32 197.50 eurot. Seega on kahe advokaadi poolt osutatud teenuse keskmine tunni hind 116.88 eurot (käibemaksuta) (31780.10/271.90) ja koos käibemaksuga 140.26 eurot. Viidatu ei ületa Riigikohtu praktika (lahend nr 3-2-1-115-14) järgset tunnihinda 153 eurot. Eeltoodu
alusel ei ületa hageja esindajate poolt osutatud teenuse hind kohtupraktikas kujunenud hinda ja tegemist on põhjendatud õigusabikulu tunnihinna suurusega. Küll aga on põhjendatud õigusabikulu kokku 31 780.10 eurot (käibemaksuta), millele lisanduvad registrist saadud tõendite kogumise põhjendatud kulud 56 eurot.
129.Hageja on tõendanud, et on tasunud riigilõivu hagilt 6959.56 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot (selles vaidlus puudus).
130.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja tõendatud menetluskulud on 40 166.06 eurot TsMS § 138 lõigete 1 ja 2, § 139 llõigete 1 ja 2, § 143 punkti 2, § 144 punkti 1 ja § 175 lõike 1 järgi.
131.Kostja palus välja mõista menetluskuluna 34 645.75 eurot, kinnitades, et need on kantud seoses käesoleva vaidlusega ja on arvestatud käibemaksuta. Kostja kulu on õigusabile 22 000 eurot, tõendi saamise kulu 5000 eurot, lõiv määruskaebuselt 25 eurot ja vastuhagilt 7118.75 eurot. Lisaks palus välja mõista kuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 II lause järgi.
132.Hageja vaidles kostja kohtuvaidluse teesidele kulunud ajale vastu ja leidis, et see ületab hageja omi ligi 36,6 h võrra. Samuti on menetlusega seotud õigusabile kulunud aeg 308,34 h võrreldes hageja 271,9 h-ga liiga pikk ning õige ei ole määruskaebusele kulunud aeg, kuna ei ole selge, kui suur see arvestuse järgi on, sest see on samal real hagi tutvumisega.
133.Kohus leiab, et kostja õigusteenusele kulunud aeg kokku 308 h 34 min, mis ületab hageja väidetud 271,9 h tundi 36,1 h võrra, ei ole, arvestades asja menetlusdokumentide ja nende lisaks olevate tõendite küllust, menetlusdokumentides sisalduvate faktiliste asjaolude ning kostja esitatud vastuhagi nõuete rohkust, ebamõistlik. Kostja arvestuse järgi on kulunud aega hagi vastusele ja määruskaebusele 9,19 h. Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ajaga, sest on ilmne, et hagi tagamise määruse peale kaebust esitades ei saanud kostja jätta hagiga tutvumata. Käesolevas vaidluses tagas kohus hagi sisuliselt samal ajal kui võttis hagi menetlusse (16.03.2013, II kd lk 143). Seega leiab kohus, et selline aeg 9,19 h on põhjendatud. Lisaks peab kohus teeside koostamisele kulunud aega põhjendatuks. Hageja teesid on 20-l lk ja kostja omad 38-l lk. Mõlemad pooled on teesid koostanud põhjalikult, mistõttu ei ole tegemist ebamõistlikult kulutatud ajaga. Esitatud õigusabikulude arvestusest ei nähtu, et teenuse tunni keskmine hind ületaks Riigikohtu praktika (nr 3-2-1-115-14) järgset tunnihinda 153 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja õigusabikulud kokku 22 000 eurot (käibemaksuta), on põhjendatud ja vastavad tehtud tööle. Lisaks on tõendatud, et kostja on tasunud määruskaebuselt lõivu 25 eurot ja vastuhagilt 7118.75 eurot ning kandnud tõendi saamise kulu (GECC Konsultatsioonid arvamus) 5000 eurot. Seega on kostja tõendatud ja põhjendatud menetluskulud kokku 34 645.75 eurot TsMS § 138 lõigete 1 ja 2, § 139 lõigete 1 ja 2, § 143 punkti 2, § 144 punkti 1 ja § 175 lõike 1 järgi.
134.Hagi kuulus osalisele rahuldamisele seetõttu, et viivisenõue kuulus osalisele rahuldamisele. Rahalisest nõudest 182 752.36 eurot (174 551.04+8201.32) moodustab rahuldatud osa 99,44% (174 551.04+7192.61=181 743.65, 181 743.65/182 752.36*100). Kohtu arvates on tegemist olukorraga, kus hagi on sisuliselt täis ulatuses rahuldatud. Vastuhagi jääb rahuldamata. Seega jäävad TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 järgi hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 40 166.06 eurot ja nende tasumisega viivitamise korral viivis
TsMS § 177 lõike 4 ja VÕS § 113 lõike 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni tasumiseni.
135.Kuna hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi jääb rahuldamata, jäävad TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 järgi kostja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebus
136.25.05.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja jätta menetluskulud hageja kanda.
137.Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. Kohus on jätnud mitmed tõendid käsitlemata. Kostja on menetluses osundanud ning kohtukõne teesides üksikasjalikult välja toonud kümned vastuolud hageja käsitluses eluliste asjaolude osas. Kohus on otsuses lähtunud väärast faktikäsitlusest ega ole selgitanud, kuidas on osundatud vastuolud kõrvaldatud.
138.Seoses lepingueelsete läbirääkimistega jättis kohus arvestamata ja hindamata dokumentaalse tõendi, et hageja pakkus lahendusena maa-aluse parkimise kaotamist ja vundamendilahenduse muutmist. Kohus on otsuses lähtunud suuresti tunnistaja AT selgitusest, et parkimis- ja vundamendilahenduse muutmine oli kostja idee. Ühtegi dokumentaalset tõendit hageja väite tõendamiseks esitatud ei ole. AT on kohtule tunnistanud, et tema ei osalenud lepingueelsetel läbirääkimistel, seega ei ole lepingueelsete läbirääkimiste sisustamisel tema ütlustele võimalik tugineda. Kostja tunnistaja UP selgitas, et hageja valiti välja, sest pakkus parkimis- ja vundamendilahenduse muutmise, mis muutis ehitamise odavamaks. Seda, et hageja sellise pakkumuse tegi, tõendab ka pakkumus (t II kd lk 41-43). Kohus on lähtunud väärast eeldusest, et kostja on nõudnud hagejalt lahenduse muutmist ning sellest järeldanud, et lahenduse võimatuse või liiga aeglaselt teostatavuse riski on kandnud kostja. See on vastuolus tõenditega, millest nähtub, et hageja pakkus välja lahenduse muutmise. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta pidas usutavamaks AT kui UP ütlusi. Arvestades vastuolude hulka ja sisu, tulnuks AT ütlused jätta tervikuna arvestamata kui ilmselt ebausaldusväärsed.
139.Kohus on vääralt tuvastanud töövõtulepingu sisulise eesmärgi. Lepingu järgi oli hageja kohustuseks projekteerida uus lahendus, saada sellele vajalikud avalik-õiguslikud kooskõlastused ja hooned valmis ehitada. Kuigi kohus on otsuses osundanud õigesti, et hageja kohustus oli projekteerida vastavalt uuele lahendusele, on kohus selle valguses ebaõigesti kohaldanud VÕS § 635 lõiget 1, § 640 lõiget 1 ja § 641 lõike 2 punkti 1. Kohus on omistanud kostjale kõik riskid, mis seondusid lahenduse vahetamisega. Riskide kandmine oli lepitud kokku töövõtulepingus, mille järgi riski kandis hageja, kes lepingu punktides 2.5.4 ja 2.5.3 kinnitas, et on teadlik, et on vaja uut lahendust ja töövõtulepingu sõlmimisel on sellega arvestatud, sh on sellega arvestatud isegi lepingu hinnas. Hageja 30.11.2012 kirjast kostjale nähtuvalt on hageja riski kandmist möönnud. Kohus ei ole nimetatud kirja arvestanud ega põhjendanud selle arvestamata jätmist. Kohus on otsuses vääralt leidnud, et riski kandis kostja, kellele see väidetava lahenduse muutmissooviga üle läks. Riski üleminek ei tulene lepingust ega seadusest. Kaevatav otsus ei arvesta töövõtulepingus sätestatud riski kandmise kokkulepet ega VÕS § 640. Kohus on leidnud, et riski ülekandumine hagejalt kostjale toimus sellega, et kostja soovis uut lahendust. Kostja märgib, et töövõtuleping ongi sõlmitud uue lahenduse projekteerimiseks ja ehitamiseks ning kui selles lepiti kokku riski jaotumine, siis
hõlmaski see uut lahendust. Riisiko kandmine on õiguslik kriteerium, seega muul moel kui poolte kokkuleppel ei ole riski ümberjaotumine võimalik. Riisiko ülemineku nägi ette lepingu punkt 7.11, mille järgi sai riisiko üle minna alles tööde lõpliku üleandmisega. Seega pooltel oli kokkulepe – riski kandis hageja, hageja on seda ka möönnud. Riski jaotuse muutmises ei ole pooltel kokkulepet.
140.Töövõtulepingust nähtuvalt oli hageja kohustuseks projekteerida uus lahendus, mis vastaks kõigile nõuetele, et saada selle elluviimiseks avalik-õiguslikud heakskiidud. Lepingu sõlmimise hetkeks oli selge, milline on uue lahenduse sisu ning hageja kinnitas seda lepingu punktides 2.5.3 ja 2.5.4. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostjale anti üle nõuetele vastav eelprojekt, leides vääralt, et 09.08.2012, kui toimus TLPA nõupidamine, oli hageja juba esitanud kostjale eelprojekti, mis vastas nõuetele. Kostja on tõendanud, et üleantud projekt oli puudustega, kuna Tallinna linnal oli olulisel määral pretensioone selle osas. Samuti on loogiliselt välistatud, et 06.08.2012 kohustus täideti kohaselt, kui 28.10.2012 eelprojekti põhjal ehitusluba ei väljastatud. Eelprojekti koostamise kohustuse kvaliteedinõue on VÕS § 641 lõike 2 punkti 1 järgi see, et eelprojekti alusel on võimalik saada ehitusluba. Seega on võimatu tuvastada enne ehitusloa saamise fakti, et eelprojekti koostamise kohustus täideti. Kohus on otsuse punktis 89 järeldanud, et eelprojekt on saanud põhimõttelise kooskõlastuse alles 24.10.2012. Antud järelduse õiguslik sisu on vastuolus otsuse punkti 78 järeldusega, mille järgi hiljemalt 09.08.2012 oli hageja enda kohustused seoses eelprojektiga täitnud. Lepingu järgi oli selge, et eelprojekt peab olema selline, millega oleks võimalik saada ehitusluba, seega on väär kohtu järeldus, et augustis 2012 täideti eelprojekti üleandmise kohustus kohaselt.
141.Kohus jättis üllatuslikult ja menetlusõigust rikkudes otsuses käsitlemata ekspert GE, kes analüüsis põhjalikult eelprojekti, arvamuse. Kohus leidis, et kõnealust arvamust ta kaaluma ei pea põhjendusel, et GE pidi analüüsima kostja ülesütlemisavaldusega seotud küsimusi ja eelprojekti, aga kuna kohus sedastas ebaõigesti, et ülesütlemisavalduses eelprojektile ei osundatud, siis GE ekspertiis ei ole asjakohane. Kohus on hinnanud vääralt kostja 17.01.2013 nõudekirja ja ülesütlemise hoiatust ning kostja ülesütlemisavaldust. Hoiatuse punktides 2 ja 4 on kostja nõudnud hagejalt 06.08.2012 tähtajaga ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus projektdokumentatsiooni. Tegemist on eelprojektiga töövõtulepingu kontekstis. Ülesütlemisavalduse punktides 7, 15jj on käsitletud 06.08.2012 tähtajaga ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus projektdokumentatsiooni. See on see, mida on silmas peetud 06.08.2012 tähtaja all. Kostja asjatundja tuvastas, et dokumentatsioon, mis 24.01.2013 anti üle kostjale, ei olnud sellise kvaliteediga, et selle alusel olnuks võimalik ehitusluba taotleda. Ka hageja asjatundja TS möönis, et 24.01.2013 üle antud eelprojekt sisaldas puuduseid. Kuna mõlemad asjatundjad on leidnud, et projektdokumentatsioon sisaldas puuduseid, on välistatud, et hageja täitis kohustuse nõuetekohaselt.
142.Riigikohus on ehitusvaidlustes sidunud kohustuste täitmise nõuetekohasuse selgelt avalik-õigusliku regulatsiooni järgimisega töövõtja poolt. Hagejal oli tulenevalt majandus- ja kutsetegevuse ning töövõtusuhete eripärast kohustus pakkuda lahendusi, mis oleksid olnud kooskõlas detailplaneeringuga, sest hagejal lasus ka töövõtulepingust tulenev projekteerimiskohustus. Hageja on kinnitanud lepingu punktis 2.5.2, et on teadlik vastavasisulisest regulatsioonist. Ühtlasi pidi hagejale olema selge lahenduste pakkumise vajadus, sest küsimus on üheselt ja toonitatult toodud välja lepingu punktis
2.5.4.Kohus on jätnud otsuses antud aspekti käsitlemata. Otsuses puuduvad selgitused, kuidas hageja töö sai vastata töövõtulepingust tulenevatele nõuetele, kui ta ei olnud
võimeline projekteerima lahendust, mis oleks taganud kooskõlastused töövõtulepingu ajagraafikuga kooskõlas.
143.Kostjapoolne lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja õiguspärane. Kohus ei ole üleütlemise eelduste täidetust sisuliselt analüüsinud ega põhistanud, miks kostja väited ei olnud kohtu hinnangul asjakohased. Kuna kohus on vääralt tuvastanud, et eelprojekti üleandmise kohustus täideti hageja poolt korrektselt ja tähtaegselt, on kõik kohtu järeldused otsuse punktides 92-120 ebaõiged.
144.Ajagraafiku järgi pidi 01.01.2013 olema esitatud kostjale nii töö- kui põhiprojekt. Kohus järeldas valesti, et kostjal puudus õigus nende üleandmist nõuda parandamistähtajaks 25.01.2013. Antud tähtaegade muutmises ei olnud pooled kokku leppinud.
145.Ebaõige on kohtu järeldus, et kuivõrd kostja ei viidanud ülesütlemisavalduses konkreetselt, milles seisnesid vundamendi projekteerimise või kalkulatsiooni esitamise kohustuse rikkumised, siis järelikult ei olnud ülesütlemine õiguspärane. Kostja põhjendas vundamendi projekteerimisega seotud problemaatikat piisava põhjalikkusega ning korduvalt ülesütlemisele eelnevalt. Kohus ei ole põhjendanud, milline oli standard puuduste kirjeldamisel, millega võrreldes kohus sedastas, et kirjeldused olid ebapiisavad. Kohtu järeldused on seega põhjendamata ega tugine seadusel. Kohtu käsitlus vundamendi hinnast on asjakohatu.
146.Ametkondadelt kooskõlastuse mittesaamine ei ole vääramatu jõud. Kohtu vastupidine seisukoht on väär ja vastuolus õiguskirjanduses esitatuga. Vale on pidada vabandatavaks olukorda, kus koostatud on nõuetele mittevastav eelprojekt ja ei saada sellele linnavalitsuse ametkondadest heakskiitu ning seetõttu töö oluliselt aeglustub. Ametkondadest heakskiitude saamine sõltus hageja töö kvaliteedist ning kuna töö ei olnud kvaliteetne, ei saadud ka heakskiitu. Kohus on seega vääralt kohaldanud VÕS § 103.
147.Kostja on eelnevalt leidnud, et kohus on vääralt mõistnud termini „eelprojekt“ sisu ja asunud üllatuslikult väitma, et tegemist ei olnudki dokumentidega, mille nõuetekohase esitamise tähtaeg oli 06.08.2012. Kuivõrd eelprojekti puudustele (06.08.2012 tähtajaga dokumendid) tugines kostja nii ülesütlemisavalduses kui sellele eelnenud hoiatuses, on kohtu järeldus ülesütlemisavalduse osas väär.
148.Kohus on rikkunud menetlusnormi, jättes käsitlemata kostja väited seoses lepingu täitmise aeglusega, mis puudutab asjaolu, et kostja osundas ülesütlemisavalduses, et hageja korduvad nõuded tõsta lepingu hinda orienteeruvalt miljon eurot ja pikendada tähtaegasid pool aastat, jätsid kostjale objektiivselt mulje, et lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel oli muutunud võimatuks. Kohus leidis vääralt, et survestamine hageja poolt lepingu hinna tõstmise ja tähtaja pikendamisega ei olnud pahauskne. Samuti leidis kohus vääralt, et sel korduvalt esitatud nõudel ei olnud sisulist kaalu. Nii mahuka projekti puhul on kahtlemata tegemist äärmiselt olulise summa ning ajanihkega.
149.Kohtu järeldus, et kostjal ei ole õigust nõuda leppetrahvi ega kahju, tuginevad valedel eeldustel, millele on ülal viidatud. Kohtu seisukoht, et hageja juhatuse liige JV võis avaldada Äripäevale ehitusloaga seotud infot, sest tegemist ei ole üldiselt konfidentsiaalse infoga, kuna ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel, on ebaõige. Kui pooled on lepingus kokku leppinud, et vastavasisulist infot
pooled kolmandatele isikutele ei avalda, siis EhS § 12 lõige 2 ei muuda eraõiguslikus suhtes infot mittekonfidentsiaalseks, kui selle konfidentsiaalsus on kokku lepitud. Lisaks nähtub tõenditest, et hageja lekitas Äripäevale ka ehitusloa taotlemisega seotud dokumente, mis ei ole EhS-i järgi avalikud ning avaldas ajakirjanikule, et projekt ei vasta detailplaneeringule.
150.Maakohus leidis vääralt, et pool aastat pärast lepingu faktilist lõppu hageja poolt taganemine oli õiguspärane. Kohtu vastavad järeldused on seotud valede järeldustega töövõtulepingu täitmise ja ülesütlemise osas. Kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
151.Kohus tuvastas vääralt, et hagejal oli tasunõue kostja vastu. Esiteks oli tasunõude eelduseks, et aktid, mille alusel arved esitati, pidid saama mitte üksnes ehitusjärelevalve, aga ka tellija (kostja) heakskiidu (ja allkirja). Kohus leidis, et töövõtulepingus kokkulepitust erinevalt piisas ka ainult ehitusjärelevalve allkirjast. Ebaloogiline on kohtu järeldus, et kostja aktsepteeris töid, sest ei vaielnud vastu arvetele. Ajal, mil arved esitati, oli kostja selgelt väljendanud, et kohustused on täidetud ebakvaliteetselt ja ebapiisavas mahus, poolte vahel oli juba tekkinud vaidlus. Kohus ei ole kohaselt põhjendanud, miks on jätnud käsitlemata kostja vastuväited, mille järgi ei olnud võimalik tasu sissenõutavaks muutumine kostja heakskiiduta. Kohus on jätnud ka selles osas arvestamata asjatundja GE arvamuse.
152.Hagejal ei tekkinud hüvitusnõuet piirdeaia rendi osas. Kohus on jätnud arvestamata kostja väited, et piirdeaeda ei olnud vaja, sest ehitusplatsil ei olnud midagi piirata. Tegemist oli tühja platsiga, kus töid ei toimunud ning mida ei olnud seega vaja kaitsta või mille eest oleks tulnud kaitsta kolmandaid isikuid. Vastustaja seisukoht
153.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
154.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lõike 21 alusel osaliselt otsuse põhjendusi. Muutmata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõike 6 alusel neid alljärgnevalt ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud ulatuses, milles puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 alusel. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi või materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Ka ei näe kolleegium alust tõendite ümberhindamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
155.Apellant heidab maakohtule ette mitmete tõendite (hageja hinnapakkumise 18.04.2012 (t II kd lk 41-43); kostja asjatundja GE arvamuse (t II kd lk 237-272)) käsitlemata jätmist, samuti tunnistaja AT ütluste ebaõiget hindamist, mis väidetavalt viis pooltevahelise projekteerimis-ehitustööde töövõtulepingu sisulise eesmärgi ebaõigele tuvastamisele. Kolleegium nõustub apellandiga osaliselt. Nimelt ei nähtu maakohtu otsusest selgelt, et käsitletud oleks apellandi poolt viidatud dokumentaalset tõendit, so hageja hinnapakkumist. Sellega on rikutud TsMS § 442 lõiget 8, mille kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas mh analüüsima kõiki tõendeid ning põhjendama, kui ta
mõnda tõendit ei arvesta. Samas on kolleegium maakohtus esitatud tõendite kogumiga tutvumise järgselt seisukohal, et esiletoodud rikkumine ei viinud pooltevahelise lepingu ebaõigsele tõlgendamisele maakohtu poolt. Kostja asjatundja arvamuse käsitlemata jätmist on kohus põhjendanud ja kolleegium nõutsub selles osas maakohtuga.
156.Lepingu tõlgendamisel tuleb vastavalt VÕS § 29 lõikest 1 lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama sätte lõike 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistma pidi. Lepingu tõlgendamisel tuleb viidatud sätte lõike 5 kohaselt arvestada eelkõige lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi (punkt 1); tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud (punkt 2); lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (punkt 3); lepingu olemust ja eesmärki (punkt 4); vastaval tegevus- ja kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust (punkt 5) ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat (punkt 6). Seadusest lähtuvad tõlgendamisreeglid sisalduvad ka pooltevahelise lepingu punktis
157.Maakohus on lisaks lepingutekstile (koos lisadega) analüüsinud poolte lepingueelset kirjavahetust (UP 05.04.2012 e-kiri), lepingueelsetes läbirääkimistes ja lepingu täitmises kostja esindajana osalenud UP ütlusi, lepingu täitmises hageja töötajana osalenud AT ütlusi, lepingu täitmist regulaarselt kajastavaid projekteerimisnõupidamiste protokolle ning pooltevahelist kirjavahetust lepingu täitmise ajal ja peale seda. Tõendite kogumi alusel asus kohus lõpptulemusena õigesti seisukohale, et kostja ülesütlemisavalduse alusel 21.05.2012 leping ei lõppenud, sest esiletoodud rikkumised ei leidnud kas üldse tõendamist või ei olnud tegemist oluliste rikkumistega, mis kujunenud olukorras oleks andnud tellijale õiguse leping üles öelda.
158.Lepingu punktis 17.1 leppisid pooled kokku, et leping lõpeb mh poolte kokkuleppel või selle ülesütlemisel kummagi poole poolt lepingus sätestatud alustel ning muudel alustel ülesütlemise pooled välistasid. Seega kuigi VÕS § 195 lõike 3 ja § 635 lõikest 1 tulenevalt ei ole vaidlusaluse töövõtulepingu puhul tegemist kestvuslepinguga, kasutasid pooled lepinguvabaduse põhimõttest tulenevat õigust ja leppisid kokku lepingu lõpetamise mh ülesütlemise teel. VÕS § 196 lõike 1 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata lepingu üles öelda, kui ülesütlevalt poolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.
159.01.02.2013 avalduses viitas tellija ülesütlemise alustena lepingu punktidele 17.5.1 ja 17.5.4 ning töövõtja poolt punktide 9.1.7, 9.1.9 ja 9.10 korduvale rikkumisele (t I kd lk 94-97). Punkti 17.5.1 alusel oli tellijal õigus leping etteteatamiseta üles öelda, kui töövõtja ei asu õigeaegselt lepingut täitma või teeb tööd niivõrd aeglaselt, et tööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselgelt võimatuks. Punkti 17.5.4 alusel oli tellijal õigus leping etteteatamiseta üles öelda, kui töövõtja rikub oluliselt temale lepingust tulenevat kohustust ega kõrvalda rikkumist tellija poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui 30 kalendripäeva. Nimetatud tähtaja andis kostja 17.01.2013 kirjas (t I kd lk 76-80), milles palus hiljemalt 25.01.2013 anda tellijale üle nõuetekohased muudatuste kalkulatsioonid, tööprojekti ja põhiprojekti, aga
ka nõuetekohase dokumentatsiooni ehitusloa taotlemiseks. Lepingu punktide 9.1.7, 9.1.9 ja 9.1.10 (avalduses ilmselt ekslikult märgitud 9.10, millist punkti leping ei sisalda) kohaselt oli töövõtjal kohustus tagada tervikliku ning lepingu punktides 1.2, 2.3 ja 7.1 viidatud dokumentides sätestatud kõrgeimatele kvaliteedi- ja vorminõuetele ning tellija poolt esitatud lähteandmetele vastava projektdokumentatsiooni (eel-, põhi- ja tööprojekti), aga ka muudetud ehituslubade taotlemise aluseks olevate dokumentide, koostamine ja esitamine tellijale kinnitamiseks vastavalt lepingu lisas 3 kokkulepitud ajagraafikule. Samuti kohustus töövõtja tagama ehitusloa taotlemise raames vajalike täiendavate muudatuste tegemise taotlemise aluseks olevasse eelprojekti või teistesse dokumentidesse oma kulul selleks mõistlikult vajaliku lühima aja jooksul, mis ei või ühelgi juhul olla pikem kui 7 päeva, arvates tellija vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest.
160.Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega selles, et tõendatud ei ole kostja (tellija) väide, et ehitusloa saamise eelduseks olnud kohustuslike kooskõlastuste saamine kohaliku omavalitsuse erinevatelt ametitelt viibis hagejast (töövõtjast) tulenenud põhjustel ning et vastavat riski oleks kandnud ainult hageja. Puudub vaidlus, et vastavalt lepingule (mh punktid 2.1, 2.3, 2.5.3 jne) oli lepingu esemeks (tööks), mille tegemise kohustuse töövõtja endale võttis, korterelamute projekteerimis- ja ehitustööd ehitiste täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni, sh projekteerimistööd koos kõikide vajalike uuringutega, sh ehitamiseks väljastatavate ehituslubade (nimetatud ka „muudetud ehitusload“) aluseks oleva eelprojekti koostamine, lähtudes tellija poolt lähteandmete raames esitatud eelprojektist ja ehitusloast, millesse töövõtja viib sisse tellijaga kooskõlastatud muudatused ja esitab vastavalt kokkulepitud ajagraafikule tellijale ehitusloa taotlemiseks vajaliku tervikliku nõuetekohase dokumentatsiooni. Tõendatud on, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus pakkus töövõtja välja tööde teostamise tähtajad (hinnapakkumine 18.04.2012; t II kd lk 41-43), kuid märkusega, et „Ehitusloa väljastamise aeg sõltub ametkondade menetlustoimingute pikkusest ja võib lähtuvalt sellest muutuda. Ajagraafikus on arvestatud seaduses ettenähtud tähtaegadega“. Samuti ei nähtu lepingust, et pooled oleksid leppinud kokku, et ehitusloa väljastamise (seeläbi ka sellele kohustuslikult eelnema pidanud kooskõlastuste saamise tähtaegadest kinnipidamine oleks jäänud ainult töövõtja riskiks. Lepingu punktidest 4.2 ja 4.4 nähtub, et pooled arvestasid nii võimalusega, et ehitusloa väljastamine viibib töövõtjale omistataval põhjusel, kui ka võimalusega, et viibimine toimub muul põhjusel, mis ei ole töövõtjale omistatav, ning nimelt töövõtja sai õiguse taganeda lepingust, kui ehitusluba ei ole kokkulepitud tähtajaks (so 17.09.2012) väljastatud põhjusel, mis ei ole töövõtjale omistatav. Seega iseenesest asjaolu, et lepingu täitmise käigus ei suudetud lepingu lisas 5 kokkulepitud ajagraafikut järgida, ei saanud olla tellija poolt lepingu ülesütlemise aluseks, vaid tuvastada tuli, kas põhjus, miks ajagraafikut ei suudetud järgida, tulenes töövõtjast.
161.Maakohus tuvastas asjakohaselt, et viivitus tekkis tulenevalt tellijast, kes võttis lepingu täitmise käigus enda kohustuseks saada esmalt kooskõlastus TLPA-st, misjärel alustab töövõtja teiste kooskõlastuse saamise menetlusega. Tsiviilasja materjalidest nähtub mh, et TLPA-st kooskõlastuse saamine venis eelkõige tingitult tellija poolt planeeritud uuest parkimislahendusest. Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda apellandiga selles, nagu oleks sellise detailplaneeringule mittevastava parkimislahenduse pakkunud välja töövõtja. Tellija esindaja UP, Arco Investeeringute planeeringute spetsialisti JP ja töövõtja eelarvestamise juhi HM lepingueelsete e-kirjadega (t II kd lk 39, 40; III kd lk 138-139) ja töövõtja 18.04.2012 hinnapakkumisega (t III kd lk 41-43) on tõendatud, et juba lepingu ettevalmistamise käigus oli tellijal ettevalmistatud uus parkimislahendus, ta
püüdis sellele juba siis (seisuga 18.04.2012) saada linnalt kooskõlastust ja palus nimelt selle lahenduse võtta aluseks eelarve koostamisel. Uue parkimislahenduse eskiis oli ka vastavalt lepingu punktile 3.1.1.4 lepingu dokumendiks. Tsiviilasja materjalidest nähtub ka, et veel kuni augustikuuni lootis tellija saada linnalt kooskõlastust selliselt, et selle vormistamiseks piirdutakse juba olemasoleva ehitusloa muudatusega ning alles 15.08.2012 muutis tellija oma 18.07.2012 juhist ning andis korralduse, et tuleb taotleda uued ehitusload igale hoonele eraldi (nõupidamiste protokollid t III kd lk 161-162, 163164). Ehituslubade kaustad andis töövõtja tellijale üle 05.09.2012 (protokoll t III kd lk 165-167). Põhimõttelise nõusoleku andis TLPA 10.10.2012 koosolekul ja 31.10.2012 teatas töövõtja, et on alustanud kooskõlastuste saamisega (protokoll t I kd lkl 67-69).
162.Kolleegium ei nõustu osaliselt maakohtu põhjendusega otsuse punktis 103 selle kohta, nagu peaks ülesütlemisavaldus sisaldama üksikasjalikku kirjeldust rikkumise kohta. Selles osas tuleb maakohtu põhjendust muuta järgnevalt. Ülesütlemisavalduse sisule ja vormile seadusest tulenevaid nõudeid kehtestatud ei ole. Tegemist on isiku tahteavaldusega, mis on suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele (TsÜS § 68 lõige 2) ning millest peab olema selgelt arusaadav selle tegija tahe. Sellele kriteeriumile kostja 01.02.2013 avaldus vastas. Küll aga ei viinud nimetatud eksimus maakohut ebaõige otsuse tegemiseni, sest vaatamata eelpool esiletoodud seisukohale võttis kohus seisukohad kõikide tellija etteheidete kohta, mis sisaldusid mh ka 17.01.2013 kirjas.
163.Kolleegium märgib ka, et osaliselt ei saa nõustuda maakohtu käsitlusega vääramatust jõust otsuse punktis 109. Ka selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. Maakohtu käsitlus on vastuoluline – ühelt poolt toob esile, et pooled olid lepingu punktis 15.1 leppinud kokku, et vääramatuks jõuks ei ole asjaolu, kui riigi või kohaliku omavalitsuse organ ei anna kooskõlastusi, paneb mingi koormatise poolele vmt, kuid teisalt luges ametkondadelt kooskõlastuste saamiseks kulunud aja hageja suhtes vabandatavaks VÕS § 103 lõigete 1-3 alusel. Tulenevalt VÕS §-st 105 on võlausaldajal, kui võlgnik on kohustust rikkunud, õigus leping üles öelda sõltumata sellest, kui rikkumine oleks VÕS §-de 103 ja 104 järgi vabandatav. Sõltumata eeltoodust ei mõjuta selline maakohtu otsustus asja lõpplahendit, sest maakohus rahuldas hagi mitte põhjusel, et hageja rikkumised olid vabandatavad, vaid põhjusel, et hageja väidetavad rikkumised ei leidnud tõendamist.
164.Eelpool käsitlemata kaebuse väited kordavad maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus kolleegiumi arvates asjakohases ulatuses vastanud ja ringkonnakohus maakohtu põhjenduste kordamist vajalikuks ei pea.
165.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada vastustaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras
166.Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus vastustaja poolt kantud ja talle apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest nähtuvalt on vastustaja menetluskuluks apellatsiooniastmes 6378.50 eurot, milleks on tasu õigusteenuse osutamise eest ilma käibemaksuta. Taotlusest nähtuvalt on esindajatel kulunud vastustaja esindamisele kokku 44,6h, sh advokaat Kerstin Linnartil 29,1h (tunnihinnaga 110 eurot ilma käibemaksuta) ja vandeadvokaat Arne Otsal 15,5h (tunnihinnaga 205 eurot ilma
käibemaksuta). Apellant esitas vastustaja lepingulise esindaja kuludele vastuväite apellandi lepingulise esindaja kulusid ületavas osas (apellandi taotlusest nähtuvalt on apellandi esindajate kulud apellatsiooniastmes 4156.68 eurot ilma käibemaksuta).
167.Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtuvalt on vastustaja esindajad sooritanud apellatsioonimenetluses järgmised õigusabitoimingud: kostja teeside ja menetluskulude avalduse analüüs – 3,5h (K.Linnart), seisukoht kostja menetluskulude nimekirja osas – 1,1h (K.Linnart) (arve nr 150674); kohtuotsuse aja edasilükkamise määrusega tutvumine – 0,1h (K.Linnart), kommunikatsioon K.Lokotar, JV – kohtuotsuse tegemise aja edasilükkamine – 0,1h (K.Linnart), maakohtu otsuse analüüs – 2,1h (K.Linnart), 0,7h (A.Ots), e-kirja ettevalmistamine K.Lokotar, JV – maakohtu otsus – 0,1h (K.Linnart), otsuse vigade parandamise avalduse ettevalmistamine – 0,6h (K.Linnart) (arve nr 150875); e-kirja ettevalmistamine K.Lokotar, JV – vigade parandamine otsuses – 0,1h (K.Linnart); vigade parandamise taotluse esitamine – 0,2h (K.Linnart), e-kirja ettevalmistamine K.Lokotar, JV – vigade parandamise määrus – 0,1h (K.Linnart); e-kirja ettevalmistamine – infopäring kohtuotsuse jõustumise kohta – 0,1h (A.Ots); e-kirjaga tutvumine – info apellatsioonkaebuse laekumise kohta – 0,1h (A.Ots) (arve nr 151115); apellatsioonkaebuse analüüs – 1,1h (K.Linnart), apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine – 20h (K.Linnart), 5,4h (A.Ots); tutvumine kutsega ringkonnakohtu istungile – 0,1h (A.Ots), e-kirja ettevalmistamine K.Lokotar, JV – ringkonnakohtu istungi aeg – 0,1h (A.Ots) (arve nr 151355); ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine – 8,2h (A.Ots), istungil osalemine – 0,7h (A.Ots), e-kirja ettevalmistamine – ülevaade ringkonnakohtu istungist – 0,1h (A.Ots) (arve nr 152338).
168.Esmalt leiab kolleegium, et kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja esindajad üksteise tööd dubleerinud ning ka vastaspool osales menetluses kahe esindaja vahendusel, siis oli põhjendatud vastustajal kahe esindaja osalemine menetluses. Kolleegium, tutvunud vastustaja lepinguliste esindajate poolt teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et esiletoodud toimingute ajakulu kokku 44,6h oli osaliselt põhjendatud ja vajalik. Kolleegiumi hinnangul ei ole apellatsioonimenetlusega seotud arvetel nr 150674, 150875 ja 151115 märgitud kulud seoses kostja teeside ja menetluskulude avalduse analüüsi ja sellele vastamisega ning otsuses vigade parandamise toimingutega. Kuivõrd need toimingud ei ole seotud apellatsioonimenetlusega, ei ole nende toimingute kulusid võimalik vastaspoolelt apellatsioonimenetluses kantud menetluskuluna välja mõista. Seetõttu on täielikult põhjendamatu arvel nr 150674 märgitud ajakulu kokku 4,6h, arvel nr 150875 märgitud ajakulu tuleb vähendada 0,6h võrra ning arvel nr 151115 märgitud ajakulu tuleb vähendada 0,4h võrra. Ülejäänud kõnealustel arvetel kajastatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning nende ajakulu mõistlik – põhjendatud on kohtuotsuse aja edasilükkamise määrusega tutvumine ja seoses sellega kliendiga suhtlemine, samuti maakohtu otsuse analüüs ning suhtlus seoses kohtuotsuse jõustumise ja apellatsioonkaebuse esitamisega. Arve nr 151355 alusel on põhjendatud ja mõistlik ajakulu seoses apellatsioonkaebuse analüüsiga, ringkonnakohtu istungi kutsega tutvumisega ning kliendile istungi ajast teatamisega. Küll aga ei ole osaliselt põhjendatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud 25,4h kahe esindaja peale kokku. Arvestades käesoleva asja olemust, apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (kokku 14lk, põhjenduste osa ca 12lk) ning vastuse sisu ja mahtu (kokku 24lk, põhjenduste osa ca 16lk), sh seda, et apellatsioonimenetluses ei ole esitatud olulisi uusi asjaolusid ega tõendeid, milliste analüüsimine ja nende osas seisukoha võtmine eeldaks tavapärasest suuremat ajakulu, ning et vastuses vastustaja osaliselt ka kordab oma
varasemaid seisukohti, oli kolleegiumi hinnangul põhjendatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud ajast 15h kahe esindaja peale kokku so 59,05% 25,4h-st. Seega tuleb proportsionaalselt vähendada mõlema esindaja ajakulu 40,95% võrra, so K.Linnartil kulunud 20h-st on põhjendatud 11,81h ning A.Otsal kulunud 5,4h-st on põhjendatud 3,19h. Seega tuleb arvel nr 151355 märgitud ajakulu vähendada 10,4h võrra. Arve nr 152338 alusel on põhjendatud ja mõistlik ning kooskõlas asja materjalidega ajakulu istungil osalemise eest ja istungi ülevaate e-kirja koostamise eest. Osaliselt tuleb aga vähendada istungiks ettevalmistumiseks kulunud aega 8,2h. Nagu eelnevalt leitud, arvestades, et apellatsioonimenetluses ei ole esitatud selliseid uusi asjaolusid ega tõendeid, mis tingiks ka tavapärasest suurema ettevalmistusaja kohtuistungiks, siis ei ole ka keskmisest keerukama vaidluse puhul, nagu käesoleval juhul, põhjendatud kulutada sedavõrd suures mahus aega ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumiseks. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik ja põhjendatud aeg selleks antud vaidluse asjaolusid arvestades 3h. Seega tuleb arvel nr 152338 märgitud ajakulu vähendada 5,2h võrra. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja esindajate õigusabitoimingud apellatsioonimenetluses põhjendatud 23,4h ulatuses.
169.Alljärgnevalt võtab kolleegium seisukoha vastustaja esindajate tunnitasumäära mõistlikkuse osas. Vastustaja esindaja adv K.Linnarti tunnitasu on 110 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat ning on mõistlikus suuruses. Vastustaja esindaja v/adv A.Otsa tunnitasu 205 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul aga ülemäära suur. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot nii koos kui ka ilma käibemaksuta (nt vastavalt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13 ja 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendi nr 3-2-1-115-14 punktis 14 on Riigikohus kinnitanud 14.10.2013 tehtud lahendis nr 3-2-1-98-13 väljendatud seisukohta, mille kohaselt luges tavapäraseks (keskmiseks) esindaja tunnitasuks on 147.49 eurot (käibemaksuga). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus keskmisest keerukama vaidluse puhul pidanud põhjendatuks tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta. Käesolev vaidlus ei olnud sellise keerukuse astmega, mis õigustaks keskmisest oluliselt suurema tunnitasumäära kohaldamist. Seega on praeguses vaidluses kolleegiumi hinnangul õigustatud kohaldada Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-115-14 põhjendatuks peetud tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta.
170.Tulenevalt eeltoodust on vastustaja esindaja adv K.Linnarti teostatud toimingud põhjendatud 15,31 tunni ulatuses tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta) so summas 1684.10 eurot ning vastustaja esindaja v/adv Arne Otsa teostatud toimingud on põhjendatud 8,09 tunni ulatuses tunnitasuga 153 eurot (käibemaksuta), so summas 1237.77 eurot. Seega tuleb apellandilt vastustaja menetluskulude katteks välja mõista 2921.87 eurot. Vastustaja on taotlenud kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega vastavalt TsMS § 174 lõikele 10 kuulub vastustaja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele ilma käibemaksuta.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.