lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-18132/42

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-18132/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.06.2021
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-18132/52Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.05.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse viis

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik

25.juunil 2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-20-18132 V. D.i (D.) hagi A. D. ja N. D. vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks nõude osas kostja I vastu 828.00 eurot, nõude osas kostja II vastu 828.00 eurot Hageja: V. D.i (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Kostja I: A. D. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx) Kostja II: N. D. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx) Kostjate seaduslik esindaja: D. I. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Kostjate lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post: [email protected])

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata V. D.i hagi A. D. ja N. D. vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks Harju Maakohtus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 08.12.2020 esitatud hagiavalduse ja selgituste kohaselt on kostjate isa hageja ning kostja ema on kostjate seaduslik esindaja. Kostjad elavad koos emaga. Pärnu Maakohtu 15.09.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-127947 mõisteti hagejalt kummagi kostja ülalpidamiseks elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 17.07.2020 kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni. Hageja tasub elatist väljamõistetud määras. Hageja tervis on halvenenud. Eesti Töötukassa 14.08.2020 otsusega TVT/20/039781 tuvastati hagejal osaline töövõimetus ajavahemikul 14.08.2020-05.08.2021. Hageja sissetulekuid on alates 01.07.2020 olnud keskmiselt vaid 434.87 eurot igakuiselt. Arvestada tuleks ka asjaolu, et osa kostjate vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega ning kostjad viibivad hageja juures 6-8 päeva kuus, millele lisanduvad koolivaheajad. Hageja täpsustas istungil, et viimati kohtus kostjatega 4-5 nädalat tagasi. Hagejal on keskeri-haridus, talle kuulub kinnisvarana elukoht, samuti kuuluvad talle kaks sõidukit xxxx (2003) ja xxxx (2008). Hageja palub vähendada tema kohustust maksta kummalegi kostjale igakuist elatist alates 08.12.2020 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni 200.00 eurot kuus. Menetluskulud palub kostja jätta kummagi poole enda kanda. Kostjate menetluskuludele vaidleb hageja vastu. Kostjate vastuväited Kostjad nõuet ei tunnista. Kostjad leiavad, et puudub alus hagi rahuldamiseks. Hageja tervislik seisund ei ole muutunud ajavahemikul 15.09.2020-08.12.2020, s.o kehtivast lahendist kuni praeguse hagi esitamiseni. Hageja on tasunud elatist vastavalt 15.09.2020 maksekäsule. Hageja varjab enda sissetulekuid. Kostjad on hageja juures harva. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostjate kasuks menetluskuluna 550.00 eurot, millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseadus (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292.00 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised:

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

-

kostjad on hageja tütred, kes elavad kostjate seadusliku esindajaga, Pärnu Maakohtu 15.09.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-127947 mõisteti hagejalt kummagi kostja ülalpidamiseks elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 17.07.2020 kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni (tl 5).

Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud kohtulahendit on muutunud hageja tervislik ja/või majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hagejalt on Pärnu Maakohtu 15.09.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-127947 elatis kostjate kasuks välja mõistetud miinimummääras. Hageja on antud menetluse kestel möönnud, et kostjate vajadused võivad olla väiksemad kahekordsest miinimumelatisest. Kohtul tuleb eeldada, et lapse põhivajadused saab kaetud kahekordse elatise miinimummääraga. Hageja ei ole menetluse kestel esile toonud, millised kostjate põhivajadused saab kaetud väiksema kui kahekordse miinimumelatise määraga. Hageja väited on paljasõnalised, et kostjate vajadused on sellest väiksemad. Hageja ei ole esile toonud, et tema ülalpeetavate arv oleks alates 15.09.2020 muutunud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema töövõimet oleks pärast 15.09.2020 vähendatud. Eesti Töötukassa 14.08.2020 otsuse kohaselt on hagejal tuvastatud osaline töövõime ajavahemikul 14.08.202005.08.2020 (tl 7-9). Seega on hagejal tuvastatud osaline töövõime enne 15.09.2020, s.o enne maksukäsu tegemist, millega mõisteti temalt elatis kostjate kasuks välja. 15.09.2020 määrust hageja ei vaidlustanud. Hageja esitatud väljavõtted digilugu.ee-st (tl 93-104) võivad tõendada isiku lühiajalist haigestumist pärast 15.09.2020, kuid mitte tema töövõime vähendamist. Seega hagi rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjale elatist väljamõistetud määras. Hageja on esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutumise kohta (tl 11-15). Need on esitatud alates 01.06.2020, kuid dokumentidest ei nähtu, et hageja majanduslik olukord oleks muutunud pärast 15.09.2020. Kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti tõendist (tl 87) nähtub, et hagejale ei ole tööandaja väljamakseid teinud kuni märtsini 2021, samas on hageja ise kinnitanud, et tööandja maksis talle tasu sularahas (tl 66 pöördel). Hageja esitatud Xxxx AS-i väljavõttest (tl 11-15) nähtub, et hageja on oma kontole teinud korduvalt sularaha sissemakseid (vt nt 25.09.2020 680.00 eurot, 31.10.2020 600.00 eurot, 15.11.2020 150.00 eurot. Kostja selgitused, et tegemist on õelt saadud laenuga (tl 67 pöördel) ei ole usutavad. Ei ole usutav, et õelt saadud raha kandis ta kontole just selleks, et ei peaks sularaha kaasas kandma, kuid töötasu saamine sularahas hagejat ei seganud (vt tl 66 pöördel). Rohkem tõendeid oma majandusliku seisundi kohta hageja esitanud ei ole. Kohus on hagejale selgitanud tõendamiskoormist korduvalt 06.04.2021 toimunud korraldaval istungil (vt tl 66 pöördel, tl 67, tl 68). Kohtu kogutud Xxxx AS-i tõendist ajavahemiku 15.09.2020-15.04.2021 osas (tl 108-111) nähtub, et 21.12.2020 on hagejale Rootsi Kuningriigi maksuamet tagastanud 1704.68 eurot (tl 109 pöördel), samuti on hageja teinud enda kontole sularaha sissemakseid 15.02.2021 100.00 eurot, 28.02.2021 50.00 eurot, 01.04.2021 100.00 eurot. Hageja seitsme kuu (15.09.202115.04.2021)

keskmine sissetulek pangakonto järgi on olnud 1296.18 eurot (9073.25 : 7 kuuga), kui sellele veel lisada vähemalt osaliselt sularahana saadud töötasu, ei ole hageja majanduslik seisund sugugi nii halb, kui ta soovib välja näidata. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sisstetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Hageja ei ole tõendanud, miks tal ei ole võimalik tasuda kostjale elatist miinimummääras. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 08.12.2020, tasunud kostjatele elatist väljamõistetud määras ning asunud seejärel tasuma elatist 200.00 eurot kummalegi kostjale. 06.04.2020 toimunud istungil (tl 67) selgitas hageja, et talle kuulub kinnisvarana eluase (xxxx), kus ta elab üksinda, ning kaks sõidukit: sõidukit xxxx (2003) ja xxxx (2008). Seega ka nendele andmetele tuginedes ei ole hageja majanduslik olukord nii halb, kui ta soovib välja näidata. Kõigele eelnenule tuginedes ei pea kohus põhjendatuks vähendada elatist riikliku lapsetoetuse võrra, nagu taotleb hageja. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjad viibivad tema vahetul ülalpidamisel määras, mis annaks aluse vähendada makstavat elatist. 06.04.2021 toimunud istungil selgitas hageja, et viimati kohtus ta kostjatega 4-5 nädalat tagasi (suusavaheajal) ning kohtub järgmisena kevadvaheajal (tl 67). Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma ajalist puutumust antud vaidlusega. Samuti ei anna kohus hinnangut kostja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja igakuised vajadused oleksid muutunud. Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et V. D.i hagi A. D. ja N. D. vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.06.2021 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja