nende Hageja: A. K. (isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Irina Kadõševitš (e-post: [email protected]); Kostja: E. K. (isikukood xxxx; elukoht: xxxx); Kostja seaduslik esindaja: K. T. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja A. K. kanda.
3.Jätta kostja E. K. menetluskulude rahaline suurus menetluskulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(6)
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja A. K. ja kostja seadusliku esindaja K. T. on alaealise kostja E. K. vanemad. 26.07.2019 kohtulahendiga nr 2-19-118012 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis summas 270 eurot kuus.
2.Hageja märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda elatist tasuda väljamõistetud ulatuses. Hageja on võimeline tasuma 100 eurot kuus. Hageja märgib, et tema töötasu on vähenenud 1050 eurolt 650 euroni ning tema teiste laste, N. ja A., kulud on suurenenud. Hageja enda igakuised kulud on 235,95 eurot.
3.Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu 26.07.2019 maksekäsu määrusega nr 2-19-118012 hagejalt väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates hagi esitamisest.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja enam ei tööta firmades OOO »М», ООО «А» ja OÜ B. Hagejal praegu on ainult töökoht firmas ООО «А». Kostja etteheited, et hagejal on osalus äriühingus, ei tähenda, et tal on võimalus tasuda elatist nõutud suuruses, eriti praegu, kui maailmas on kriisis. Kostja vastus
5.Kostja märgib, et ei tunnista hagi. Hagejal ei ole alust pöörduda kohtusse elatise vähendamise nõudega, kuna pärast maksekäsu kohtumääruse jõustumist (tsiviilasi nr 219-118012) tema varaline seisund ja lapse vajadused ei ole muutunud. Hageja ei esitanud ühtegi vastuväidet seoses elatise suurusega ning ta oli nõus maksma elatisraha summas 270.00 eurot. Hageja hakkas täitma oma ülalpidamiskohustust kasutades oma isa pangakontot Eestis. Alates 2020.a. hageja ise suurendas kindlaksmääratud elatisraha summat 10.00 euro võrra.
6.Tütar E. K. on xxxx aastat vana. Ta õpib xxxx. Igakuised kulutused tütre ülalpidamiseks moodustavad 560 eurot kuus: Nr.
Kulutuste nimetus Riided ja jalatsid Hügieenitarbed (seep, hambapasta, šampoon) Ravimid, vitamiinid Toit Meelelahutused (kino, teater, uus aasta ja teised pidustused gümnaasiumis ja lapse sünnipäev) Koolivajadused ja koolitarbed Elamiskulud/ TV + internet/elektrienergia – 1/3 summast Juuksur Taskuraha (kompvekid, snäkid, joogid ) Eesti keele tunnid (eraõpetaja)
Laps on sellises vanuses, kus ta kiiresti kasvab ja areneb ning temale on vaja tihti vahetada riideid, jalatseid ja jälgida täisväärtuslikku toitumist. 2(6)
7.Hageja poolt esitatud väited on valed ning sissetuleku tõendamiseks esitatud palgatõend ei vasta tegelikkusele (hageja ise on firma omanik ja peadirektor). Hageja majanduslik olukord võrreldes alates juulist 2019.a. ei ole halvenenud. Hageja lapsed on sündinud xxxx ning Hageja sai aru tema kohustustest lapse suhtes. Hageja ei ole tõendanud kulusid oma lastele. Hageja varjab kohtu eest oma tegelikku materiaalset seisundit, kuna ta on jõukas ärimees, kes omab kinnisvarasid ja firmasid nii Venemaal kui ka Eestis. Eestis on firmad registreeritud tema ja tema isa V. K. (isikukood xxxx) nimele.
8.Hagejale kuulub 2 kinnistut xxxx: a) kinnistu (aadress: xxxx) – pindala 44,3 m2, katastrihind – 20 075, 411 eurot; b) kinnistu (aadress: xxxx) – pindala 93,7 m2, katastrihind – 108 317,478 eurot. Hoone on ajalooline, teaduslik ja muu kultuuriline väärtus, mis asub kesklinna osas;
9.Hagejale kuuluvad järgmised firmad (Vene Föderatsiooni seadusandluse kohaselt peadirektor on firma omanik) Venemaal: a) OOO „A“; b) OOO „M“; c) OOO „A“; d) IP K. A..
10.Hagejale kuuluvad järgmised firmad Eestis: a) Mittetulundusühing F (registrikood xxxx); b) B OÜ (registrikood xxxx) ja Kostja on tegelik kasusaaja.
11.Lähtudes ülaltoodust Hageja materiaalne seisund on tugev ning absoluutselt ei anna õiguslikku alust hagi esitamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud 3(6)
minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a) Hageja A. K. ja kostja seadusliku esindaja K. T. on alaealise kostja E. K. vanemad; b) 26.07.2019 kohtulahendiga nr 2-19-118012 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis summas 270 eurot kuus (tlk 10-11); c) xxxx sündisid hagejal kaksikud N. K. ja A. K. (tlk 16-21, sünnitunnistused koos tõlgetega).
15.Lapse isa taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist 100 euroni. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elatise vähendamiseks alus puudub.
16.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
17.Kohus leiab, et TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ei ole käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealisele kostjale seaduses sätestatud miinimummääras elatist. Lapse elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
18.Hageja märgib, et tema majanduslik seisukord on halb ega võimalda kostjale nõutavat elatist tasuda. Hageja sissetulek on igakuiselt 650 eurot. Tema igakuised kulud on 235,95 eurot. Hageja tööealine ning- võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et tasuvama töökoha leidmine või suurema sissetuleku teenimine oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal kolme 4(6)
alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Lisaks on kohus selgitanud hagejale 25.03.2021 määruses (vt p 4), millised asjaolud ning tõendid on hageja kohustatud esile tooma ning esitama, et tema hagil edulootust oleks. Hageja on määruse kätte saanud, kuid on teadlikult jätnud kohtunõude täitmata. Seega on ka tõendamata, et hagejal puudub võimekus kostjat ülal pidada. Kuivõrd tegemist on võistleva hagimenetlusega, ei pea kohus vajalikuks ise asjaolusid tõenditest tuletada ning ka ise alaealise kostja kahjuks tõendeid koguda. Liiati on kostja tõendanud, et hagejale kuulub kaks kinnisvara objekti: a) kinnistu aadressil xxxx (tlk 41-42, kinnisvararegistri väljavõte); b) kinnistu aadressil xxxx (tlk 45, kinnisvararegistri väljavõte). Hagejale kuuluvad järgmised tegutsevad ettevõtted Venemaal: a) OOO „A“ (tlk 47); b) OOO „M“ (tlk 49); c) OOO „A“ (tlk 51); d) IP K. A. (tlk 53). Hageja on Mittetulundusühing F (registrikood xxxx) xxxx ning B OÜ (registrikood xxxx) xxxx (sh tegelik kasusaaja; ettevõte on tegutsev ning kasumlik, maksuvõlg puudub). Seega on hagejal piisavalt vara, mille arvelt kostja ülalpidamiskohustust täita. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et hageja poolt väljatoodud igakuine sissetulek moodustas 650 eurot, kuid tema poolt esile toodud kohustused ühes kuus moodustasid 235,95 eurot – seega on hagejal piisavalt rahalisi vahendeid kostja ülalpidamiseks, kuivõrd pärast igakuiste kulude kandmist jääb hagejal raha üle 414,05 eurot (650 – 235,95).
19.Hageja on viidanud, et tal on ka teised alaealised lapsed, kelle osas kehtib ülalpidamiskohustus ning kes kostja tõttu on majanduslikult ebavõrdses seisukorras. Kohus on selgitanud hagejale 25.03.2021 määruses (vt p 4), et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Hageja on ka nimetatud osas jätnud kohtunõude täitmata. Kohus leiab, et seega on nimetatud väide tõendamata.
20.Seega, kuna ei ole täidetud TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on otsuse teinud hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse 5(6)
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
24.Kostja ei ole kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.
25.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.