Menetlusosalised ja nende Hageja: Rxxxxx Žxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond); esindajad Hageja seaduslik esindaja: Exxxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; telefon +372 xxxxxxxx, e-post: x Hageja lepinguline esindaja: Nastasja Musienko (OÜ HUGO Endla tn 15 Tallinn 10114, telefon 55513743, epost: [email protected] Kostja: Rxxxx Žxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, telefon +x e-post: x h Menetlusviis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rxxxxx Žxxxxxxxx hagi Rxxxx Žxxxxxxxx vastu elatise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Rxxxx Žxxxxxxxxxxt Rxxxxx Žxxxxxxxxx kasuks elatis ühekordse summana (perioodil 12.12.2020. a kuni 07.07.2021. a tasumata elatis) kogusummas 1130,25 eurot.
Välja mõista Rxxxx Žxxxxxxxxxxx Rxxxxx Žxxxxxxxxx ülalpidamiseks alates 08.07.2021. a summas 262 eurot kuus kuni Rxxxxx Žxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni, s.o. xxxxxxxxxxx a.
4.Punktides 2 ja 3 väljamõistetud elatis tuleb Rxxxx Žxxxxxxxxxx tasuda hageja seadusliku esindaja Exxxxx Kxxxxxxxx arveldusarvele nr EE351010011771010227 SEB Pank AS-is. Igakuise elatisesumma tasumise tähtaeg on iga kuu 15.kuupäev. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavatest menetluskuludest ei ole kohtule teatatud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.07.04.2021. a saabus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja hageja seaduslik esindaja Exxxxx Kxxxxxxxx hagi (tl 5-6) Rxxxx Žxxxxxxxxx vastu elatise nõudes. Hageja esindaja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimumsummas 292 eurot kuus ning seda alates 12.12.2020. a. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised vajadused 650 eurot. Elatise nõude põhjusena on välja toodud asjaolu, et kostja lahkus lapse ema juurest enne lapse sündi, pärast lapse sündi ei ole lapse vastu huvi üles näidanud ja on toetanud last ebakorrektselt summadega Kokku toetanud 5 euroga 3 kuu jooksul. Vastuseks kostja vastuväidetele esitas hageja 26.04.2021 lapse vajaduste ja kulude loetelu (tl.36-37) märkides, et lapse kulusid ei pea tõendama, kuna elatisenõue ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära. Hageja palub kostjal esitada tõendid tema varalise seisundi kohta, s.h. töötasu kohta.
2.Tartu Maakohtu 12.04.2021. a määrusega (tl 1-2)võeti hagi menetlusse ja kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.
3.Kostja esitas 21.04.2021. a oma kirjaliku seisukoha hagiavaldusele (tl 11-12). Kostja ei vaidlusta elatise maksmise kohustust, kuid vaidleb vastu nõutava elatisesumma suurusele. Kostja väitel on ta last toetanud rahaliselt niipalju kui võimalik- enne lapse sündi 890 euroga ja peale lapse sündi 660 euroga. Selle kohta esitatud tõendid. Kostja väitel on ta olnud töötu, praegu sõlmitud tööleping koormusega 0-40 tundi nädalas. Kostjal ei ole võimalik maksta nõutud summat. Lapse emaga on olnud kokkulepe, et kostja toetab lapse ülalpidamist 200 euroga kuus. Riigipoolsed lapsetoetused laekuvad kõik emale. Kostja väitel on tal oma peresse sündimas laps, kellele on vaja samuti ülalpidamist anda. Kostja arvates ei ole hagis näidatud kulud lapsele 650 eurot kuus loogilised, kuna nii väike laps ei vaja sellises summas kulusid. Kostja oleks valmis sõlmima kompromissi, kuid lapse ema on seni sellest keeldunud. Kostja palub kohtul määrata elatisesummaks 200 eurot kuus. Kostja esitab ülevaate suhtlemisest hageja emaga ja avaldab rahulolematust, miks hageja ema kostjaga nii sageli ühendust võtta soovib. Kostja esitas 30.04.2021 oma pangakonto väljavõtted ja tõendid talle makstud töötasu kohta veebruar kuni aprill 2021 (tl.47-6). Kostja jääb selle juurde, et elatis tuleks määrata summas 200 eurot kuus.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hageja nõue elatise saamiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab elatise välja summas, millega on võimalik katta lapse vajadused ja mis arvestab, et osa lapse vajadustest on kaetud riikliku lapsetoetusega.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 12.12.2020. a, s.o. alates lapse sünnist summas 292 eurot kuus. Poolte vahel on vaidlus põhjendatud elatisesumma suuruse üle. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus on tuvastanud, et Rxxxx Žxxxxxxxxx ja Exxxxx Kxxxxxxxa ühine laps on Rxxxxx Žxxxxxxxv (sündinud xxxxxxxxxx. a) (tl 8). Seega hageja on kostja alaealine laps ning õigustatud kostjalt elatist saama.
7.Hageja on vastuseks kostja vastuväidetele esitanud loetelu hageja keskmiste vajaduste kohta kuus (tl.36 pöördel). Hageja loetelu järgi on lapse keskmised vajadused kuus 670 eurot. Kohus loeb sellist vajaduste summat lapsele, kes ei ole veel aastanegi, liialdatuks. Tõsiseltvõetav ei ole, et hageja eluasemekulu on 187,50 eurot kuus. Hageja elab (elukoha aadressist nähtuvalt) madalate eluasemekuludega piirkonnas, esitatud eluasemekulude järgi (187,50 eurot) oleksid hageja ja tema ema eluasemekulud vähemalt 375 eurot kuus aastaringselt. See ei ole elukohas xxxxxxx eluliselt usutav. Samas ei pea kohus põhjendatuks nõuda hagejalt tõendite esitamist eluasemekulude ja tegelike vajaduste kohta, kuna hageja nõue elatise saamiseks ei ületa Perekonnaseadusest tulenevat miinimummäära.
8.Kostja vastuväite kohaselt ei võimalda tema sissetulek maksta nõutud summas elatist. Kostja on esitanud tõenditena oma palgatõendid (tl.47-49) 15.-28.märts 2021 kohta, 02.-14.02.2021 kohta, 12.-25.04.2021 kohta ja pangakonto väljavõtted perioodi 1.11.2020-15.04.2021 kohta. Nendest tõenditest nähtub, et kostja sissetulek on olnud aprillis 2021 (poole kuu tööpäevad) 824,50 eurot, märtsis 2021 1357,80 eurot, veebruaris 2021 1637,24 eurot, jaanuaris 2021 on saadud lõpparve summas 1174,78 eurot, detsembris 2020 saadud samalt tööandjalt töötasu 1000,76 eurot. See tähendab, et kostja on stabiilse sissetulekuga, mis võimaldab ülal pidada nii teda ennast kui ka kaht ülalpeetavat (last). Kostja väited, et tal on kulud üürikorterile ei anna alust elatisemaksmisel käsitleda seda kui erakorralist väljaminekut- eluasemekulud on kanda kõigil isikutel, s.h. ka hagejal. Kohus märgib veel, et vanemal on kohustus piisava sissetuleku puudumisel teha pingutusi oma alaealiste laste ülalpidamiseks piisava sissetuleku saamiseks.
9.Riikliku lapsetoetuse arvestamine elatise suuruse määramisel. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Alates 01.01.2020. a on kuupalga alammäär 584 eurot ning elatise alammäär on seega käesoleval ajal 292 eurot. Riigikohus on lahendis on 3-2-1-160-12 leidnud, et tuleb eeldada, lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kohus on eespool p.8 näidanud, et kostja sissetulek võimaldab tal hagejale elatist tasuda seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei ole tuginenud töövõimetusele ega muule kui mõjuvatele põhjustele elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
Käesoleval ajal on kostja sissetulek selline, et võimaldab tagada lapsele ülalpidamise PKS § 101 lg 1 sätestatuga võrreldavas määras ehk umbes kuupalga alammääras. Laste kohta makstavate toetuste korra ja suuruse sätestab perehüvitiste seadus (PHS), mille § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on alates 01.01.2019. a 60 eurot. Perehüvitiste seaduse § 2 järgi on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Hagejale makstakse riiklikku lastetoetust. Tulenevalt asjaolust, et riiklike peretoetuste arvel on võimalik katta hageja vajalikke kulusid ja peretoetuse sellise kasutamise näeb ette seadus, leiab kohus, et elatise väljamõistmisel hagejale tuleb peretoetustega arvestada. Kohus selgitab siinjuures, et seadusandja ei ole pidanud silmas, et elatisesumma määramisel PKS § 101 lg 1 alusel tuleb alati ja kindlasti arvesse võtta, et osa lapse kuludest on kaetud peretoetusega. Kui see oleks nii, siis oleks PKS § 101 lg.1 sõnastatud teisiti. Peretoetus on ette nähtud kõigile lastele ja mõlemal vanemal on õigus selle arvel kanda väiksemat rahalist koormust lapse ülalpidamisel. Sellele on viidanud kostja ka oma vastuses. Vanematel on nii elatise maksmise kohustuse puhul kui ka makstavatest riigipoolsetest toetustest tulenevalt võrdsed õigused PS § 116 lg.1 järgi- vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seetõttu võtab kohus arvesse, et mõlemal vanemal on õigus kanda lapsele ettenähtud kulutusi riiklikku lapsetoetust arvestades poole lapsetoetuse summa võrra vähem. Kohus vähendab PKS § 101 lg 1 järgi ettenähtud elatise miinimumsummat riikliku lastetoetuse võrra ja mõistab elatise välja alates 12. detsembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 262 eurot kuus.
10.Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt PkS § 108 alusel. PkS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohtus on seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt, s.o. alates lapse sünnist on põhjendatud ja PkS §-ga 108 kooskõlas, arvestades, et hagejate vanemate kooselu lõppes juba enne lapse sündi. Kostja on kirjutanud ja esitanud tõendid, et ta on teinud lapsele kulutusi pärast tema sündi summas 660 eurot. Tõendid selle kohta tl. 14.20. hageja on nõustunud, et see summa tuleb lahutada tagasiulatuva elatise osast. Kuna alates 12.12.2020 kuni kohtuotsuse tegemise päevani on möödunud 6 kuud ja 25 päeva, on tagasiulatuva elatise summa 6 kuu 25 päeva eest 1790,25 eurot. Arvestades juba makstud 660 eurot, on tagasiulatuva perioodi eest maksmisele kuuluv elatisesumma 1790,25-660=1130,25 eurot. Kostja on viidanud ka 890 euro maksmisele hageja emale enne hageja sündi. Kohus esitas järelepärimise hageja seaduslikule esindajale, kes ei vaidlustanud sellise summa saamist, kuid hageja seadusliku esindaja väitel ei ole olnud tegemist edaspidi sündiva lapse jaoks mõeldud summadega. Hageja vanemate kooselu lõppes 22.09.2020 ja kantud summad (juba enne kooselu lõppu) olid mõeldud erinevate arvete maksmiseks, aga ka näiteks kostja tädile üleandmiseks. Kohus on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav maksete tegemine lapse elatise katteks umbes kolm kuud enne lapse sündi ja olukorras, kus lapse vanemad olid veel kooselus. Seetõttu ei arvesta kohus hageja seadusliku esindaja kontole tehtud makseid enne lapse sündimist kui elatise katteks tehtud makseid.
11.Kostja on pidanud õigeks elatisesummaks 200 eurot kuus, kuna hageja vanematel oli sellekohane kokkulepe. Hageja seaduslik esindaja ei eita jutuajamist kostjaga elatise 200 eurot teemal, kuid ei nõustu jääma sellise elatisesumma juurde. Kostja on murdnud paljusid varasemaid kokkuleppeid, maikuu ja juunikuu eest pole lapse ülalpidamiseks midagi maksnud. Kompromissi sõlmimiseks kostjaga täiendavaid läbirääkimisi ei soovi ja palub teha kohtulahendi esitatud hagi alusel. Kohus leiab, et esitatud asjaolude ja tõendite alusel on võimalik teha kohtulahend, mõistes kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks summas 262 eurot kuus, mille juures on arvestatud hagejale makstava riikliku lapsetoetusega, väljamõistetav summa jätab piisavad võimalused kostjale nii enda kui ka teise lapse ülalpidamiseks. Menetluskulude jaotus
12.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg.3 sätestab menetluskulude jaotuse ülalpidamisasjas. Kuna hagi kuulub rahuldamisele valdavas ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kindlaksmääratavatest menetluskuludest ei ole kohtule teatatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.