Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuli 2021, Narva
Tsiviilasja number
2-21-9620
Tsiviilasi
V G hagi A Gi vastu abielu lahutamise nõudes
Kohtuistung
14.07.2021
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: V G (isikukood xxx; elukoht: xxx) Kostja: A G (isikukood xxx; elukoht: xxx)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-21-9620 V G esitas hagi A Gi vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse ko-haselt on poolte abielulised suhted lõppenud, kuna abikaasa oli vägivaldne. Hageja palub lahutada abielu ja taastada abielueelne perekonnanimi J. 14.07.2021 toimunud kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kostja oli nõus abielu lahutamisega.
Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hageja väitel on abielusuhted poolte vahel lõppenud. Hageja on kindlameelsel seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte abielu taastada ei ole võimalik. Hageja ei soovi mingil juhul kooselu kostjaga. Kostja nõustub hagiga ning abielu lahutamisega. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Asjaoludest tulenevalt ei pea kohus mõistlikuks pooltele leppimisaja andmist. Arvestades, et poolte abielu suhted on läbi ning hageja suhete taastamist ei soovi, võib üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Eeltoodust tuleneb üheselt, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Nimeseadus (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub taastada pärast lahutust tema abielueelne perekonnanimi. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning taastab hageja abielueelse perekonnanime J. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-21-9620
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.