R. S. hagi A. K. ja F. K. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagihind 2556 eurot. Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
R. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, e-post, xxx)
Hageja esindaja:
Harland Paas (volikirja alusel, e-post xxx)
Kostjad:
A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) F. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kostjate seaduslik esindaja:
J. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.R. S. hagi rahuldada.
2.Vähendada Viru Maakohtu 12. november 2013.a kohtuotsusega nr. xxx R. S.lt A. K. (endine S., sündinud xx.xx.xxxx) ja F. K. (endine S., sündinud xx.xx.xxxx) kasuks välja mõistetud elatist.
3.Välja mõista R. S.lt elatis igakuise elatusrahana A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 10.02.2021 summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus kuni A. K. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.
Välja mõista R. S.lt elatis igakuise elatusrahana F. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 10.02.2021 summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus kuni F. K. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.
5.Otsuse täitmisel arvestada hageja R. S. summasid.
poolt alates 10.02.2021 elatisena makstud
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg 1.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS
1.Viru Maakohtu menetluses on R. S. hagi A. K. ja F. K. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 12.11.2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas xxx mõisteti R. S.lt välja elatis kolme lapse – F. S., N. S., A. S. – ülalpidamiseks 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lapse kohta kuus. Elatis mõisteti välja kuni laste täisealiseks saamiseni. Praegu kehtiv elatise suurus on seega 292 eurot lapse kohta kuus. Käesolevaks ajaks on N. S. täisealine ja hagejal on jätkuv elatise maksmise kohustus kahele lapsele. Hageja töötab metallkonstruktsioonide xxxna OÜ-s xxx ja tema töötasu on 600 eurot kuus. Hageja on võimalusi mööda täitnud alaealiste laste ülalpidamiskohustust, kuid sellele vaatamata on käesolevaks ajaks kogunenud elatise võlg üle 4000 euro. 2020. aasta veebruaris avaldas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskus RAKE värske uuringu tulemused. Viidatud uuringu tulemustes asuti seisukohale, et xx-xx aastase lapse ülalpidamiskulud standardeelarve meetodi põhjal on kuus kokku 313 eurot ja xx-xx aastase lapse ülalpidamiskulu 317 eurot. Mitme lapse puhul lisandub veel nn mastaabisäästu tegur. Hageja leiab veel, et lapse vajadused on osaliselt kaetud ka riiklike toetustega. Puudujääva osa kataks tema elatisraha ning laste ema panus. Kui arvestada mõlema vanema võrdse panuse ja riikliku peretoetusega kokku, peaks kostjate ülalpidamiseks laste ema igakuiselt kulutama üle 700 euro, siis hageja hinnangul ei ole see põhjendatud ja reaalne. Seda enam, et vahet tuleks teha põhjendatud ja ebamõistlikel kulutustel. Eeltoodut aluseks võttes on hageja seisukohal, et elatise vähendamine on põhjendatud. Hageja soovib elatise vähendamist 150 eurole kuus. Hageja palub vähendada laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 150 euroni kuus lapse kohta, so kokku 300 euroni kuus alates hagi esitamisest. (tl 3-26).
KOSTJATE VASTUS
2.Kostjate seaduslik esindaja kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. Kostjate seaduslik esindaja märkis 12.02.2021 e-kirjas, et vaatas dokumendid läbi, kuid ei saanud aru, mis seal kirjutatud on. Kostjate esindaja küsis, kas R. S. tahab vähem maksta ning milline on kohtu otsus?
MENETLUSE KÄIK
3.31.03.2021.a kohtunõudega palus kohus teatada, kas nad on nõus kirjaliku menetlusega, samuti tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks (tl. 44).
4.Hageja esindaja esitas 15.04.2021 teate, et hageja on nõus kirjaliku menetlusega (tl. 50). Kostjate seaduslik esindaja vastust/vastuväiteid kohtule ei esitanud, 31.03.2021.a kohtunõue on kostjate seaduslikule esindajale saadetud J. K. e-posti aadressile xxx (antud e-posti aadressilt on kostjate seaduslik esindaja saatnud kohtule 12.02.2021 e-kirja), seega eeldas kohus, et esindaja on nõus kirjaliku menetlusega.
5.24. mail 2021 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab vastavalt TsMS § 403 lg 1 hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 07.06.2021. Kohus tegi veelkord ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.06.2021 kohtumaja kantselei kaudu. Menetlusosalised kohtule täiendavaid seisukohti ja/või vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja R. S. ja kostjate seaduslik J. K. on A. K. (endine S., sündinud xx.xx.xxxx) ja F. K. (endine S., sündinud xx.xx.xxxx) vanemad. Viru Maakohtu 12.11.2013.a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas xxx mõisteti R. S.lt välja elatis kolme lapse – F. S., N. S., A. S. – ülalpidamiseks 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lapse kohta kuus. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise laste A. ja F. kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 150 eurot kuus lapse kohta, kokku 300 eurot kuus. Üks lastest, D. K. (endine N. S.) on täisealine. Hageja viitab asjaolule, et tema töötasu moodustab 600 eurot kuus ning see ei võimalda maksta kostjate ülalpidamiseks elatist nõutud summas, so 292 eurot lapse kohta, kokku 584 eurot kuus. Hageja on üritanud võimalusel täita oma laste ülalpidamiskohustust, kuid sellele vaatamata moodustab elatise võlgnevus üle 4 000 eurot. Hageja on võimeline maksma elatist 150 eurot kuus lapse kohta, so kokku 300 eurot kuus. Võttes arvesse peretoetusi ja laste ema panust peaks see summa olema piisav kostjate ülalpidamiseks. Kostjate seaduslik esindaja kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjate seaduslik esindaja on hagiga nõus. Kuigi kostjate seaduslik esindaja 12.02.2021 kirjas märkis, et ei saanud aru dokumentide sisust, siis kohus kahtleb selle väite õigsuse, kuna kostjate seaduslik esindaja antud e-kirjas küsis kas R. S. tahab vähem maksta ning milline on kohtu otsus? See näitab, et kostjate seaduslik esindaja siiski sai aru (vähemalt minimaalselt) temale saadetud dokumentide sisust.
7.Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist
makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
9.Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (nt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6608, p 18; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10; 16. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17 ). Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga.
10.12.11.2013.a kohtuotsuse (tagaseljaotsus, tsiviilasi nr xxx) tegemise ajal puudus kohtul võimalus kostja R. S. majandusliku seisundi hindamiseks, kuna R. S. ei esitanud vastust hagile. 2013. aastal, so kohtuotsuse tegemise ajal, oli R. S.l 3 last - A. S. (praegu K.), F. S. (praegu K.) ja N. S. (praegu D. K.), kelle suhtes ta oli kohustatud ülalpidamiskohustust täitma. Ülalpeetavate laste arv on käesolevaks hetkeks muutunud, üks lastest on täisealine, seega on R. S.l ülalpidamiskohustus 2 lapse, so kostjate suhtes. Muutunud on asjaolu, et 2013.a. otsuse tegemise ajal oli väljamõistetava elatise suurus 160 eurot kuus, praeguseks on see 292 eurot kuus, mis on oluliselt suurem esialgsest elatise summast.
11.Kohus tegi 30.03.2021 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 33). Maksu- ja Tolliameti 30.03.2021 vastuse kohaselt moodustas R. S. neto-sissetulek ajavahemikul 01.03.2020.a. kuni 28.02.2021.a. 3106,04 eurot, so keskmiselt 258,84 eurot kuus (tl. 37-40). Hageja poolt kohtule 10.02.2021 esitatud OÜ xxx tõendi kohaselt moodustab S. S. bruto-töötasu 600 eurot kuus. (tl. 1521) Maksu ja Tolliameti 30.03.2021 vastuse kohaselt puudus kostjate seaduslikul esindajal J. K.l sissetulek ajavahemikul 01.03.2020.a. kuni 28.02.2021.a. (tl. 41-43).
12.Kohus teostas päringud hageja ja kostjate seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et sõidukid nii hagejal kui ka kostjate seaduslikul esindajal puuduvad. Hagejale R. S.le ja kostjate seaduslikule esindajale J. K.le kuulub ühisomandina korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx linn; antud korteriomandile on seatud hüpoteek summas 3000 eurot Condor Inkasso OÜ kasuks. Seega puudub hagejal vara, mida oleks võimalik elatise katteks võõrandada.
Töötamise registri (TÖR) andmetel on töösuhe hageja R. S.ga lõpetatud 31.12.2020 – kuigi hageja 10.02.2021 esitatud hagis väitis, et töötab OÜ-s xxx. Kostjate seaduslik esindaja J. K. töötab alates 21.03.2021 OÜ-s xxx.
13.Hageja on kohustatud maksma laste A. ja F. ülalpidamiseks elatist summas 292 eurot kuus (vastavalt Viru Maakohtu 12.11.2013.a kohtuotsusele tsiviilasjas xxx). Hagejal on ülalpidamiskohustus 2 lapse suhtes, kelle kasuks on elatis välja mõistetud. Kostjate seadusliku esindaja ülalpidamisel on käesolevaks hetkeks samuti 2 last (kostjad). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt laste ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxx puudus kostjate seaduslikul esindajal vajadus laste ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras. Kuna S. S. hagile ei vastanud, siis luges kohus, et kostja nõustus hagiga. Vara, mille müügi arvelt oleks hagejal võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita, puudub. Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Kuna hageja ülalpidamisel ei ole teisi lapsi, peale kostjate, siis selles osas on asjaolud muutunud nii palju, et üks lastest on saanud täisealiseks ning hagejal on ülalpidamise kohustus mitte 3, vaid 2 lapse suhtes.
14.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks oli 2013. aastal 160 eurot kuus ning alates 01.01.2020 on elatise miinimummäär 292 eurot. Hageja on nõus maksma elatist summas 150 eurot kuus ühe lapse kohta, kokku 300 eurot kuus. Kostjate seaduslik esindaja vastust/vastuväiteid ei esitanud.
15.Riigikohus on 09.06.2017 lahendi nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.4 jõudnud seisukohale, et „Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11915, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis.“ Punktis 30 märgib kohus, et „Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku (vt Riigikohtu
22.märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE 2013. a uuring).“
16.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja laste vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 12.11.2013.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxx) väljamõistetud elatise suurust hageja poolt taotletud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse elatise vähendamiseks, vähendades väljamõistetud elatise summat 150 euroni kuus lapse kohta. Kohus lähtub sellest, et kostjate seaduslik esindaja ei esitanud vastuväiteid hagile, seega eeldab kohus, et ta on nõus elatise vähendamisega 150 euroni kuus lapse kohta, so 300 euroni kuus.
17.Kohus mõistab hagejalt R. S.lt välja elatise alljärgnevalt: • A. K. kasuks alates 10.02.2021 summas 150 eurot kuus kuni A. K. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx; • F. K. kasuks alates 10.02.2021 summas 150 eurot kuus kuni F. K. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. Otsuse täitmisel arvestada hageja R. S. poolt alates 10.02.2021 elatisena makstud summasid.
18.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjatel suurendamist. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostjad vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kuna hageja ja kostjad on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud (so õigusabikulud), kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.