Võlaõigus

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus palus kostjal vastata, kas kostja sai lepingu järgi ostetud kauba (Samsung Galaxy S21) kätte. Kostja vastas kohtule, et järelmaksuga telefoni ostis tema endine abikaasa, kuid lepingu vormistas kostja enda nimele. Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 45,93%). Kohus loeb seega tuvastatuks, et krediidileping sõlmiti hageja väidetud ajal ja see on kehtiv. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.

Hageja väitel on kostja tasunud lepingu sõlmimisel 100 eurot ning hiljem 223 eurot, seega lepingujärgsest kauba maksumusest 670,96 on tasutud 323 eurot, ning tagastamata on 347,96 eurot laenuks saadust. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Kohtu hinnangul tuleb sellises olukorras lähtuda lepingu maksegraafiku põhiosamaksetest, sest VÕS § 403 4 lg 7 mõjutab üksnes intressimakseid ja muid tasusid, mitte põhiosa tagasi maksmise kohustust. Kui arvestada kostja poolt tasutu lepingu maksegraafiku põhiosamaksete katteks, oleks kostjal täielikult tasutud kuni 15.04.2024 ja osaliselt ka 15.05.2024 põhiosamakse. Hagi (sh üles ütlemise avaldus) on kostjale kätte toimetatud 15.08.2024. Seega oli kostja üles ütlemise teate saamise ajal arvestuslikult võlas kolme järjestikuse põhiosamaksega ka ümberarvestuse korral. Üles ütlemisega muutus kogu tasumata põhivõlg sissenõutavaks ning saab arvestada põhivõlalt viivist alates üles ütlemise teate kättesaamisele järgevast päevast, s.o alates 16.08.2024. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 347,96 eurot. Hageja algne intressinõue lepingujärgses intressimääras jääb VÕS § 4034 lg 7 alusel rahuldamata. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga, ent hageja ei ole ümberarvestuses intressi arvestanud. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt viivist, ent seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest viivisemäärast. Lepingujärgne viivise määr oli 15,9% aastas. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (347,96 eurolt) alates 16.08.2024 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 15,9% aastas. Arvestatud viivis perioodi 16.08.202421.02.2025 eest on 21,60 eurot.

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtub, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud võlgniku 11.09.2023 võlatunnistusest nr 299085 tuleneva põhinõude 601,96 eurot väljamõistmiseks ja

11.09.2023 võlatunnistusest nr 299085 tuleneva põhinõude 31,19 eurot väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole esitatud AS I ja kostja vahel 29.03.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenevat nõuet, samuti ei nähtu 06.08.2024 esitatud hagiavaldusest, et järelmaksulepingust nr xxxx tulenevas nõudes oleks olemas 11.09.2023 võlatunnistus nr 299085. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et hagimenetluses esitas hageja TsMS § 487 lg 1 tulenevalt sama nõude, mis oli esitatud eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses ja mille esitamiseks ning põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis andis kohus tähtaja. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot põhjendatud ja vajalikuks. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 3 tundi. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus märgib, et hagis on suures osas esile toomata nõude aluseks olevad asjaolud, hageja mõnevõrra täiendas esitatut 11.09.2024 menetlusdokumendiga. Siiski, arvestades, et aega kulub ka nõude aluseks olevate tõendite koondamisele, loeb kohus põhjendatuks ajakuluks kokku 2,5 tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 250 eurot ilma käibemaksuta (2,5 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 425 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 250 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 06.08.2024 esitatud hagi hind on 517,91 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 347,96 eurot ja viivisenõude põhivõlalt edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 15,9% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 42,63 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 390,59 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (517,91 eurot) 67,19%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 67,19% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 32,81% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 67,19% hageja põhjendatud menetluskuludest (425 eurot), millele vastab summa 285,56 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.