nende Hagejad S M (isikukood xxx) ja D M (isikukood xxx), hagejate seaduslik esindaja O Ma (isikukood xxx), hagejate lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post: [email protected]) Kostja E M (isikukood xxx, e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista E Milt S Mi kasuks välja alates 22.12.2020 kuni S Mi täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx elatis 285 eurot kuus.
3.Mõista E Milt D Mi kasuks välja alates 22.12.2020 kuni D Mi täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx elatis 283 eurot kuus.
4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette kuu 10. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda O Ma arvelduskontole nr xxx, märkides selgituseks kalendrikuu nimetuse, mille eest on elatist tasutud ning lapse nime, kelle eest on elatis tasutud.
Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostja on tasunud kummalegi hagejale ajavahemikul 01.01.2021-31.01.2021 elatist kokku 475 eurot (kahe hageja peale kokku 950 eurot).
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt välja hagejate kasuks solidaarselt menetluskulu 660 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-20-18845 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue
1.S ja D M esitasid 22.12.2020 hagi E Mi vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejate seadusliku esindaja O Ma ja E Mi ühised lapsed S ja D M sündinud vastavalt xxx ja xxx. Hagejad elavad emaga, kes peab lapsi ülal. Hagejad kohtuvad kostjaga vaid 3-4 päeva kuus. Hagejate ema kannab valdava osa laste kuludest. Kostja ei täida regulaarselt laste ülalpidamise kohustust. Kostja osales kuni novembrini 2020 hagejate ülalpidamises igakuiselt summas 585 eurot (kokku kahele lapsele), kuid teatas novembris hagejate emale, et hakkab edaspidi maksma vaid 400 eurot kahe lapse peale kokku. Hiljem täpsustas ta, et elatis saab olema vaid kokku 300 eurot iga kuu ning seda summat on ta tasunud. Hagejad leiavad, et nende igakuised vajadused on suuremad. Kummagi lapse igakuised põhjendatud vajadused on kokku 585 eurot. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest summas, mis vastab 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ühe kuu töötasu alammäärale. Hagejatele teadaolevalt ei kaotanud kostja oma stabiilset sissetulekut, kostja otsustas ise töötada enda ettevõttes, enda heaks ning vähendada sellega oma sissetulekut. Hagejad ei pea kostja taoliste valikute eest vastutama. Kostja ja tema tööandja töösuhted lõppesid kokkuleppe alusel. Kostjal on aktiivne kohustus tagada endale piisav sissetulek, et pidada oma alaealisi lapsi ülal nõutud ulatuses. Puuduvad igasugused põhjendused, miks kostja ei peaks saama endale piisavat sissetulekut teenida. Ta on noor ja terve, tal on kutseoskused ja omandatud haridus. Vanemate vahel puuduvad kokkulepped selle kohta, et kostja kannab mingid hagejate kulud vahetult. Hagejate vanemate võetud laenud ei puutu elatise vaidlusse. Laenukohustuse enda peale võtmise eest vastutasuks sai kostja endale ühisvara hulka kuulunud osaluse tulutoovas äriühingus. Kostjale kuuluva xxx käive oli 2020. aastal 98 377,99 eurot. Kostja saab juhatuse liikmena ise reguleerida sissetuleku saamist äriühingult. Hagejate hinnangul varjab kostja oma tegelikku sissetulekut. Kostja väide selle kohta, et hagejate kulud ei ole välja toodud ulatuses, ei ole tõendatud. Hagejate transpordikulu seondub hagejate treeningutega. Peretoetustega ei ole põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada. Kostja tuginemine seaduse muutumisele tulevikus ei ole põhjendatud. Kostja seisukoht
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt ning leidis, et esinevad alused elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse alammäära. Kostja tasus lastele elatist kuni novembrini 2020 seadusjärgses ulatuses, samuti kandis kulutusi lastele vahetult. Novembris 2020 jäi kostja töötuks COVID-19 pandeemiast tingitud põhjustel (tööandja xxx kehv majandusseis), see pani kostja raskesse 2(8)
2-20-18845 majanduslikku olukorda. Kostja teavitas hagejate ema, et ei ole ajutiselt suuteline tasuma miinimumsuuruses elatist. Kostja sissetulek ei võimalda tal hetkel tasuda elatist seadusjärgses miinimumis. Kostjal on xxx omandatud kõrgharidus, omandatud kutse on xxx xxx. Kostja ei ole omandatud erialal kunagi töötanud. Kostja töötas aastatel 2004-2020 xxx ettevõttes xxx. See äriühing koondab hetkel töötajaid ning aasta 2021 lõpuks lõpetab oma tegevuse. Kostja on koondatud alates augustist 2020. Alates detsembrist 2020 on kostjal uus töökoht osalise tööajaga xxx-s ning tema sissetulek on 560 eurot kuus. xxx oli aastal 2020 tellimuste märkimisväärse vähenemise tõttu kahjumis ega saa maksta suuremat töötasu. Dividende ettevõte ei maksa. Ainuüksi käive ei näita võimalust saada ettevõttest tulu. Kostja hinnangul on üldtuntud asjaolu, et olukord Eesti tööjõuturul on raske ning uue, varasemaga samaväärse töökoha leidmine võtab tavalisest pikemalt aega. Kostja varaline seis on kehv. Tal puudub kinnisvara ja isiklik elukoht, kostja elukohaks on kostja elukaaslase elukoht. Kostja ei saa ise kanda elukaaslase elukoha kulusid. Kostjale kuulub sõiduk xxx, esmane registreerimine 2008. Kostja enda igakuised vältimatud kulud on kokku 695,52 eurot, millest 15 eurot moodustab hagejate telefoni kulu, mida kostja ise tasub. Kostja tasub ka hagejate treeningute kulusid ning annab lastele taskuraha. Kostjal on aidanud hagejatele ülalpidamist anda ka kostja elukaaslane. Lisaks hagejate ja iseenda ülalpidamisele täidab kostja hagejate emaga abielu ajal võetud laenukohustusi pankade ees, igakuiselt 479,76 eurot. Laen oli võetud hagejate elukoha renoveerimiseks, seega tuleb vähemalt 2/3 laenukohustust lugeda hagejate ülalpidamiskulude osaliseks kandmiseks. Pärast abielulahutust võttis kostja laenukohustuse notariaalse kokkuleppega enda kanda. Praegusel hetkel on vastuolus hea usuga olukord, kus see kohustus ja hagejate ülalpidamiskohustus ei võimalda kostjale endale elatusmiinimumi. Kostja leiab, et hagejate hagis toodud põhjendatud vajadused on välja toodust väiksemad, seega ei ole hagejate põhjendatud vajadused kahekordses seadusjärgses miinimummääras. Arvestades hagejate ema sissetulekut ei ole usutav, et hagejate kulutused on nii suured, kui hagis toodud. Ka hagejate ema peab pidama lapsi ülal vähemalt pooles ulatuses. Kostja on esitanud vastuväited ka erinevate kulude osas. Kostja taotleb arvestada elatise väljamõistmisel ka sellega, et hagejate kulud on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Pangaväljavõtetest nähtuvad laekumised kostja kontol ei ole kogu ulatuses kostja sissetulek. Kostja on võtnud laene xxx-st, mida kostja peab ettevõttele tagastama. Samuti on laekumised kostja elukaaslaselt, kostja toetamiseks; samuti on kostjale laenanud raha sõbrad. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2019. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292 eurot. Aastal 2021 ei ole miinimummäära muudetud. 3(8)
2-20-18845
5.Hagejate sünni tõenditest (tl 5 ja 6) nähtub, et kostja on hagejate isa. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 22.12.2020. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejatega koos. Hagejatel on kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
6.Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
7.Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
8.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
9.Kostja on leidnud, et elatise väljamõistmine on põhjendatud üksnes 175 euro ulatuses. Kostja on tuginenud sellele, et on olnud ajutiselt töötu ning tema sissetulek ei ole piisav, andmaks hagejatele ülalpidamist nõutud määras. Samuti tugineb kostja sellele, et hagejate ülalpidamiskulud ei ole nii suured, kui hagiavalduses on toodud; samuti leiab kostja, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, et hagejate kulud on osaliselt kaetud riigi makstava lapsetoetusega. Kostja on viidanud ka sellele, et kannab osad hagejate kulud vahetult, s.o siis, kui hageja tema juures viibivad. Samuti kannab kostja igakuiselt hagejate telefoni kulud ning treeningute kulud.
10.Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit 4(8)
2-20-18845 arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu.
11.Kostja on kinnitanud, et tal ei ole võimalik anda hagejatele ülalpidamist seadusjärgses miinimummääras, kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist. Kostja väidete kohaselt on tema sissetulekuks töötasu 560 eurot kuus. Taolise töötasu saamine on tõendatud kostja esitatud väljavõttega (tl 33) ning panga väljavõttega (tl 100-111). Perioodil 25.09.2020-25.03.2021 on xxx tasunud kostjale detsembrist märtsini (4 kuud) kokku 2125,30 eurot selgitusega „palk“, s.o keskmiselt 531,33 eurot kuus. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli kostja kohustus välja tuua ja tõendada, et esinevad PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Kohus on pooltele tõendamiskoormist 03.03.2021 määruses ka selgitanud. SEB Pank AS ja Swedbank AS kontoväljavõtetest (tl 88-111) nähtub, et ajavahemikul 25.09.2020-25.03.2021 on kostja kontole kantud kokku 18 322,66 eurot (Swedbank) ja perioodil 20.09.2020-19.03.2021 kokku 2268,77 eurot, s.o kahele kontole kokku kuue kuu jooksul 20 591,43 eurot, s.o keskmiselt 3431,91 eurot kuus. Kostja on selgitanud taolist vastuolu kostja väidetega selles, et ülekanded tema kontole koosnevad lisaks töötasu maksetele ka elukaaslase poolt antud toetusest, sõprade poolt saadud laenust ning xxx-lt võetud laenust, mis kuulub tagasimaksmisele. Kohtu hinnangul on taolised väited osaliselt põhjendatud. Nimelt nähtub väljavõttest (tl 100-111), et xxx on kandnud kostja arvelduskontole (selgitusega „raha võtmine“, „kredit“ või „materjalide maksmine“) kokku 7050 eurot. Samal ajal on maksed samale äriühingule kostja poolt olnud summas 2810 eurot. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka ülekanded mitmelt eraisikult (sh elukaaslaselt A. T), osaliselt selgitusega „võlg“, s.o kokku 3975 kui ka osaliselt samadele isikutele tagasimaksed. Osa sissemaksetest kummalgi kontol on ülekanded kostja ühelt kontolt teisele, s.o kokku sissemaksetest 2230 eurot. Sularaha sissemakseid on sel perioodil kokku 2750 eurot. Kohtu hinnangul ei saa lugeda tõendatuks, et kostja ainus sissetulek on töötasu 560 eurot kuus. Kostja täpne varaline seis esitatud tõenditest ei nähtu, küll aga nähtub, et kostja sissetulekud on väidetust oluliselt suuremad. Kostja sagedased ülekanded xxx-lt ja xxx-le viitavad sellele, et kostja kannab mõningas ulatuses oma kohustusi äriühingu arvelt. Kohus märgib, et kui kostjal tekib sellest ka kohustus saadud laen äriühingule tagastada, siis on sisuliselt ikkagi tegemist laenukohustusega iseenda ees ning seega saab antud summasid pigem käsitleda kostja sissetulekuna. Kohus nõustub hagejate väidetega selles, et kostjal on osaliselt peidetud sissetulek. Kohus leiab, et ei saa eeltoodud 20 591,43 eurost lugeda kostja sissetulekuks kontosiseseid ülekandeid kokku 2230 eurot, samuti üldjuhul eraisikutelt saadud laekumisi, selgitusega „võlg“. Kohus arvestab sissetuleku suuruse hindamisel järgmiste summadega: töötasu kokku 2125,30 eurot, sularaha sissemaksed kontole 2750 eurot, sissemaksed xxx poolt (tagasimakseid ületavas ulatuses, 70502810) 4240 eurot, 20.11.2020 laekumine eraisikult summas 980 eurot ning tulumaksutagastus 5(8)
2-20-18845 934,97 eurot. Kokku saab kohus kostja 6 kuu sissetulekuks 11 030,27 eurot, s.o keskmiselt 1838,38 eurot kuus. Sellise sissetuleku korral ei ole kostjal ilmselt probleeme pidada hagejaid ülal seadusjärgses miinimummääras, lisaks enda ülalpidamisele ja muude kohustuste täitmisele.
12.Kohus leiab, et isegi, kui eeltoodud summasid ei saaks kogu ulatuses lugeda kostja sissetulekuks, siis ei saaks kohus ikkagi lugeda, et kostjal puudub piisav varaline võimekus, pidamaks hagejaid ülal seadusjärgses miinimummääras. Kohtule ei ole esitatud tõendite põhjal selge, miks kostja ei võiks leida tööd varasema töötasuga ning võimaldada hagejatele seega nõuetekohast ülalpidamist. Kohus märgib et ei pea elatise menetluses hindama mitte kostjale kuuluva äriühingu majanduslikku seisu, vaid kostja enda võimekust saada piisavat sissetulekut. Kostja töötab iseendale kuuluvas ettevõttes. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et ettevõtte käivitamise perioodil on sellest saadav kasu (kostjale tema töö eest makstav palk ning võimalikud dividendid) väike ning praegune kostjapoolne panus on vajalik selleks, et tulevikus ettevõttest suuremal määral kasu saada. Samas ei pea kostja selliste valikute tõttu hagejad kannatama. Hagejatel on vaja piisaval määral ülalpidamist ka praegu, mitte alles tulevikus. Samuti, kuid kostja ettevõtlusest saadav tulu ei ole piisav, pidamaks lapsi ülal nõutud ulatuses, tuleb kostjal leida töökoht, mis ülalpidamist võimaldab. Kohus ei loe üldtuntuks asjaolu, et kostja valdkonnas on töö leidmine raske. Kostja selgituse kohaselt on ta töötanud keevitajana. Kohus märgib, et 14.06.2021 seisuga oli Töötukassa veebilehel https://www.tootukassa.ee/toopakkumised?otsisona=keevitaja&asukohad%5B%5D=EE%2F3 7&haridustase%5Bmax%5D=DOKTORIOPE&tooaeg=KOIK&vahetustega=KOIK&toosuhte Kestus=KOIK&varasemTookogemusAastaidMaks=10 ülal 16 aktiivset pakkumist Harjumaa piirkonnas, märksõnaga „xxx“. Riigikohus on 24.10.2012 lahendis nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tõendatud ega isegi põhistatud, et kostjal puudub võimalus saada sissetulekut ulatuses, mis tagaks hagejatele seadusjärgses ulatuses elatise maksmise. Ka kostja ise on esimeses vastuses kinnitanud, et tema suutmatus tasuda elatist miinimummääras on ajutine. Seetõttu ei ole antud vastuväide kohtu hinnangul põhjendatud ning puudub alus elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära kostja sissetuleku piiratuse tõttu.
13.Kostja on tuginenud ka sellele, et hagejate ülalpidamiskulud on paisutatud ning peaksid tegelikkuses olema väidetust palju väiksemad. PKS § 102 on pealkirjastatud kui „kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“. Kohus leiab, et mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamisele PKS § 102 lg 2 tähenduses saab asuda alles siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmisel saab kohustatud isiku varaline seisund kahjustada. Seega, kui vanema varaline võimekus võimaldab elatise maksmist miinimummääras, puudub üldjuhul alus asuda tuvastama, kas esineb mõni PKS § 102 lg 2 kohane mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Vastupidine järeldus 6(8)
2-20-18845 oleks vastuolus PKS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, s.o sellega, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Olukorras, kus kohustatud isiku varaline võimekus ei saa kahjustada miinimummääras elatise maksmisel, tuleb üldjuhul lähtuda PKS § 101 lg-s 1 sätestatud eeldusest, et lapse põhjendatud ülalpidamiskulu (s.o kummagi vanema osa kokku) on vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Eelnevast tulenevalt ei asu kohus käsitlema, kas hagejate kulutused võiksid olla viidatud ulatuses põhjendatud või on mingi osa kuludest toodud ülepaisutatult. Samuti ei ole kohtu hinnangul alust arvestada hagejate kulude vahetu kandmisega kostja poolt suhtluskorra täitmisel. Välja toodud suhtlemise sagedus, 3-4 päeva kuus, ei anna alust seda käsitleda piisavalt kaaluka asjaoluna, võimaldamaks seetõttu vähendada elatist alla seadusjärgse miinimummäära. Kuna elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära kaalukaid asjaolusid ei esine, ei arvesta kohus elatise väljamõistmisel ka sellega, et hagejate kulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega.
14.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada, et kostja kannab hagejate ülalpidamiskuludest eluasemekulusid osaliselt. Kostja väide, et laen on võetud eluaseme renoveerimiseks, on tõendamata. Samuti on hagejad välja toonud, et tegemist oli hagejate vanemate omavahelise kokkuleppega ühisvara jagamisel. Taolised kokkulepped ei saa olla hagejatele elatise maksmisel asjassepuutuvad, välja arvatud juhul, kui vanemad ise selliselt kokku leppinud on. Praegu puudub viide sellele, et vanemate vahel on kokkulepe, et ühisvara jagamise tulemus peaks kajastuma lastele ülalpidamise andmises. Samuti nähtub mõlema poole seisukohtadest, et enne sügist 2020 taolise kokkuleppe alusel väiksemas summas elatise maksmist ei toimunud. Seega ei arvestaks kohus taolise vastuväitega ka juhul, kui oleks tõendatud, et tegemist oli hagejate korteriomandi renoveerimiseks võetud laenuga.
15.Kohus peab põhjendatuks arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et kostja kannab igakuiselt hagejate sidekulu. Hagejad ei ole sidekulu kandmisele vastu vaielnud. Hagejate sidekulu kandmine nähtub kostja 11.05.2021 seisukoha lisast 2, mille kohaselt kannab kostja igakuiselt Di sidekulu ca 9 eurot ning Si sidekulu ca 7 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada elatise väljamõistmisel kostja poolt väidetavalt hagejatele tehtud muude kulutustega. Hageja 11.05.2021 seisukoha lisas 3 on toodud loetelu kostja poolt hagejatele tehtud kulutustest. Kostja enda koostatud dokumenti ei saa kohus käsitleda tõendina, vaid käsitleb seda hageja selgitusena. Lisa 3 koosseisu kuuluvad kuludokumendid ei ole loetavad, samuti on loetelu järgi tegemist valdavalt meelelahutuslike kulutustega, mille arvelt ei saa vähendada hagejate põhivajaduste rahuldamiseks kuluvat summat. Ka ei saa hagejatele ülalpidamise andmiseks lugeda taskuraha andmist, kui vanemate vahel puudub taoline kokkulepe.
16.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada eeltoodu alusel osaliselt ning kostjalt tuleb mõista kummagi hageja kasuks elatis välja PKS § 101 lg-s 1 toodud miinimummääras, millest on maha arvestatud selle hagejaga seonduv sidekulu. Kuna kostja ei ole sellises ulatuses lastele ülalpidamist andnud, on ta elatise tasumise kohustust rikkunud.
17.Kostja kinnitusel ja kostja kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud hagejatele (kummalegi hagejale kokku) menetluse kestel elatist järgmiselt: detsembri 2020 eest 300 eurot, jaanuari 2021 eest 300 eurot, veebruaris 300 eurot, märtsis 350 eurot. Kostja väitel on ta tasunud elatist ka aprillis 350 eurot, kuid see laekumine kontoväljavõttest ei nähtu, kuna 7(8)
2-20-18845 väljavõte on esitatud kuni märtsini 2021. Kohus leiab, et tasutud elatis tuleb lugeda elatise nõude katteks. Detsembri 2020 eest tasutud elatist kohus hagi rahuldamisel ei arvesta, kuna sellega on eelduslikult kaetud enne 22.12.2020 tasumisele kuulunud detsembrikuu elatis. Kohtulahendi täitmisel tuleb arvestada, et kummagi hageja elatise nõue on täidetud ((300+300+350)/2) 475 euro ulatuses. Kohus märgib, et tõenäoliselt on kostja on tasunud elatist ka aprilli, mai ja juuni eest. Kui hagejatel osutub vajalikuks esitada täitemenetluse algatamise avaldus (kui kostja vabatahtlikult nõuet ei täida), siis tuleb avalduse esitamisel täpsustada ka, millises ulatuses on tegelikult elatist tasutud- vältimaks vaidlusi täitemenetluses. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
20.TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejad on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Hagejate menetluskulud on 05.05.2021 taotluse kohaselt lepingulise esindaja tasu 840 eurot, s.o 7 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta summa). Kohus ei loe põhjendatud ajakuluks hagiavalduse esitamisega seotud õigusabikulu 1 tund. Elatise nõudes hagiavalduse esitamiseks ei ole vajalik õigusteadmistega esindaja olemasolu. Kohtu veebilehel on olemas elatise hagi blankett, mille täitmine ei ole keerukas. Samuti, kuna tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning hageja poolt ei ole esitatud koos hagiga suures koguses tõendeid, ei saa kohus lugeda ka esialgse kliendivestluse, olukorra selgitamise ning andmete kogumise ja materjali komplekteerimise kulu põhjendatuks enam kui 2 tunni ulatuses. Ülejäänud kirjete osas on õigusabi osutamise ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud kogu ulatuses, sh tunnitasu osas. Seega rahuldab kohus tasutaotluse 5h 30 min osas, s.o summas 660 eurot.
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.