A. S.i hagi A. S.i vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1728 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xx-xx xxx xxxxx; e-post: xxx); Kostja: A. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xx-xx xxx linnaosa xxx xxxxx) Kostja seaduslik esindaja: J. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht xxx xx-xx xxx linnaosa xxx xxxxx e-post xxx); Kostja lepinguline esindaja: Olga Väina (Ramstor OÜ; Punane 16-507, Tallinn; telefon: xxxxxxxx; e-post: xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja A. S. kanda.
3.Rahuldada kostja A. S. taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
4.Mõista hagejalt A. S. kostja A. S. kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 250 eurot.
Mõista hagejalt A. S. kostja A. S. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus 1(6)
kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.A. S. ja J. S. on alaealise A. S.i vanemad. 22.11.2016 kohtulahendiga nr xxx mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis summas 215 eurot.
2.25.02.2020 sündis hagejal teine laps, keda ta peab samuti ülal pidama. Hageja oli töötu, kuid hetkel on leidnud töö ning sissetulek on miinimumpalk, tema majanduslik seisund on raske ega võimalda väljamõistetud ulatuses elatist tasuda. Hageja on suuteline tasuma elatist 100 eurot kuus. Vastasel juhul oleks hageja 25.02.2020 sündinud laps majanduslikult ebavõrdses olukorras. Hagejal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita.
3.Hageja palub muuta Harju Maakohtu kohtuotsusega 22.11.2016 tsiviilasjas nr xxx välja mõistetud elatise suurust alljärgnevalt: vähendada väljamõistetud elatise summat ning välja mõista hagejalt elatis 100 eurot kostja kasuks alates 15.02.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus
4.Kostja märgib, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendavat dokumenti, mis muutus hagejal alates 22.11.2016 kuni 18.01.2021. Seadus ei näe ette, elatise vähendamist ainult sellel alusel, et hageja varaline seisund ei võimalda laste ülalpidamiseks maksta 215 eurot selle pärast, et hagejal sündis laps. Hageja ei esitanud ühtegi dokumenti, mis viidaks PKS § 102 lg 2 nimetatud asjaoludele. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt. Kokkuvõtlikult leiab kostja, et hagejal on võimalik oma kohustusi kostja ees täita. Seega on hagejal võimalik oma varanduslikku olukorda parandada, hageja teise lapse emal peale vanemahüvitise lõppemist tööle asuda, et mõlema lapse vajadused oleksid kaetud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 2(6)
6.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a) A. S. ja J. S. on alaealise A. S.i vanemad; b) 22.11.2016 kohtulahendiga nr xxx mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale (tlk 4-6); c) 25.02.2020 sündis hagejal teine laps (tlk 3, sünni tõend).
8.Lapse isa taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist 100 euroni. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elatise vähendamiseks alus puudub.
9.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
10.Kohus leiab, et TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ei ole käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealisele kostjale seaduses sätestatud miinimummääras elatist. Lapse elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
11.Hageja märgib, et tema majanduslik seisukord on halb ega võimalda kostjale nõutavat elatist tasuda. Hageja sissetulek on igakuiselt töötasu alammääraga võrdne. Hageja tööealine ning- võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka 3(6)
oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et tasuvama töökoha leidmine oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal kahte alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Lisaks on kohus selgitanud hagejale 21.04.2021 määruses (vt p 4), millised asjaolud ning tõendid on hageja kohustatud esile tooma ning esitama, et tema hagil edulootust oleks. Hageja on kinnitanud, et ta on määruse kätte saanud, kuid on teadlikult jätnud kohtunõude täitmata. Seega on ka tõendamata, et hagejal puudub võimekus kostjat ülal pidada. Kuivõrd tegemist on võistleva hagimenetlusega, ei pea kohus vajalikuks ise asjaolusid tõenditest tuletada ning ka ise alaealise kostja kahjuks tõendeid koguda.
12.Hageja on viidanud, et tal on ka teine alaealine laps, kelle osas kehtib ülalpidamiskohustus ning kes kostja tõttu on majanduslikult ebavõrdses seisukorras. Kohus on selgitanud hagejale 21.04.2021 määruses (vt p 4), et teiste laste olemasolu annab alust vähendada elatist üksnes juhul, kui esineb laste ebavõrdne olukord. Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Hageja on ka nimetatud osas jätnud kohtunõude täitmata. Kohus leiab, et seega on nimetatud väide tõendamata.
13.Seega, kuna ei ole täidetud TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on otsuse teinud hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista 4(6)
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
17.Kostja esindaja esitas 04.06.2021 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostjale on õigusabi osutatud 2,5h ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (ilma KM). Kostja menetluskulud on kokku 250 eurot. Kostja palub välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
20.Kostja esindaja on teinud järgmised toimingud: hagiga tutvumine 1,5h; vastuse koostamine hagile 1h. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka kostja esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega.
21.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 2,5h, mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 250 eurole. Kohus rahuldab kostja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 250 eurot.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5(6)
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.