Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused, seisukoht kostja vastusele 1.A. P. ja A. P. (hagejad) esitasid 27.01.2021 kohtule hagi A. P. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses hagejad palusid: 1. kohustada A. P.t tasuma alaealisele lapsele A. P.le edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt alates avalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx, 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 kehtivast kuupalga alammäärast, kandes elatise üle iga kuu 01. kuupäevaks J. P. arvelduskontole xxxx Xxxx, selgitusega „Elatis A. P.le“; 2. kohustada A. P.t tasuma alaealisele lapsele A. P.le edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt alates avalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni xxxx, 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 kehtivast kuupalga alammäärast, kandes elatise üle iga kuu 01. kuupäevaks J. P. arvelduskontole xxxx Xxxx, selgitusega „Elatis A. P.le“; 3. jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt J. P. ja A. P. kooselust ja abielust on sündinud 2 ühist last, pojad A. P. ja A. P.. Abielu on lahutatud. Lapsed elavad käesoleval ajal koos emaga ema vanemate juures. Laste isa elab eraldi. Kostja osaleb laste ülalpidamises, kuid ei tee seda piisavalt ja regulaarselt. Kostja on tasunud 2020. aastal lastele elatist, aga on teinud seda vähem, kui seadus ette näeb, seejuures ei ole ta tasunud elatist üldse oktoobris ja novembris, laste igapäevased vajadused vajavad katmist igakuiselt. Hagejate ema on pidevalt sunnitud laste kulude katteks kostjale elatise maksmise vajadust meelde tuletama. Kostja on elatist maksnud, kuid oma tingimustel, laste selliste vajaduste rahuldamiseks, mida tema isiklikult tunnustab. Näiteks, kui hagejate esindaja on ostnud lastele kostja arvates vale värvi joped, siis kostja keeldub elatise maksmisest. Kostja ähvardab hagejate esindajat pidevalt, et kui hagejate esindaja kostja soove ei täida, siis kostja enam üldse elatist ei maksa. Kuupalga alammäär 584 eurot. PKS § 101 lõikest 1 tulenevalt ei saa elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1⁄2 kehtivast kuupalga alammäärast, so 292 eurot. Hagejate ema sissetulek on töötasu ja riiklikud peretoetused. Kulud ühes kuus A. P.le on 686 eurot ja A. P.le kuni veebruarini 799 eurot, alates veebruarist 2021.a 909 eurot. Ema sissetulekud ja varanduslik seisukord ei võimalda lapsi ilma teise vanema toetuseta üleval pidada.

Hagejad on kostja esitatud alternatiivse seisukohaga nõus ja paluvad kohut kohustada kostjat maksma elatist kuude eest, mil lapsed on suhtluskorra kohaselt emaga. Kostja vastuväited 3.Kostja ei vaidle, et J. P.ga (laste ema) olid abielu käigus sündinud kaks ühist last A. ja A. P. (edaspidi lapsed). Abielu oli lahutanud. Kuna kostja on meremees, tema Eestist äraolekul elavad lapsed pidevalt oma emaga. Vähemalt pool aastast kostja viibib Eestis, pool aastat merel. Kui isa on maal, siis ta püüab viibida koos lastega nii palju aega kui võimalik on ja kui palju laste ema seda võimaldab. 2020. aasta jooksul lapsed elasid pikka aega isa juures. Harju Maakohtus on kostja avaldus lastega suhtluskorra määramiseks, millega ta taotleb, et talle võimaldataks elada lastega koos vähemalt pool tema Eestis viibitavast ajast. Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse, tsiviilasja nr 2-20-15677. 23.02.21 toimunud kohtuistungil kohus lubas langetada esmase õiguskaitse määruse, millega isale antud võimalus antakse. Kevadel 2020, septembris 2020 kuni oktoobri alguseni lapsed elasid pidevalt isaga koos, seetõttu ta pole maksnud elatist oktoobri kuu eest, kuna septembris lapsed elasid terve kuu isa juures. Isa sai väga hästi lastega hakkama, tagas neile kõik eluks vajaliku ja kinni pidades nende elustiilist ja harjumustest, sh ka huviringides ja lasteaias käimisega. 2020. aastal perioodil kui lapsed elasid isa juures pidi ta kandma topelt ülalpidamiskulusid, nii neid mis on seotud laste otsese ülalpidamisega, ajal kui nad elasid isa juures (toit, eluaseme- ja sõidukulud, riiete ost jne), kuid ka samal ajal pidi ta maksma elatist täies ulatuses emale. Kostja leiab, et antud perioodil kui lapsed elavad isa juures, on vaja korralikult teha arvutusi ja määrata lapsega seotud ülalpidamisekulud kindlaks selleks, et vältida nende topelt maksmist. Laste ema väitel kostja pole regulaarselt tasunud elatist, aga samas ta pole esile toonud faktiväidet, et lapsed osa aega 2020. aastast elasid koos isaga ja sellel perioodil pole ema kandnud seoses laste ülalpidamisega mingisuguseid kulusid. Laste ema pole esile toonud ühtegi arvutust selle kohta kui palju ta kulutas laste ülalpidamisele arvestades seda perioodi kui lapsed elasid isa juures ja kui suured olid faktiliselt lastega seotud ülalpidamiskulud. Laste ema väitel on tema kulud ühesugused iga kuu, mis tegelikult ei vasta tõele. Kostja pole nõus väitega, et ta osaleb laste ülalpidamises ebaregulaarselt. Alates abikaasa lahkumisest nad leppisid kokku, et kostja maksab laste emale iga kuu 400 eurot ja maksab laste huviringide ja lasteaia eest ise, seda kinnitas ka J. P. seoses lastega suhtluskorra määramiseks 23.02.21 toimunud kohtuistungil. Lähtudes 2019 ja 2020. aasta kostja konto väljavõtetest on nähtav, et kostja maksis keskmiselt isiklikult J. P. kontole elatist 2019. aastal 687 eurot kuus ja 2020. aastal 489 eurot kuus. Samas aga laste huviringidele ta kulutas 2020. aastal keskmiselt 56 eurot kuus ja lasteaiale 2019. aastal 137 eurot kuus. Peale neid kulutusi kostja kulutas lastele ka riiete ja mänguasjade ostmiseks 2020.a keskmiselt 73 eurot kuus. Seega keskmiselt kostja kulutas lastele 2019. aastal 850 eurot kuus ja 2020 aastal 618 eurot kuus, arvestamata kulusid toidule, eluasemele, sõitudele perioodi eest kui lapsed elasid koos isaga. Vale on hagiavalduses esitanud väide, et ema peab pidevalt meenutama laste isale elatise tasumist. Kuna laste isa on meremees, võib juhtuda et isa on merel kus puudub internetiühendus ja ta ei saa maksta elatist konkreetselt määratud kuupäevaks nii nagu seda tahtis laste ema. Aga ta tavaliselt maksab elatist ette kui seda võimaldavad tema sadamates viibimise olud. Kostja regulaarselt kandis nii lastega seotud kulusid sh ka huviringide ja riiete ostmise, kui ka maksis laste emale regulaarselt elatist. Kui võtta kõik lastega seotud kulud kokku 2019-2020 aasta eest, siis tal kulus keskmiselt 700 eurot kuus kahele lapsele. Kostja leiab, et hagi tema vastu on esitatud alusetult. Kostja pole nõus ema poolt esitanud kulude nimekirja ja suurusega. Kostja arvates summad on suvalised ja mitmekordselt suurendatud, ei vasta tõele ning pole faktiliselt tõendatud laste ema poolt.

Lähtudes veebruar 2020 koostatud uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüsi“ lõpparuande järgi on 7-12aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 385 eurot, 2-6 aastasele 315 eurot kuus. Kuludele mõjub ka mastaabisääst kus suures perekonnas kulud on ühe perekonna liikme kohta väiksemad kui väikeses perekonnas. Samas ühest soost ja väikese vanusevahega lastel on märgatav sääst ka riiete ja mänguasjade taaskasutamises. A. P. täitis laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult hagiavalduse esitamiseni kui ka antud menetluse käigus. Kostja pole kunagi esitanud ühtegi vastuväidet laste suhtes ülalpidamise kohustuse täitmises. Kostja ei näe ka alust mitte jätkata laste ülalpidamist ka tulevikus PKS - ga ette nähtud ulatuses. Aga kostja soovib, et arvestatakse ülalpidamiskohustuste täitmisel tema poolt aega mil lapsed elavad koos temaga, ning ta leiab, et selle perioodi eest ta on võimeline ise kandma kõiki lastega seotud kulusid ja mitte tasuma elatist laste emale. Seega ta soovib, et kohus võtaks arvesse, et kostjal on vastuväited tulevikku silmas pidades selliselt, et ta peab tasuma elatist perioodi eest kui lapsed elavad temaga koos. Antud perioodi pikkus on vähemalt pool aastat. Kostja palus: 1. Jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata, alternatiivselt: 2. Kohustada A. P.t tasuma alaealisele lapsele A. P.le edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt alates kohtuotsuse langetamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni xxxx, 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 kehtivast kuupalga alammäärast, kandes elatise üle iga kuu 01. kuupäevaks J. P. arvelduskontole xxxx Xxxx, selgitusega „Elatis A. P.le“, ainult perioodi eest kui A. P. elab ema juures ning jätta elatisraha nõudmata kuude eest kui laps elab isa juures. 3. Kohustada A. P.t tasuma alaealisele lapsele A. P.le edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt alates kohtuotsuse langetamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni xxxx, 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 kehtivast kuupalga alammäärast, kandes elatise üle iga kuu 01. kuupäevaks J. P. arvelduskontole xxxx Xxxx, selgitusega „Elatis A. P.le“, ainult perioodi eest kui A. P. elab ema juures ning jätta elatisraha nõudmata kuude eest kui laps elab isa juures. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluse käik 4.21.04.2021 määrusega määras kohus menetleda A. P. hagi A. P. vastu elatise nõudes kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja menetlusdokumentide esitamiseks ja teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Hagejad esitasid 31.05.2021 seisukoha. Kohus tegi 03.06.2021 pooltele ettepaneku sõlmida asjas kompromiss, kompromissi kohtule ei esitatud. Kohtuotsuse põhjendused 5.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad.

määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.