Muud › Üleskutsemenetlus

1 (3)

Asjaolude kirjeldus 28.09.2015.a esitas Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu kohtule avalduse algatada üleskutsemenetlus selgitamaks välja, kas Valgas linnas Sepa tn 21 kinnistu hoonestusõigusele on õigustatud isikuid. 28.03.1995. a sõlmisid Eesti Vabariik ja AS Devoltas hoonestusõiguse seadmise lepingu Valga linnas asuvale Sepa tn 21 kinnistule tähtajaga 99 aastat. AS Devoltas on ettevõtteregistrist kustutatud pärast 01.09.1997. a. Ehkki AS Devoltas sundlõpetati, on hoonestusõigus AS-i Devoltas kasuks kinnistusraamatu registriosas jäänud püsima. Hoonet kinnistule ehitatud ei ole, seega pole tegelikkuses hoonestusõigust kunagi realiseerima hakatud. Avaldajale teadaolevalt ei ole alates AS-i Devoltas sundlõpetamist kuni käesoleva avalduse esitamise ajani keegi teatanud oma õigusest hoonestusõigusele. 05.07.2013. a tegi Maa-amet avalduse hoonestusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust, kuid Tartu Maakohus jättis 27.09.2013. a määrusega selle rahuldamata, kuna hoonestusõiguse kustutamiseks on vajalik hoonestusõiguse omaja nõusolek. Avaldaja märgib, et kui üleskutsemenetluses ei teata keegi oma õigusest kõnealusele hoonestusõigusele, palub Maa-amet kohtul teha määruse, millega välistatakse kolmandate isikute õigused hoonestusõigusele. Seejärel saab seadusjärgselt hoonestusõiguse omanikuks riik (AS Devoltas sundlõpetamise ajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 52 lg 4 kohaselt). Kohus algatas üleskutsemenetluse ning avaldas 14.10.2015. a väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse kolmandatele isikutele teatada kohtule nõuetest või muudest õigustest seoses kinnistu Sepa tn 21, Valga hoonestusõigusega hiljemalt kuue nädala jooksul üleskutse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 2 kohaselt loetakse üleskutsemenetlus hagita asjaks. TsMS § 476 lg 1 järgi algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 498 kohaselt võib kohus seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse, mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg. TsMS § 499 lg 1 järgi algatab kohus üleskutsemenetluse üksnes põhistatud avalduse alusel. Kohus algatab üleskutsemenetluse üleskutsemäärusega, kui avalduse esitamine on lubatav. Käesolevalt on avaldaja esitanud põhistatud avalduse ning üleskutsemenetlusega soovitakse välistada kolmandate isikute nõuded ja muud õigused seoses Eesti Vabariik ja AS AS Devoltas (kustutatud) vahel 28.03.1995. a sõlmitud hoonestusõiguse lepinguga, et kustutada kinnisturaamatusse kantud hoonestusõigus, kuna hoonestusõiguse omaja on ammu registrist kustutatud ning keegi ei ole oma õigustest teada andnud. TsMS § 500 lg 1 kohaselt üleskutse avaldatakse üleskutsemääruses nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus võib määrata, et üleskutse avaldatakse korduvalt või lisaks muus väljaandes või ringhäälingus. TsMS § 500 lg 2 kohaselt on üleskutsetähtaeg vähemalt kuus nädalat enne nõuetest või muudest õigustest teatamise tähtpäeva, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus tegi üleskutsemenetluse teatavaks Ametlike Teadaannete kaudu 14.10.2015. a ning seniajani ei ole kohtule keegi teatanud oma nõuetest või õigustest. TsMS § 501 lg 1 kohaselt, kui kohtu määratud ajaks ei ole kolmandad isikud oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud, teeb kohus avaldaja taotlusel välistusmääruse, millega välistatakse kolmandate isikute nõuded ja õigused. 2 (3)

Kohus on asjas kogutud tõendite alusel tuvastanud, et avaldaja sõlmis AS-iga Devoltas 28.03.1995. a hoonestusõiguse seadmise lepingu Valga linnas asuvale Sepa tn 21 kinnistule tähtajaga 99 aastat /tl 4-9/. Hoonestusõiguse omaja on sundlõpetatud ning registrist kustutatud juba pärast 01.09.1997. a /tl 10-11/. Avaldaja on esitanud avalduse hoonestusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust /tl 12/, kuid Tartu Maakohtu 27.09.2013. a otsusega on avaldus jäetud rahuldamata /tl 13-17/. Kuna kolmandad isikud ei ole oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud, puudub kohtul võimalus ja kohustus arvestada välistusmääruse tegemisel kolmandate isikute nõuete või muude õigustega. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu avaldus kolmandate isikute õiguste välistamiseks põhjendatud. Kohus rahuldab esitatud avalduse ja välistab kolmandate isikute nõuded või muud õigused Eesit Vabariik vastu, mis tulenevad Eesti Vabariik ja AS Devoltas vahel 28.03.1995. a sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingust Valga linnas asuvale Sepa tn 21 kinnistule tähtajaga 99 aastat. TsMS § 501 lg 4 sätestab, et kohus avaldab välistusmääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus võib ette näha, et määruse resolutsioon avaldatakse korduvalt või muus väljaandes või ringhäälingus. TsMS § 501 lg 4 alusel avaldab kohus välistusmääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesolevas asjas tehakse lahend Eesti Vabariigi huvides. Seetõttu jätab kohus menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kuna Eesti Vabariik on vabastatud riigilõivu tasumisest (TsMS § 145) ning avaldajal ei olnud ka lepingulist esindajat, siis käesolevas asjas menetluskulud puuduvad. TsMS § 503 lg 1 ja 2 kohaselt välistusmääruse peale võib huvitatud isik esitada määruskaebuse kolme kuu jooksul alates välistusmääruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebus võib tugineda üksnes sellele, et: 1) välistusmäärus tehti juhul, kui seaduse kohaselt ei olnud üleskutsemenetlus lubatud; 2) üleskutset ei avaldatud või seda ei avaldatud seaduses ettenähtud viisil; 3) ei ole järgitud üleskutse avaldamise tähtaega; 4) välistusmääruse teinud kohtunik või kohtunikuabi oleks pidanud ennast asjas taandama; 5) välistusmäärust tehes ei ole arvestatud esitatud nõude või muu õigusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.