Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Lapsed veedavad paarisaastatel 24-26.detsembri isaga ja paaritutel aastatel emaga ning paarisaastal 31.detsembri ja järgneva 01.jaanuari emaga ja paaritul aastal isaga. Vastavalt Harju Maakohtu poolt 09.11.2020 kinnitatud kompromissile tsiviilasjas nr 2-20-10139 kohtub lapse isa oma lastega igal paaritul nädalal reedest (16.00) pühapäevani (19.00). Lapse isa kohtub oma lastega igal paarisnädalal teisipäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed peale tundide lõppu koolist või kell 16.00 ema kodust ja viib lapsed ema koju tagasi kell 20.00. Sisuliselt kehtib poolte vahel sama graafik nagu oli varem. Kompromissiga lisasid pooled juurde vaid koolivaheajad. Lapsed veedavad vanematega koolivaheajad vaheldumisi. Samuti märgivad kostjad, et kohus võttis tsiviilasjas nr 2-19-8989 arvesse, et lapsed veedavad isa juures aja suhtluskorra graafiku alusel ja vähendas elatist 5% võrra. Samuti on kohus võtnud arvesse lastetoetuse saamist ja vähendanud täiendavalt elatist 5 % võrra. Samuti selgitasid kostjad, et nende igakuised kulud ei ole vähenenud alates eelmise kohtuotsuse tegemise ajast. Kohtu põhjendused

on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-19-8989 07.01.2020 kohtulahendi tegemisel.

aastaga. Kohus on juba tsiviilasjas 2-19-8989 arvestanud, et kostjad veedavad hageja juures aega suhtluskorra graafiku alusel ja on elatise suurust vähendanud. Suhtluskorra graafikusse koolivaheaegade juurde lisamine ei suurenda oluliselt kostjate viibimise aega hageja juures ega mõjuta seega kohtu hinnangul käesoleval juhul elatise suurust. Samuti ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et hageja kulud seoses kostjatega oleks oluliselt suurenenud sel ajal, kui kostjad viibivad hageja juures. Kohus selgitas juba 07.01.2020 kohtuotsuses hagejale (tsiviilasi nr 2-19-8989), et kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (s.h. riided, mänguasjad, trennid), siis ta võib seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Hageja ei ole tõendanud, et tema kulud seoses kostjate põhivajadustega oleks suurenenud. Meelelahutuslikke kulutuste tegemine täiendavalt elatise tasumisele, ei muuda igakuise elatise suurust ega vähenda põhikulude suurust.

hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1764 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.