Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-145765 pidevalt sunnitud kostjale elatise maksmise vajadust meelde tuletama. Kostja on elatist maksnud oma tingimustel, laste selliste vajaduste rahuldamiseks, mida tema isiklikult tunnustab. Kostja ähvardab hagejate esindajat pidevalt, et kui hagejate esindaja kostja soove ei täida, siis kostja enam üldse elatist ei maksa. Hagejate ema sissetulek on töötasu keskmiselt 760 eurot kuus ja riiklikud peretoetused. Ema sissetulekud ja varanduslik seisukord ei võimalda lapsi ilma teise vanema toetuseta üleval pidada. Hagejate kulud ühes kuus on järgmised: Hageja I kulud kokku 682 eurot: eluaseme kulud (üür ja kommunaalkulud) 230 eurot; toidukulud 150 eurot; transpordikulud 100 eurot; kulutused tervishoiule, hügieenitarbed 30 eurot; riided, jalanõud 50 eurot; muud kulud (vabaaja veetmine, mänguasjad jne) 50 eurot; lasteaed (kohatasu) 72 eurot. Hageja II kulud kokku 682 eurot: eluaseme kulud (üür ja kommunaalkulud) 230 eurot; toidukulud 150 eurot; transpordikulud 100 eurot; kulutused tervishoiule, hügieenitarbed 30 eurot; riided, jalanõud 50 eurot; muud kulud (vabaaja veetmine, mänguasjad jne) 50 eurot; lasteaed (kohatasu) 72 eurot. Kostja seisukohad 08.04.2021 vastuses hagile kostja vaidleb hagejate nõudele vastu. Hagejate vanemad (kostja ja laste ema) elasid koos kuni augustini 2020. Kuni selle ajani kandis kostja kõik pere ülalpidamisega seotud kulud, sh lastega seotud kulud. Pärast eraldi elama asumist jäi ema koos lastega elama xxx korterisse (ridaelamu boks). Kostja asus elama eraldi. Sel ajal on kostja andnud hagejatele ülalpidamist kasutuseeliste näol. Kasutuseelised kujunevad alljärgnevalt: kuivõrd kasutuseeliste summaks on kohalik keskmine samasuguse asja välja üürimise hind, siis avalike kinnisvaraportaalide kuulutuste pinnalt saab järgmise keskmise: 1590 eurot. See kujuneb ühe parima võrdlusobjekti tulemusel ehk sarnase objekti (isegi u 4 m2 väiksema pindalaga) hind on 1590 eurot kuus, siis on ka kostjal võimalik sellise hinnaga enda korteriomand välja üürida. Kostja kohandab saadud tulemust u 5% võrra ning arvestab korteriomandi kasutuseeliste summaks 1500 eurot kuus. Kuna hagejad elasid xxx tn korteriomandis koos emaga, moodustab laste osa kasutuseelistest 1000 eurot kuus (500 eurot ühe lapse kohta). 12.01.2021 andis laste ema kostjale üle xx korteri valduse, kolides ise elama eraldi. Kostja kolis tagasi aadressile xxx. Seega jaanuaris 2021 kasutasid hagejad koos oma emaga xxx korteriomandit 11 päeva. Kasutuseelised nimetatud aja eest moodustavad 532,25 eurot (1500:31x11). Laste osa sellest moodustab 177,42 eurot lapse kohta ehk kokku 354,84 eurot. Lisaks on kostja teinud laste ema pangakontole ülekandeid või tasunud laste ema ja hagejate elukoha elektri ja kommunaalteenused alates detsembrist 2020 kuni 2021 aprillini. Kokku on kostja tasunud hagejate ülalpidamist detsembrist käesoleva ajani kokku summas 2443,38 eurot, millele lisandub 1000 eurot kasutuseeliseid 2021 detsembri eest ja 354,84 eurot 2021 jaanuari 2021 eest. Lisaks on kostja ostnud lastele ise mänguasju, voodi ja voodiriideid: 25.01.2021 mänguasjad, kuna kodus oli neli seina 271,80 eurot; 14.03.2021 Si voodiriided 127,98 eurot; 26.02.2021 Si voodi 283,10 eurot. Kõnealused asjad on olnud vajalikud kulud, kuna xxx tn kodust välja kolides viis laste ema kaasa kõik laste asjad. Lastele ei jäänud isa koju ühtegi mööblieset ega laste mänguasju. Kokku on tõendatud kulutusi alates detsembrist kostja teinud summas 682,88 eurot. Hagejate nõutava elatise suurus alates 28.12.2021 kuni aprillini (kaasa arvatud) 2021 on kokku 2411,35 eurot ((4x584) + (584:31x4)). Kostja on andnud hagejatele samal perioodil ülalpidamist kokku 3126,26 euro eest, lisandub 1000 eurot kasutuseeliseid detsembri 2020. a eest ja 354,84 eurot jaanuari 2021 eest. Kõik kokku 4481,10 eurot. Ülaltoodule lisanduvad kostja poolt laste ülalpidamiseks tehtud vahetud kulud ajal, mil lapsed on tsiviilasjas 2-20-18268 21.12.2021 tehtud määruse alusel elanud koos isaga. Seega igal juhul on kostja tasunud laste ülalpidamiseks oluliselt rohkem, kui on hagejate nõutud elatis. Hagejad ei ole vähimalgi määral põhjendanud ega tõendanud, miks nad vajavad veel juba tasutud ülalpidamisele 584 eurot kuus. Hagejate poolt elatise saamiseks kohtu poole pöördumine on olnud täielikult põhjendamatu, kuna kostja on ka enne detsembrit 2020 andnud lastele ülalpidamist. Alates kostja väljakolimisest xxx tn korteriomandist kuni detsembrini 2020 andis kostja lastele

2-20-145765 ülalpidamist samuti kasutuseeliste näol 1000 eurot kuus. Lisaks kasutuseelistele tegi kostja hagejate emale ülekandeid ja tasus hagejate eluaseme kommunaal- ja elektrikulud. Seega kokku on kostja andnud hagejatele ülalpidamist enne detsembrit 2020 summas 1047,40 eurot, millele lisandub 1000 eurot kasutuseeliseid kuus. Eelnevast nähtuvalt ei olnud hagejatel mingisugust vajadust pöörduda elatise nõudega kohtu poole, kuna kostja on oma kohustusi kohaselt täinud. Hagejad ei ole hagiavalduses hagejate kulude koosseisu kohta andmeid esitanud. Kostjal ei ole võimalik kujundada seisukohta hagi aluseks olevate asjaolude osas enne kui hagejad on hagi aluseks olevad asjaolud detailselt lahti seletanud. Seega tuleks hagejatel TsMS § 363 lg 1 järgi täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid ning tuua välja hagejate vajaduste loetelu ühe kuu kohta. Peale nende asjaoludega tutvumist on kostjal võimalik kujundada seisukoht hagejate vajaduste suuruse ning põhjendatuse kohta ning vajadusel paluda neid tõendada. Elatise hagi rahuldamiseks ja elatise väljamõistmiseks on alust eeskätt juhul, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust (PKS § 100 lg 1) ega ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Antud juhul on kostja kandnud laste kulusid lisaks rahas antud ülalpidamisele ajal, kui lapsed on olnud tema juures, seega on kostja vahetult osalenud laste ülalpidamises. Kostja osaleks laste vahetus ülalpidamises veel rohkemgi, kui ta saaks lastega rohkem aega koos veeta. Antud juhul on isa ja laste suhtlemine takistatud ning selleks, et isal oleks üldse võimalik lastega suhelda, on kostja olnud sunnitud esitama avalduse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi 2-20-18268). Kostja on taotlenud juba praegu kohtumenetluse ajal pikemaid koosviibimisi lastega. Seega on võimalus, et laste ja isa suhtlus muutub üsna pea ka tihedamaks, mis annab kostjale võimaluse osaleda veelgi enam laste ülalpidamises vahetult. Oluline on siinkohal ka see, et kostja on tsiviilasjas nr 2-20-18268 esitatud põhinõudena taotlenud lastega koosviibimist 50/50 printsiibil. Alates 21.12.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-18268 on hagejad kostja juures viibinud regulaarselt selliselt, et paaris nädalatel viibivad lapsed isaga reedest pühapäevani ning paaritutel nädalatel viibivad lapsed isaga kolmapäevast neljapäevani. Kuna seadus ei keela anda elatist ka muul viisil kui raha maksmisega, on kostja antud juhul andnud lastele täiendavalt ülalpidamist erinevate lastega seotud kulude kandmise näol. Seega tuleb kostja poolt lastega seoses kantud kulud arvestada kostja poolt tasutud elatise maksete hulka, kuna nende võrra on vähenenud laste ema kulud, mis sisalduvad elatises. Juhul, kui kohus peaks eeltoodule vaatamata leidma, et hagi on mingis ulatuses põhjendatud (millega kostja ei nõustu), siis tuleb arvestada ka laste emale laekuvat riiklikku toetust ja kostja vahetut panust laste ülalpidamisel, mis annab aluse elatise vähendamiseks. Laste ema kontole laekuv peretoetus kokku summas 120 eurot tuleb lugeda hagejate ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka ning põhjendatud on selles ulatuses vanemate ühist ülalpidamiskohustust ja seeläbi ka kostja poolt makstavat elatist vähendada. Lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ning arvestades kostja poolt lapse vahetut ülalpidamist, peaks lapse ema tegema kummalegi lapsele igakuiselt kulutusi vähemalt 352 euro ulatuses (miinimumelatise määr, so 292 eurot + riiklik lapsetoetus 60 eurot, mis laekub lapse ema kontole). Kuigi hagejad ei ole hagis oma igakuiseid püsikulusid loetlenud, ei ole usutav, et hagejate ema lapsele sellises summas kulutusi teeb. Kostja vaidlustab laste igakuise kulutuste summa ning leiab, et see on ülepaisutatud. Seega on kostja andnud lastele ülalpidamist oluliselt suuremas määras, kui on nende tegelikud vajadused. Hagejad ei ole tõendanud, et sellest ülalpidamisest neile ei jätku, võttes arvesse, et ka laste ema peab panustama laste ülalpidamisse samaväärselt. 28.06.2021 menetlusdokumendis avaldab kostja, et tsiviilasjas 2-20-18268 määruse kohaselt elavad lapsed alates 27.05.2021 igal teisel nädalal 5 ööpäeva isa M Tiga, so 35,7% ajast. Sel ajal kannab kostja lastega seotud kulud vahetult. Kostja esitab tõendina Harju Maakohtu 27.05.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-18268, millega määrati muuta 21.12.2020 määrusega rakendatud esialgset õiguskaitset ja reguleerida esialgse õiguskaitse korras alaealiste laste S Ti ja J Ti suhtluskord nende isaga. Kohtuistung

2-20-145765 Hagejate lepinguline esindaja vastas kohtule, et kostja võtab ise elatisest, 584 eurost maha asjad, mis ta on ise ostnud emaga kokku leppimata. Kostja ei ole menetluses väitnud, et tal oleks rahalisi probleeme. Neid asju saavad lapsed kasutada ainult isa juures; siis kui nad on emaga, siis nad ei saa neid asju kasutada. Ema pöördus kohtusse sellepärast, et ta ei saanud olla kindel, et ta saab elatist, et isa ei võta seda elatist oma ostetud asjade pärast maha. Ema soovib, et ta saaks iga kuu arvestada kindla summaga. Ema sõidab hetkel xx ja xxx. Tasu on juhuslik, sõltub sellest, palju ta tööd teha saab, praegu on lapsed olnud nädala haiged ja ta ei ole saanud tööd teha. Emal ei ole teada, kui suur ta kuupalk on. Hagejad paluvad välja mõista elatise kummalegi hagejale seaduses sätestatud suuruses. Varasemalt on Riigikohtu praktika olnud selline, et seaduses sätestatud suuruses elatist ei pea dokumentaalselt väga põhjalikult tõendama ja välja tuleb tuua kulude jaotus. Hagiavalduses on kulude jaotus välja toodud. Hagejate põhilised kulud on eluaseme kulud 230 eurot hagejate kohta. Korteri üürihind on 500 eurot kuus ja lisanduvad kommunaalmaksed ja elekter, keskmiselt aastas 200 eurot kuus. Toidukulu on 150 eurot kuus, päevas 5 eurot lapse kohta. Lapsed käivad lasteaias, lasteaia kohatasu 72 eurot kuus. Riided 50 eurot kuus, mänguasjad ja muud arendavad tarbed. Hagejad ei ole palunud välja mõista telefonikulusid, kuna nad on nii väiksed, siis nad veel ei kasuta telefoni. Lisaks on transpordikulu. Hagejate ema käib nendega nädalavahetustel sõitmas ja kui vähegi võimalik, siis värskes õhus. Lisaks on kuludeks ravimid, meditsiin, hügieenitarbed. Selliseid kulusid on kuus kummagi lapse kohta 20-30 euro ulatuses. Kummagi hageja kulud kuus on üle 600 euro. Hagejad paluvad kohtul välja mõista kummalegi seaduses sätestatud suuruses 292 eurot, kokku 584 eurot. Isa ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta ei suudaks elatist maksta. Isa vastuväited põhinevad selles, et ta on ka teinud lastele kulutusi, aga see ei anna alust vähendada elatist, sest oma olemuselt on elatis perioodiline makse, millega peab katma kõik hagejate vajadused. Kõik muud ostud ei anna alust vähendamaks elatise summat. Hagejate esindaja, kelle juures hagejad peamiselt elavad, peab saama planeerida kulutusi, peab saama arvestada, kui palju ta saab lastele võimaldada ja peab saama olla kindel, et tal on piisvalt vahendeid, et ta saaks katta kõik hagejate kulutused. Hageja panustab sama palju kui isa ja lisaks panustab ta väga palju rohkem oma aega. See, et lapsed veedavad hetkel isaga 6 päeva kuus, ei anna alust elatise vähendamiseks. See, et isal ei ole täna plaanis elatist maksmata jätta, see ei tähenda midagi tuleviku vaates. Hagejad paluvad kohtul mõista elatis välja seaduses sätestatud suuruses. Ei saa pidada kohaseks täitmiseks seda, kui elatise maksja ise oma soovi kohaselt võtab elatisest maha summasid, mida peab õigustatuks. Lapsed elasid 12. jaanuarist alates emaga üürikorteris ja jaanuari kuu kommunaalkulude mahaarvamine, mis isa tasus enda elukohas, ei ole seetõttu sugugi põhjendatud. Kostja vastas kohtule, et ta maksis lastele reaalselt elatisraha pärast septembris lahkuminekut. Alates oktoobrist on esitatud väljavõtted. Iga kuu kostja ei ole 584 eurot rahaliselt maksnud, see tuleb muude asjadega kokku, oluliselt rohkem. Kostja maksis detsembris ja jaanuaris 292 eurot, sest samal ajal said nad tarbida 1600 eurose üürihinnaga pinda, lisaks maksis kostja kommunaalkulusid. Samuti oli kostja sunnitud võtma endale teise elamispinna. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et kostja on suhteliselt minimaalselt neid isa ostetud asju siin näidanud. Kõik tõendid, mida isa on lastele ostnud, on esitatud. Nüüd, kui ema on välja kolinud ja isal on ostetud esmased asjad, siis pärast seda ei ole isa enam sealt elatise summast raha maha võtnud. Kui vaadata üle, mida isa on lastele ülalpidamiseks andnud, siis see summa on suurem, kui elatis. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata PKS § 100 lg 1 ja lg 2 alusel, kuna nimetatud sätted näevad ette, et elatise välja mõistmiseks on alust siis kui vanem ei täida oma kohust. Praegusel hetkel on isa oma ülalpidamiskohustust täielikult täitnud ja enamgi veel. Seda isa tegi enne hagi esitamist ehk enne 28.12.2020, kui ka alates hagi esitamisest. Isa on pärast hagi esitamist andud hagejatele ülalpidamist detsembris ja jaanuaris selliselt, et isa on kandnud kõik hagejate eluaseme kulud ja lisaks on teinud hagejate emale rahalised ülekanded. Kõik summad on hagivastuses välja toodud. Lisaks eluaseme kulude kandmisele ja rahalistele ülekannetele, on isa ostnud lastele vajalikke asju, siis isa elukohta ehk et kuna lapsed ööbivad isa juures, siis on lastel vaja olnud voodeid, voodiriideid ja mõningaid mänguasju. Alates veebruarist on isa maksnud elatist rahaliselt

2-20-145765 seaduses ettenähtud miinimummääras. Mis puudutab hagejate väiteid selle kohta, et neil on vaja kindlust elatise suuruse osas, siis hagejate ema teadis, et ta kasutab elamispinnana ruume, mille eest isa maksis ja kui hagejate ema koos hagejatega lahkus sealt elamispinnalt, siis kuna ta võttis kõik laste asjad kaasa, siis ta pidi arvestama, et isal on vaja lastele asju osta. Selle võrra ka laste ema enda kulud vähenesid, emal oli võimalus võtta laste asjad kaasa, aga isa pidi kõik uued ostma. Isa on siiamaani korralikult elatist tasunud ja ei ole kordagi öelnud, et ta ei kavatse elatist maksta. Isa on ka täna kinnitanud, et tal ei ole mingit kavatsust enda lapsi mitte rahaliselt toetada. Elatise väljamõistmisel tuleks arvestada ka ema poolt saadavat perehüvitist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ema ei ole välja toonud ühtegi kuluartiklit, kui palju tal laste peale kulub. Kuna on nõutud seadusejärgset miinimumi, siis on arusaadav, et ei pea neid kulusid tõendama, küll aga oleks pidanud hagiavalduses olema hagi alusena välja toodud, et millised kulutused lastel on. Kuna ema ei ole seda teinud, siis ei ole kostjal olnud võimalik kulutusi vaidlustada, kui see oleks vajalik. PKS näeb ette, et elatisehagi saab rahuldada ja kohtuotsusega välja mõista siis, kui seda kohustust on rikutud. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust rikkunud ja selletõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Praegu pole ühtegi mõistlikku alust emal ja hagejatel arvata, miks isa seda ülalpidamiskohustust ei täidaks. Kostja ei ole arvestanud maha enda korteri kulusid, vaid on maha arvestatud konkreetsed hagejatele ehk laste hüvanguks tehtud kulutusi. See, et äkki hagejad arvavad, et kostja ei täida tulevikus enda kohustusi, ei ole põhjus, miks hagi rahuldada. Hagi elatise asjus tuleb rahuldada siis, kui kostja on rikkunud oma kohustusi. Kostja jääb selle juurde, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise mõlemale hagejale alates hagi esitamisest miinimumsummas, so 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tulenevalt TsMS § 486 lg 2 loeb kohus hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so alates 28.12.2020.

2-20-145765 Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad olid õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed, seega on nad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad vähemalt alates 2020 novembrist koos emaga. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad kostjast eraldi alates 09.11.2020. Kostja vastuse kohaselt elasid hagejad ja kostja ühises peres kuni augustini 2020. Hagiavalduse kohaselt on hagejate ema sissetulekuks töötasu keskmiselt 760 eurot kuus, samuti makstakse hagejate emale lapsetoetust, mis käesoleval ajal on ühele lapsele 60 eurot kuus. Seega on hagejate ema ülalpidamisvõime käesoleval ajal keskmiselt vähemalt 190 eurot kuus (760:4, 2 last ja hagejate ema), millele lisandub peretoetus, mis on kahe hageja osas kokku 120 eurot. Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub hagejate ema enda ülalpidamiseks 1/2 sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel päringu kinnistusraamatusse, äriregistrisse ja autoregistrisse. Kinnistusraamatu andmetel ei ole hagejate ema omandis kinnisasju. Äriregistri andmetel ei ole hagejate emal osalust äriühingutes. Autoregistri andmetel ei ole hagejate ema omandis sõiduautot. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hagejate ema on hagejatele ülalpidamist andnud vastavalt ülalpidamisvõimele ja on sellega hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Elatise hagi esitamisel on hagejateks lapsed ja hagejate õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejatest eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejatega koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu tasuda hagejatele elatist vähemalt miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit. Riigikohus on märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Hagejad on väitnud, et kostja osaleb laste ülalpidamises, kuid ei tee seda piisavalt ja regulaarselt. Kostja on hagejate väitel tasunud 2020.a lastele elatist, kokku mõlemale lapsele 292-312 eurot, st lapse kohta 146-156 eurot. Kostja on vastuses hagile selgitanud, et ta on eraldi elamise ajal andnud enda kasutuses oleva eluaseme ka oma laste kasutusse ja sel ajal on kostja andnud hagejatele ülalpidamist kasutuseeliste näol. Kostja on arvestanud xxx asuva korteriomandi (ridaelamu) kasutuseeliste summaks (avalike kinnisvaraportaalide kuulutuste pinnalt kohalik keskmine samasuguse asja välja üürimise hind) 1500 eurot kuus, millest tulenevalt on ühe hageja osa

2-20-145765 kasutuseelisest 500 eurot kuus. Kuna hagejate ema elas koos hagejatega pärast hageja vanemate kooselu lõppemist nende senises kodus, siis on põhjendatud eeldada, et hagejate ema nõustus sellega, et kostja annab hagejatele ülalpidamist ka nende kasutusse eluaseme andmisega ja korteriga seonduvate kulude tasumisega. Kohus nõustub kostja arvestusega kasutuseelise osas. Kostja on hagi vastuse lisana esitanud tõendid, millest nähtub, et enne hagi esitamist on kostja tasunud ajavahemikul 31.10.2020-30.11.2020 xxx korteri elektri- ja kommunaalkulusid kokku summas 190,37 eurot ja ajavahemikul 01.10.2020-13.11.2020 maksnud hagejate emale raha 700 eurot. Seega on kostja tasunud enne hagi esitamist hagejatega seonduvaid kulusid ja maksnud hagejate emale raha ajavahemikul 01.10.2020-30.11.2020 kokku 890,37 eurot, so mõlema hageja kohta 222,60 eurot kuus (445,19:2). Nimetatud summale lisandub eluaseme kasutuseelis summas 500 eurot kuus kummalegi hagejale. Kohus ei arvesta ülalpidamise hulka 12.11.2020 ostetud mänguasju lastele summas 125,99 eurot, kuna sellises maksumuses mänguasjad ei kuulu laste esmavajaduste hulka. Kohtu hinnangul on tõendatud, et enne hagi esitamist on kostja oma laste ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Alates hagi esitamisest 28.12.2021 on kostja osalenud hagejate ülalpidamises järgmiselt: 2020 detsembris on kostja maksnud hagejate emale raha 292 eurot, tasunud xxx tn korteri elektriarve 102,09 eurot ja kommunaalteenuste eest 58,18 eurot, kokku 452,27 eurot, so 226,14 eurot kuus kummalegi hagejale, millele lisandub eluaseme kasutuseelis summas 500 eurot kuus kummalegi hagejale. 2021 jaanuaris on kostja maksnud hagejate emale raha 292 eurot, so 146 eurot kuus kummalegi hagejale, on tasunud hageja ema elektriarve summas 99,95 eurot, millele lisandub eluaseme kasutuseelis summas 177,42 eurot kuus kummalegi hagejale. Kohus ei arvesta ülalpidamise hulka 25.01.2021 ostetud mänguasju lastele summas 271,80 eurot, kuna sellises maksumuses mänguasjad ei kuulu laste esmavajaduste hulka. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 leidnud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Harju Maakohtu 21.12.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18268 on määratud, et M Til on õigus suhelda oma poegade S Ti ja J Tiga iga nädal selliselt, et paaris nädalatel (nt 2020.a 52.nädal ja 2021.a 2., 4., 6.nädal jne) viibivad lapsed isaga reedest pühapäevani ning paaritutel nädalatel (nt 2020.a 53.nädal ja 2021.a 1., 3.nädal jne) viibivad lapsed isaga kolmapäevast neljapäevani. Seega on kostja kandnud hagejate isa juures viibimise ajal vähemalt hagejate toidukulud ja on sellega andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. 2021 veebruaris on kostja maksnud hagejate emale kahe maksega raha 462,20 eurot, so 231,10 eurot kuus kummalegi hagejale. Samuti on kostja ostnud hagejale I kostja koju voodi maksumusega 283,10 eurot ning on kandnud hagejate suhtlemiskorra järgi isa juures viibimise ajal vähemalt hagejate toidukulud ja on sellega andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. 2021 märtsis on kostja maksnud hagejate emale raha 584 eurot, so 292 eurot kuus kummalegi hagejale ja on ostnud hagejale I voodiriided maksumusega 127,98 eurot. Samuti on kostja kandnud hagejate suhtlemiskorra järgi isa juures viibimise ajal vähemalt hagejate toidukulud ja on sellega andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. 2021 aprillis on kostja maksnud hagejate emale raha 584 eurot, so 292 eurot kuus kummalegi hagejale. Samuti on kostja kandnud hagejate suhtlemiskorra järgi isa juures viibimise ajal vähemalt hagejate toidukulud ja on sellega andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. Hagejate poolt nõutud arvestuslik elatis alates 01.01.2021 kuni 30.04.2021 on kokku 2336 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja tõendatud, et kostja on nimetatud ajavahemikul andnud hagejatele kokku ülalpidamist summas 2022,15 eurot, millele lisandub eluaseme kasutuseelis summas 354,84 eurot; voodi ja voodipesu hagejale I summas 411,08 ning hagejate suhtlemiskorra järgi isa juures viibimise ajal vähemalt hagejate toidukulud. Samuti on tõendatud, et kostja on andnud ajavahemikul 28.-31.12.2020 hagejatele ülalpidamist vähemalt miinimumsummas.

2-20-145765 Kohus nõustub kostjaga selles, et ka pärast hagi esitamist on kostja oma laste ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et hagejate ema mureks oli, et kostja valib ja otsustab ise, millisel viisil ülalpidamist anda. Kostja on arvestanud elatise hulka lisaks rahale eluaseme kasutuseelise, hagejate elukohas makstud elektri- ja kommunaalkulud ning kostja ostetud asjad, mida kohus peab osaliselt põhjendatuks. Arvestades asjaoluga, et hagejate vanemad olid 2021.a alguseks elanud eraldi lühikest aega ja sellest osa aega elasid lapsed senises ühises kodus, siis ilmselt ei olnud nad lastele ülalpidamise kindlustamises ja andmise viisis mõlemale poolele üheselt mõistetavalt kokku leppinud. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Seega üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. 2021 märtsis-aprillis on kostja elatist maksnud rahas, seega ei ole käesoleval ajal hagejate vanemate vahel erimeelsusi ülalpidamiskohustuse täitmise viisi osas. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ning et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid alust mõista elatis välja alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist lapsetoetuse võrra. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Lapsed on aktiivses kasvueas, kus üldteada olevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Kuivõrd hagejad elavad vähemalt alates 2020 novembrist koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hagejad vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid; et lapsed on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik; samuti, et hagejad elavad kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid; tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et lapsed elavad kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga

2-20-145765 inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Laste igakuiste ülalpidamiskulude hulka kuuluvad kindlasti eluasemekulud ja sidekulud, samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kulud huviringidele ja spordile. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka laste transpordivajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva sõiduauto ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse transpordivajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse transpordivajaduse rahuldamisel. Riigikohus on sarnasele seisukohale asunud kohtulahendis 3-2-1-69-13, p 18, lapse eluasemevajaduse ja eluasemekulude kandmise osas. Kohus leiab, et nimetatud seisukohta on võimalik kohaldada ka lapse transpordivajaduse ja transpordikulude kandmisel. Kuna hagejad paluvad hagis elatise väljamõistmist vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas, siis on hagejate nõue arusaadav, samuti on hagiavalduses loetletud laste vajadused ning sellega seonduvad kulud ühe kuu kohta. Tsiviilasjas nr 2-20-145765 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldas kõiki TsMS § 492 sätestatud menetluse alustamiseks nõutavaid andmeid ja seal ei pea välja tooma ühtegi kuluartiklit ega laste vajadusi. Samuti oli maksekäsu kiirmenetluses võimalik vastuväite esitamine, mida kostja ka tegi. Kohus peab põhjendatuks lähtuda asja lahendamisel kehtivast perekonnaseadusest. Harju Maakohtu 27.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18268 kohaldati esialgse õiguskaitse abinõu ja määrati muuta 21.12.2020 määrusega rakendatud esialgset õiguskaitset ja reguleerida esialgse õiguskaitse korras alaealiste laste S Ti ja J Ti suhtluskord nende isa M Tiga kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni järgnevalt: lapsed S T ja J T on isa M Ti juures igal paaris nädalal kolmapäevast esmaspäevani. Määrus on viivitamata täidetav. Kostja on kohtule 28.06.2021 teatanud, et määruse kohaselt elavad lapsed alates 27.05.2021 igal teisel nädalal 5 ööpäeva isa M Tiga, so 35,7% ajast. Sel ajal kannab kostja lastega seotud kulud vahetult. Riigikohus on 12.05.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 p 13.1 selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. PKS § 100 lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (ka Riigikohtu 08.01.2014 otsus nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17, p 23.1). Kolleegium leiab, et eelnimetatud juhul ei esine PKS § 100 lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on 12.05.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 p 14.1 selgitanud, et ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos. Kolleegium asus seisukohale, et sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust

2-20-145765 Käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja on enne hagi esitamist ja alates hagi esitamisest maksnud hagejatele elatist hagejate poolt hagis nõutud suuruses. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidigi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hagejate vanemate vahel on ka edaspidi tulenevalt vanemate omavahelisest läbisaamisest võimalikud erimeelsused hagejate elatisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt elatis välja mõista. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega oli elatise miinimumsumma 2019.a 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja I hagi osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja I nõude mõista välja elatis ajavahemiku 28.12.2020-30.04.2021 eest. Kohus rahuldab hageja I nõude elatise väljamõistmiseks 2021 maikuu eest ja mõistab kostjalt välja elatise 292 eurot. Alates 2021 juunist viibib hageja I eelduslikult vastavalt 27.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-2018268 määratud suhtlemiskorrale vähemalt 1/3 ajast kostja tegelikul ülalpidamisel ja kostja kannab 1/3 tegelikest kogukuludest. Ajal mil hageja I on ema juures, kannab ema vastavalt 2/3 kogu ülalpidamiskuludest, so kostja kannab 1/3 kõigist tegelikest ülalpidamiskuludest, olukorras, kus ta peaks kandma kulutusi vähemalt ulatuses, mis vastab 1/2-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Matemaatiliselt tähendab see, et kostjal jääb täitmata oma kohustusest 1/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, mis vastab 33,33% elatise miinimummäärast. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja I kasuks alates 2021 juunist välja elatise summas, mis vastab 33,33%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, so käesoleval ajal 97,32 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja II hagi osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja II nõude mõista välja elatis ajavahemiku 28.12.2020-30.04.2021 eest. Kohus rahuldab hageja II nõude elatise väljamõistmiseks 2021 maikuu eest ja mõistab kostjalt välja elatise 292 eurot. Alates 2021 juunist viibib hageja II eelduslikult vastavalt 27.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-2018268 määratud suhtlemiskorrale vähemalt 1/3 ajast kostja tegelikul ülalpidamisel ja kostja kannab 1/3 tegelikest kogukuludest. Ajal mil hageja II on ema juures, kannab ema vastavalt 2/3 kogu ülalpidamiskuludest, so kostja kannab 1/3 kõigist tegelikest ülalpidamiskuludest, olukorras, kus ta peaks kandma kulutusi vähemalt ulatuses, mis vastab 1/2-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Matemaatiliselt tähendab see, et kostjal jääb täitmata oma kohustusest 1/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, mis vastab 33,33% elatise miinimummäärast. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja II kasuks alates 2021 juunist välja elatise summas, mis vastab 33,33%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, so käesoleval ajal 97,32 eurot. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping.

2-20-145765 TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.