lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-5526/4

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-5526/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1099
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2021. a, Tallinn Kohtuasja number

2-21-5526

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. mai 2021. a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 25. mai 2021. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Makarov Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 10. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5526 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud XX kanda. YY-l ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 25.09.20262-26-15026/9

2-21-5526

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.XX esitas 8. aprillil 2021. a Harju Maakohtule hagi YY vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt 2. novembri 2020. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-2012512 välja mõistetud elatis summas, mis vastab 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, s.o 292 eurot alates 1. septembrist 2020. a kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja palub väljamõistetud elatise summat vähendada, kuna ta viibib alates 2. oktoobrist 2020. a vanglas ja ei ole seetõttu võimeline hankima sissetulekut, mille arvelt anda lapsele ülalpidamist. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 10. mai 2021. a määrusega XX hagi YY vastu menetlusse võtmata tuginedes TsMS § 371 lg 2 p-le 1.
3.Maakohus viitas TsMS § 459 lg-le 1 koostoimes TsMS §-ga 497 ning selgitas, et elatise suuruse muutmiseks on alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isikute varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kuivõrd hageja on hagiavalduses avaldanud, et alates 2. oktoobrist 2020. a ei ole tema elulaad muutunud, sh ei ole tema majanduslik seisund muutunud 2. novembri 2020. a, s.o kohtulahendi tegemise seisuga, ei saa hageja nõue, eeldades hagis esitatud asjaolude õigusust kuuluda rahuldamisele. Määruskaebus
4.Hageja esitas 25. mail 2021. a Harju Maakohtu 10. mai 2021. a kohtumääruse peale määruskaebuse, millega palus tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega võtta XX hagi YY vastu menetlusse.
5.Hageja selgitas, et hagiavaldus elatise nõudes tsiviilasjas nr 2-20-12512 oli esitatud 28. augustil 2020. a, s.o ajal, mil hageja viibis Tallinna Vanglas. Hagiavaldus võeti menetlusse 2. septembril 2020. a. Hageja mõisteti kriminaalasjas süüdi 9. septembril 2020. a. Hageja ei teadnud, et tema vastu on esitatud hagiavaldus elatise saamiseks. 2. oktoobril 2020. a peeti hageja taas kaheks kuuks kinni ning viidi Tallinna Vanglasse. Harju Maakohtu 2. septembri 2020 a. menetlusse võtmise määrus toimetati hagejale Tallinna Vanglasse 15. oktoobril 2020. a.
6.2. novembril 2020. a esitas hageja kohtule vastuse hagiavaldusele. Samal päeval tegi maakohus tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-20-12512. Ajavahemikul 2. oktoober 2020. a kuni 3. märts 2021. a viibis hageja Tallinna Vanglas. Harju Maakohus mõistis 3. märtsi 2021. a kohtuotsusega hageja süüdi ning mõistis talle kogumis liitkaristuseks 3 aastat ja 9 kuud. Kuna hageja viibib vanglas, puudub tal sissetulek ja tal on palju võlakohustusi, mistõttu on tema majanduslik olukord oluliselt muutunud ning ta ei saa kostjale võimaldada ülalpidamist suuremas summas kui 50 eurot.

2-21-5526

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Harju Maakohus jättis 10. mai 2021. a määrusega XX hagi YY vastu menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-13513 punktist 19 saab järeldada, et enne hagi põhjendatuse kontrolli peaks selgeks tegema, kas hageja õiguste rikkumine kirjeldatud asjaoludel on üldse võimalik. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-192-13 punktis 8 väljendanud seisukohta, et hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all TsMS § 371 lg 2 p 1 tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Sellest tulenevalt saab lugeda perspektiivituks nõudeid, mille puhul ei ole võimalik hagis esitatud asjaoludel nõuet rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
9.Hagiavalduse kohaselt on hagejalt 2. novembri 2020. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-2012512 välja mõistetud elatis summas, mis vastab 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, s.o 292 eurot alates 1. septembrist 2020. a kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja taotles temalt tsiviilasjas nr 2-20-12512 välja mõistetud elatise vähendamist, kuna viibib alates 2. oktoobrist 2020. a vanglas ja ei ole seetõttu võimeline hankima sissetulekut, mille arvelt anda lapsele ülalpidamist.
10.Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti viidanud TsMS §-le 459 ja TsMS §-le 497 ning leidnud, et eeldades hagis esitatud asjaolude õigsust, ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Maakohus leidis õigesti, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Hagiavalduse kohaselt viibis hageja alates 2. oktoobrist 2020. a vanglas ja sellest ajast ei ole hageja elulaad sh majanduslik seisund 2. novembri 2020 s.o kohtulahendi tegemise aja seisuga muutunud. Seega ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks nende tõendatuse korral aluse muuta TsMS § 459 lg 1 järgi kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust.
11.Hageja viitab määruskaebuses PKS § 102 lg 2 ls-le 2 ja 3, mille kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kolleegium selgitab, et asjaolu, et kostja kannab vangistust, ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Vangistus on karistus kostja toimepandud kuriteo(-tegude) eest ning see ei ole aluseks tema vabastamiseks ülalpidamiskohustuse kandmisest.
12.Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest, kuna XX-lt tsiviilasjas nr 2-20-12512 välja mõistetud elatise vähendamine ei ole hagis esile toodud asjaoludel õiguslikult TsMS § 459 ja TsMS § 487 alusel võimalik. Hageja määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata.

2-21-5526 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel XX kanda. YY-l ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja