lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-13610/17

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-13610/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2184
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teenistuse korraldamine
Kaitsevägi · Sissetulev kiri · 2024-03-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 150 lg 1, 3, 5PankrS § 5 lg 2TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusPankrS § 10 lg 2PankrS § 15 lg 6PankrS § 18 lg 4PankrS § 22 lg 2PankrS § 3 lg 2PS § 12PS § 32

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-13610/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja28.10.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Halinga10021090(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-15-13610

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-15-13610

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu

Kohtuasi

OÜ Halinga avaldus HARDWOOD TRADING OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.10.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Halinga määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlausaldaja): OÜ Halinga (registrikood 10021090), lepinguline esindaja advokaat Siiri Kuusik esindajad Võlgnik: HARDWOOD TRADING OÜ (registrikood 10955763), seaduslik esindaja Madis Karu Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2015 määrus osas, millega maakohus keeldus OÜ-le Halinga pankrotiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamisest. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Tagastada OÜ-le Halinga pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot OÜ Halinga arveldusarvele EE322200001120123316 Swedbank AS-is selgitusega "Riigilõivu osaline tagastamine, tsiviilasi nr 2-15-13610".
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
RLS § 15 lg 1
RLS § 2
TsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 386Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
TsMS § 390Määruskaebuse esitamine
TsMS § 430Kompromiss
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluse käik
1.OÜ Halinga (avaldaja) esitas 14.09.2015 Harju Maakohtule avalduse HARDWOOD TRADING OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. 22.09.2015 kohtumäärusega jättis kohus avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja täiendavate tõendite 1(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-13610 esitamiseks. 24.09.2015 kõrvaldas avaldaja puudused ning esitas taotluse pankrotiavalduse tagamiseks. Avaldaja palus keelata võlgnikul käsutada võlgnikule kuuluvat kinnistut aadressil Pärnu maakond, Halinga vald, Libatse küla, Puidu ja Oese tee L9.

2.29.09.2015 kohtumäärusega rahuldas maakohus pankrotiavalduse tagamise taotluse ja seadis võlgniku omandis olevale kinnisasjale (asukohaga Pärnu maakond, Halinga vald, Libatse küla, Puidu ja Oese tee L9) avaldaja kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärke. 08.10.2015 määrusega võttis maakohus pankrotiavalduse menetlusse ning määras eelistungi toimumise ajaks 28.10.2015.
3.20.10.2015 esitas avaldaja kohtule avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks, pankrotiavalduse tagamise tühistamiseks, tasutud tagatise tervikuna tagastamiseks ja riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud võlgniku kanda ning mõista need võlgnikult välja.
4.Võlgnik oli 26.10.2015 seisukohas arvamusel, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta võlausaldaja kanda ja neid ei ole alust võlgnikult välja nõuda. Maakohtu määrus
5.Maakohus võttis pankrotiavaldusest loobumise avalduse vastu, jättis võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamata, lõpetas tsiviilasjas menetluse ja tühistas maakohtu 29.09.2015 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõu. Maakohus tagastas avaldajale tagatise summas 1000 eurot, jättis rahuldamata avaldaja taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks ning jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
6.Maakohus leidis, et kuivõrd pankrotiseaduse (PankrS) sätted on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) suhtes erinormiks (PankrS § 3 lg 2), ei saa avaldaja taotlust poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. PankrS § 150 lg 3 kohaselt hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub. PankrS § 150 lg-st 3 lähtuvalt jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist avaldajalt. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas maakohtu määrusele 13.11.2015 määruskaebuse ja palus maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus tühistas pankrotiavalduse tagamise, jättis rahuldamata avaldaja taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks ning jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni punktid nr 2 ja 4). Avaldaja palus jätta PankrS § 150 lg 3 kohaldamata või tunnistada see Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks.
8.PankrS § 15 lg 6 ja § 150 lg 3 reguleerivad küll üldiselt menetluskulude jaotust, kuid ei võta arvesse olukorda, kus pankrotiavalduse esitamise tingib võlgniku käitumine. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte juba 26.08.2015, kuid tasus võla alles 15.10.2015, s.o 7 päeva pärast seda, kui maakohus oli pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-13610 nõudnud võlgnikult vastust. Võlgnikul oli võimalus vältida tema suhtes pankrotiavalduse esitamist kohtule. Pankrotiavalduse esitamise üks peamisi eesmärke on võlausaldajate huvide kaitse. On ilmne, et juhul, kui pankrotiavalduse esitamise hetkeks ei ole võlgnik talle kätte toimetatud pankrotihoiatuses märgitud võlale vastu vaielnud või võlga tasunud, on võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamine vajalik ja õigustatud.

9.Pankrotimenetluses puudub menetluslik võimalus lõpetada asi kompromissiga TsMS § 430 mõttes. Kui võlgnik on pankrotiavalduses märgitud võla tasunud, on poolte ja kohtu ressurssi kõige vähem raiskavaks võimaluseks pankrotiavaldusest loobumine. Samas tuleks sellises olukorras lähtuda TsMS regulatsioonist menetluskulude kandmise ning riigilõivu tagastamise osas, kuivõrd TsMS sätted arvestavad õigustatult nii asjaolusid, mis tingisid avalduse esitamise kohtule, kui ka asjaolusid, millistel avaldaja oma avaldusest loobus. Sellist seisukohta toetab avaldaja hinnangul Harju Maakohtu 11.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-14-10646 ja Viru Maakohtu 18.08.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-10655.
10.Juhul, kui kohus peab, vaatamata eeltoodud selgitustele, vajalikuks PankrS § 150 lg 3 kohaldamist, on avaldaja hinnangul põhjendatud nimetatud sätte põhiseaduspärasuse kontroll.
11.Avaldaja peab põhiseadusevastaseks olukorda, kus pankrotiavalduse esitanud ning sellest võlgnikust tulenevatel põhjustel loobunud võlausaldaja on põhjendamatult halvemas seisus kui hagiavalduse esitanud ning sellest loobunud võlausaldaja. PankrS § 150 lg 3 rikub võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12), kuivõrd tingib pankrotiavalduse esitanud ja sellest võlgniku tõttu loobunud võlausaldaja põhjendamatu kahjustamise. Pankrotiavalduse esitamise otsust ei tee võlausaldajad kergekäeliselt, kuid teatud juhtudel on selle esitamine ainus mõistlik vahend õiguste kaitsmiseks. Antud juhul nõustus ka kohus, et võlgniku varalisest seisust nähtuvalt on alus pankrotiavaldusest lähtuvalt menetluse alustamiseks ning võttis pankrotiavalduse menetlusse. Seega ei esitanud käesoleval juhul määruskaebuse esitaja põhjendamatut pankrotiavaldust, mistõttu oleks ebaõiglane ning PS-iga vastuolus kulude võlausaldaja kanda jätmine. PankrS § 150 lg-s 3 sätestatud regulatsiooni eesmärk on avaldaja hinnangul ebaselge. Võlausaldaja ei saa ette näha, et võlgnik on siiski suuteline rahalisi vahendeid hankima.
12.Poole riigilõivu tagastamata jätmine ning menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmine vähendab määruskaebuse esitaja vara väärtust ning takistab selle vaba kasutamist. Vara on omandipõhiõiguse (PS § 32) kaitsealas. Seega riivab PankrS § 150 lg 3 regulatsioon õigustamatult omandipõhiõigust (PS § 32 lõiked 1 ja 3). Määruse põhjendused
13.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus keeldus avaldajale pankrotiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamisest, ning teha selles osas uus määrus, millega tagastada avaldajale pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-13610

14.Pankrotimenetluse kuludeks on PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulud. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Seega hõlmab PankrS § 150 lg 3 ka riigilõivu, mis tuleb sätte kohaselt kanda võlausaldajal. PankrS § 150 lg 3 ei näe kolleegiumi arvates ette eriregulatsiooni TsMS § 150 lg 2 p 2 suhtes, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist ega keela seetõttu TsMS § 150 lg 2 kohaldamist olukorras, kus võlausaldaja pankrotiavaldusest loobub. Sellest tulenevalt ja arvestades, et käesolevas menetluses on avaldaja pankrotiavaldusest loobunud enne ajutise pankrotihalduri määramist ehk enne taotluse sisulist läbivaatamist, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud avaldaja taotlus pankrotiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt eelnevast tuleb määruskaebus rahuldada osas, milles avaldaja taotleb pankrotiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist. Avaldaja on pankrotiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot (tl 21). TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ja vastavalt avaldaja taotlusele (tl 72) tuleb avaldajale tagastada pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot OÜ Halinga arveldusarvele number EE322200001120123316 AS-s Swedbank selgitusega "Riigilõivu osaline tagastamine, tsiviilasi nr 2-15-13610“.
15.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
16.Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et PankrS asemel tuleks käesoleval juhul lähtuda menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel TsMS-ist. Selline tõlgendus ei tulene seadusest. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2). Seega on PankrS sätted, sh PankrS § 150 lg 3, erisäteteks TsMS suhtes.
17.PankrS § 150 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Seadusandja on seega ette näinud olukorra, kus pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse põhjusel, et võlausaldaja loobub pankrotiavaldusest. Seejuures ei ole seadusandja pidanud vajalikuks eristada, millistest asjaoludest on pankrotiavaldusest loobumine tingitud. Seega pole sätte kohaldamisel oluline teha vahet, miks võlausaldaja menetluse lõpetamist taotleb. Pankrotimenetluse läbiviimise eesmärk ei ole ühe konkreetse võlausaldaja nõude tunnustamine ja rahuldamine. Võlausaldajale kuulub küll valikuõigus, kas esitada hagiavaldus või pankrotiavaldus, kuid viimane pole hagiavaldusega samastatav ega ole selle samaväärne alternatiiv. Seetõttu ei nõustu kolleegium määruskaebuses toodud pankrotimenetlusele ja tsiviilkohtumenetlusele kohalduvate regulatsioonide võrdlusest tehtud järeldustega. Pankrotimenetluse peamisteks eesmärkideks on võlgniku maksejõuetuse põhjuste, võlgniku vara ja kohustuste väljaselgitamine ning võlausaldajate nõuete kollektiivne menetlemine ning nende võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Olukorras, kus pankrotimenetlus lõppeb seetõttu, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja avaldusest loobub, jäävad pankrotimenetluse põhilised eesmärgid saavutamata. Sel põhjusel on pankrotimenetluses õigustatud kulude kandmise kohustuse diferentseerimine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust erinevalt ega ole

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-13610 seetõttu kolleegiumi hinnangul käsitletav PS §-s 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte ebaproportsionaalse riivena.

18.Pankrotiavaldusest loobumise korral ning olukorras, kus ajutine haldur pole võlgniku maksevõimele veel hinnangut andnud, pole põhjendatud võlgniku püsiva maksevõimetuse väljakujunemist järeldada ainuüksi põhjusel, et võlausaldaja on enne pankrotiavalduse esitamist andnud võlgnikule piisavalt aega võlgnevuse tasumiseks. Võlausaldaja kohustus hoiatada võlgnikku pankrotiavalduse esitamise eest tuleneb seadusest, on pankrotiavalduse esitamise eelduseks PankrS § 10 lg 2 p 1 mõttes ega ole seetõttu aluseks PankrS § 150 lg-s 3 sätestatust kõrvale kaldumiseks. Sel põhjusel ei ole põhjendatud ka avaldaja etteheide, mille kohaselt pole menetluskulude avaldaja kanda jätmine õiglane, sest pankrotiavaldus polnud põhjendamatu. Vastavat järeldust pole praeguses menetluse staadiumis võimalik tsiviilasja materjalide alusel teha.
19.PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Seega pole seadusega kooskõlas määruskaebuse esitaja arvamus, et pankrotiavalduse menetlusse võtmine kinnitab võlgniku maksejõuetuse püsivat iseloomu. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisel kontrollib maakohus pankrotiavalduse menetlusse võtmise formaalseid eelduseid ning keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest eelkõige PankrS §-s 14 sätestatud alustel. Võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel hindab maakohus vaid võlausaldaja poolt esitatud seisukohtade põhistatust, mitte ei selgita välja võlgniku maksejõuetust.
20.Pankrotiavalduse esitamise otsustus on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab võlausaldaja arvestama pankrotiseaduses sätestatud õiguslike tagajärgedega, sh menetluskulude kandmise võimaliku kohustusega. PankrS § 150 lg 3 eesmärk on mh kergekäeliste pankrotiavalduste esitamise piiramine. Samuti piirab regulatsioon pankrotiavalduse esitamist pelgalt võlgniku survestamise eesmärgil. Nende eesmärkide saavutamiseks on kolleegiumi hinnangul sättest tulenev kulude kandmise kord proportsionaalne ega piira ebamõistlikult võlausaldaja õigust kohtusse pöördumiseks või võlausaldaja PS §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust. Kohtusse pöörduv isik peab arvestama, et seaduses sätestatud juhtudel tuleb tal kanda menetlusega seotud kulud. Seadusandja on pädev menetluse olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt menetluskulude kandmise kohustust diferentseerima ning nimetatu ei ole iseenesest põhiseadusega vastuolus. Pankrotiavalduse esitamisel peab võlausaldaja olema piisavalt veendunud, et pankrotiavalduse rahuldamise eeldused on täidetud, vastasel korral koormab võlausaldaja põhjendamatult nii kohtusüsteemi kui ka tekitab menetluskulusid võlgnikule. Juhul, kui esinevad PankrS sätestatud alused pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks või avalduse läbivaatamata jätmiseks, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, tuleb võlausaldajal tulenevalt PankrS § 150 lg-s 3 sätestatust kanda pankrotimenetluse kulud. Ka PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Menetluskulude kandmine nendel juhtudel on risk, millega võlausaldajal tuleb pankrotiavalduse esitamisel arvestada.
21.Eespool märgitud põhjendustel ei ole regulatsioon kolleegiumi hinnangul võlausaldaja põhiseaduslikke õigusi ebaproportsionaalselt riivav. Kolleegium ei nõustu ka avaldaja

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-13610 järeldusega, et menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda põhjusel, et vastavat tõlgendust toetab kohtupraktika. Maakohtute vaidlustamata kohtumäärustest tsiviilasjades nr 2-14-10646 ja 2-15-10655 ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik teha üldistavat järeldust kohtupraktika kujunemise kohta. Seetõttu tuleb avaldaja määruskaebus jätta rahuldamata osas, milles avaldaja taotleb PankrS § 150 lg 3 kohaldamata jätmist, põhiseadusevastaseks tunnistamist ja menetluskulude võlgniku kanda jätmist.

22.Rahuldamisele ei kuulu ka avaldaja taotlus maakohtu määruse resolutsiooni punkti nr 2 tühistamiseks, mille kohaselt maakohus tühistas pankrotiavalduse tagamise abinõu. Maakohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse ning tühistas pankrotimenetluse ajaks seatud pankrotiavalduse tagamise abinõu. Nimetatu on kooskõlas TsMS § 386 lg-ga 4. Avaldaja pole määruskaebust vastavas osas ka põhjendanud. Seejuures on avaldaja pankrotiavaldusest loobumisel tagamise tühistamist ise kohtult taotlenud.
23.Lisaks pankrotiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamisele taotleb avaldaja ka pankrotiavalduse tagamise avalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist (tl 72). Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest (RLS § 2). RLS § 15 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Kuivõrd maakohus on avaldaja 24.09.2015 pankrotiavalduse tagamise taotluse sisuliselt lahendanud 29.09.2015 määrusega, ei kuulu nimetatud lõivustatud toimingu eest riigilõiv tagastamisele. Avaldaja vastav taotlus tuleb seega jätta rahuldamata.
24.Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik (võlgnik) oleks kandnud seoses määruskaebuse menetlemisega menetluskulusid, mille hüvitamist saaks avaldajalt nõuda. Eeltoodust lähtuvalt puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks
25.PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. PankrS § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Seega ei ole kulude kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine Riigikohtule lubatud (vt nt Riigikohtu 26.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 12). Ka pankrotiavalduse tagamise abinõu tühistamise kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (PankrS § 18 lg 4 koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2 ja TsMS § 390 lg-ga 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval