Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Roman Märtson (e-post [email protected]) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): YY (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x-x, xxxxx xxxxxxx küla, xxxxx vald, xxxxxxxx maakond, e-post xxxxxxxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 20. aprilli 2021.a otsus tühistada osas, milles menetluskulud jäid poolte endi kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon menetluskulude osas on järgmine: - Jätta hageja menetluskulud maakohtus 78% ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda ja kostja menetluskulud maakohtus jätta 22 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud ulatuses kostja enda kanda. 1(5)
- Jätta hageja menetluskulud ringkonnakohtus 78% ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda ja kostja menetluskulud ringkonnakohtus jätta 22 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud ulatuses kostja enda kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.09.10.2020 esitatud ja 14.10.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on XX (hageja) sündinud PPe ja YY (kostja) kooselust. Hageja elab püsivalt koos oma emaga, kes on siiani katnud igakuiselt hageja ülalpidamiskulud ning tasunud ka muud jooksvad kulutused. Elatist on tasunud ka kostja, kuid üksnes kohtulahendi alusel ja täitemenetluse raames. Hageja ema tulu teenimise võimalused on piiratud, kuna tal on puuduv töövõime. Hageja ema tulu koosneb töövõimetuspensionist 450 eurot kuus.
2.Hageja õpib xxxxxxx xx.keskkollis x x klassis päevases vormis. Hageja omandab keskharidust ja selle tõttu on piiratud võimalused teenida ise endale elatist. Selline võimalus tekib üksnes suvekuudel. Hageja kulutused 1 kuu kohta on järgmised: toit 250 eurot; hügieenitarbed 40 eurot; riided/jalanõud/pesu 30 eurot; taskuraha 100 eurot (läheb sõprade sünnipäevakinkideks, või muule, näiteks väljas söömine, jäätis jms); meelelahutus 20 eurot (kohustuslikud kooli kino ja teatrikülastused, sest hageja õpib xx. Xxxxxxx xxxxxxx suunaga klassis); huvitegevus 80 eurot (huvikool xxxxxxxxx Kool, kus hageja käib juba väikesest saadik siiani, nüüd jõudnud xxxxxxx xxxxxxx kolmandat aastat; kommunaalkulud 55 eurot; sidekulud 20 eurot; elekter 5 eurot.
3.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise 300 eurot kuus, alates 09.10.2020 kuni hageja keskhariduse omandamise lõpuni xx.xx.xxxx kandes elatise hageja kontole EExxxxxxxxxxxx iga jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Kostja vastus
4.Kostja ei olnud oma vastuses nõus hagiga, kuna on pakkunud hagejale korduvalt abi, millest hageja on keeldunud. Samuti leiab kostja, et hageja igakuised kulud on ülepaisutatud. Hagejaga koos elab rohkem inimesi, kelle kulude kandmise kohustust kostjal ei ole.
Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 234 eurot kuus alates 09.10.2020 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, s.o xx.xx.xxxx. menetluskulud jättis poolte kanda.
6.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa (tlk 4, 14,15). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on 2(5)
täisealine, kes õpib käesoleval ajal xxxxxx xx Keskkooli xx klassis. Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib xndas klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda.
7.Hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud kokku 468 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 234 eurot. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma ning et elatise väljamõistmine kahjustaks tema enese tavalist ülalpidamist. 02.02.2021 toimunud eelistungil on kostja kinnitanud, et töötab xxxxxxx OÜ-s xxxxxx ning tema igakuine sissetulek on 1000 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et perioodil 10.09.2020 kuni 10.03.2021 on OÜ Xxxxxxxx kandnud kostjale töötasu kokku summas 6264,52 eurot, mis teeb keskmiseks igakuiseks töötasuks 1044,09 eurot (tlk 88-89). Lisaks on muid ülekandeid tehtud kostja kontole 1235,14 euro ulatuses, s.o keskmiselt igakuiselt täiendavalt 205,86 eurot. Seega võib kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks lugeda ca 1250 eurot. Seega on kostja kohtu hinnangul majanduslikult võimeline hagejale elatist tasuma.
8.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 234 eurot kuus alates 09.10.2020 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, s.o xx.xx.xxxx.
9.Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt hageja kontole iga jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti märgib kohus, et juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 19.10.2020 tasutud 100 eurot; 08.11.2020 tasutud 100 eurot; 05.12.2020 tasutud 100 eurot; 05.01.2021 tasutud 100 eurot; 02.02.2021 tasutud 100 eurot; 05.03.2021 tasutud 100 eurot. Appellatsioonkaebus
10.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles menetluskulud jäeti poolte kanda.
11.Kohus jättis täielikult kaalumata TsMS § 162 lg 4, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Andud asja materjalid ei võimalda kuidagi jõuda järeldusele, et menetluskulude kostjalt väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on otsuses leidnud, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma ning et elatise väljamõistmine kahjustaks tema enese tavalist ülalpidamist. 02.02.2021 toimunud eelistungil on kostja kinnitanud, et töötab xxxxxxxx OÜ-s Xxxxxxxx ning tema igakuine sissetulek on 1000 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et perioodil 10.09.2020 kuni 10.03.2021 on OÜ Xxxxxxxx kandnud kostjale töötasu kokku summas 6264,52 eurot, mis teeb keskmiseks igakuiseks töötasuks 1044,09 eurot. Lisaks on muid ülekandeid tehtud kostja kontole 1235,14 euro ulatuses, s.o keskmiselt igakuiselt täiendavalt 205,86 eurot. Seega võib kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks lugeda ca 1250 eurot. Apellant on seisukohal, et olukorras, kus hageja on gümnaasiumis päevases vormis õppiv isik ja apellandi emal, kellega apellant koos elab ühes leibkonnas, on puuduv töövõime, oleks tema menetluskulude tema enda kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
12.Kohus jättis täielikult kaalumata TsMS § 163 lg 2, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või
3(5)
suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud asjas on hageja teinud kostjale kompromissiettepaneku 2 korral. Kostja nendega ei nõustunud. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas, apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Apellatsioonimenetluses ei vaielda enam elatise väljamõistmise üle. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse vaid menetluskulude jaotuse osas.
16.Asja materjalidest nähtub: -Hageja esitas hagi, milles palus kostjalt välja mõista igakuise elatise 300 eurot. -Kostja vaidles hagile vastu. -Pooled arutasid menetluses kompromissi sõlmimist, elatise summas jõuti kokkuleppele, kuid kompromissleping jäi sõlmimata. -Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 234 eurot, menetluskulud jättis maakohus poolte kanda.
17.Menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1).
18.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19.TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellist otsustust tuleb kohtul aga põhjendada. Maakohus oma otsust selles osas ei põhjendanud, märkides põhjendusteks vaid, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda.
20.Ringkonnakohus osutab, et kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 34). Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid.
21.Praeguses asjas esitas hageja kostjale kompromissiettepaneku, mis sisuliselt vastas hagi rahuldamise ulatusele. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus
4(5)
tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). See tähendab, et TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane.
22.Ringkonnakohus leiab siiski, et hageja väide, mille tõttu tuleks kompromissiettepanekute esitamise tõttu jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ei oleks käesolevas asjas põhjendatud, sest asjast nähtuvalt jäi kompromissleping sõlmimata seetõttu, et hageja nõudis kompromissisummana ka menetluskulude hüvitamist. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Asjast nähtuvalt ei olnud hageja nõus menetluskulude jätmisega tema enda kanda, seetõttu ei saa kostjale ette heita kompromisslepinguga mittenõustumist.
23.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette ka TsMS § 162 lg-e 4 kohaldamata jätmist. Ringkonnakohus osutab, et see säte reguleerib olukorda, kus poole enda menetluskulud kas täielikult või osaliselt, olenemata lõpplahendi sisulisest tulemusest, jäetakse tema enda kanda. See säte ei reguleeri olukorda, kus poole menetluskulud saaks jätta vastaspoole kanda, nagu käesoleval juhul soovib hageja.
24.Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
25.Kuna menetluskulude jaotamisel poolte vahel apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-19-13, p 16), siis arvestades asja olemust ning menetluse lõpptulemust tuleb jätta hageja menetluskulud ringkonnakohtus 78% ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda ja kostja menetluskulud ringkonnakohtus jätta 22 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud ulatuses kostja enda kanda.
26.Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus lähtudes TsMS § 177 lg 1 p-ga 2.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.