Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse 06.03.2020 määrus sätestab samuti võrdse suhtluskorra. Kuivõrd mõlema lahendi alusel on suhtluskord jagatud pooleks tähendab see seda, et laps peaks veetma mõlema vanemaga võrdselt aega ning seeläbi panustavad vanemad lapse eest hoolitsemisesse samaväärselt vastavalt sellele, kelle juures laps viibib. Samuti vaidlustas kostja oma vastuses hageja igakuiste kulude suuruse. Samas juhul, kui kohus peab kostja poolt esitatud hageja elatisenõuet siiski põhjendatuks, palus kostja elatise suuruse vähendamist ja selle määramisel arvestada asjaoluga, et kostja hooldab ainuisikuliselt oma teist alaealist last, kes on sündinud 09.04.2008. Niisamuti palub kostja eeltoodud juhul arvestada asjaoluga, et kostjal on vähkkasvaja ja lisaks Eesti Haigekassa poolt rahastatavale keemia päevaravile saab kostja Vähiravifond Kingitud Elu toel efektiivset immuunravi, mida Eesti riik ei kompenseeri ja mille omaosalus on kostjal igakuiselt 500 eurot. Immuunravi plaan kestab järgnevad kolm aastat ja eelduslikult jätkub ka pärast seda. Hagi R R vastu ja selle aluseks olevad asjaolud 20.05.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt elasid hageja vanemad, hageja ja hageja poolvend koos kuni 21.08.2019 xxxx alevikus asuvas üürikorteris. Pärast üürikorterist lahkumist on lapse ema ja isa elanud eraldi selliselt, et hageja on olnud üksnes hageja ema hooldada perioodil 22.08.2019 kuni 26.02.2020. Harju Maakohtu 29.11.2019 määrusega kohtuasjas nr 2-19-12293 lõpetas kohus lapse ema ja lapse isa ühise hooldusõiguse hageja suhtes osaliselt ja andis lapse emale ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha osas. Tallinna Ringkonnakohus on 06.03.2020 kohtumäärusega kohaldanud esialgset õiguskaitset ja kinnitanud suhtluskorra selliselt, et hageja veedab ühe nädala koos emaga ja ühe nädala koos isaga. Alates 22.08. kuni 26.02.2020 elas hageja koos oma emaga, mille järgselt asus lapse isa kuritarvitama oma hooldusõigust, sisuliselt röövis emalt lapse ja isoleeris lapse enda elukohta. Hagiavalduse kohaselt on esitatud avaldus suunatud hageja igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ja ülalpidamisnõude eesmärgiks on tagada hageja toimetulekuks vajalikud vahendid. Igakuiselt kuluvad hageja tarbeks rahalised vahendid söögile, riietele, kommunaalkuludele, transpordile, vaba aja veetmiseks ja lasteaia kohatasu maksmiseks. Hageja isa on tasunud hagejale elatist tagantjärele 2019. aasta novembrikuu ja detsembrikuu eest kokku summas 480 eurot. Lisaks on hageja isa tasunud elatist 2020. aasta jaanuarikuu eest summas 290 eurot ja veebruarikuu eest summas 200 eurot. Hageja isa ei ole täitnud elatise tasumise kohustust 2019. aasta septembri ja oktoobri eest, mistõttu peab hageja ema antud juhul põhjendatuks esitada hageja isa suhtes elatise võlgnevuse nõue ja samuti edaspidise elatise tasumise nõue poole kuupalga alammäära suuruses (st miinimumelatis). Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista R Rlt igakuine elatis muutuva suurusega miinimummääras (2020. aastal 292 eurot kalendrikuus), arvestades elatise miinimummäära muutumist alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 18.11.2034) ning elatise võlgnevus perioodide 2019. aasta september ja oktoober eest kokku summas 540 eurot. R R vastus R R palus hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ela emaga ega ole emaga elanud juba pikemat aega. Seega ei saa hageja nimel hageja seaduslik esindaja ka hagi kogumis esitada. Hageja elukoht on isa elukoht ja on seda olnud vähemasti alates 21.02.2020. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020

kohtumäärusega ts asjas 2-19-12293 on kehtestud suhtluskord, milles kohus määras formaalselt 50:50 ajajaotusega suhtluskorra. Fakt on aga see et laps elab tegelikkuses 100% ajast isa juures ning tulevikku vaadates on fakt, et lapse elukohaks jääb isa elukoht, sest ema tervislik seisund lihtsalt ei võimalda lapse eest oma hoolsuskohustust täita. Kuna lapse elukoht on faktiliselt isa juures, siis puudub ka õigustus elatise nõude esitamiseks lapse nimel ema poolt vastuhagina. Hageja isa on tasunud hageja emale elatist summas 240 eurot kuus november, detsember 2019, ning hageja ema ei vaidlustanud seda summat, ning summas 290 eurot PKS § 101 lg 1 alusel jaanuar 2020 eest. Lisaks on isa ka ostnud lapsele talveriideid summas 256 eurot ja 32 senti vahemikus november-detsember 2019. Seega on hageja isa tasunud hagejale nii elatist kui ka katnud hageja vahetuid kulusid, alates lahku kolimisest ja esialgse õiguskaitsena suhtluskorra määramisest, mistõttu elatise tagasiulatuv nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna puudub elatisvõlg. Veelgi enam, hageja tagasiulatuv elatisnõue september-oktoober 2019 on eriti pahausklik, kuivõrd hageja ema pole varasemalt selle perioodi eest elatist nõudnud, pole teinud midagi selleks, et kostjalt elatist nõuda. Isegi varasemas hagis samade poolte vahel ts asjas 2-19-1337501 (hageja võttis hagi 13.01.2020 tagasi) nõudis hageja elatist üksnes perioodi november-detsember 2019 eest, kuid mitte september-oktoober 2019 eest, mida tal oleks ka olnud õigus siis nõuda. Seega tuleb igal juhul jätta rahuldamata ka hageja taotlus mõista välja elatis kostjalt ka tagasiulatuvalt, perioodist september-oktoober 2019. Kui kohus leiab, et kostja peab mingisuguses määras elatist tasuma, tuleb elatis välja mõista summas 0 eurot kuus, kuna kostjat ei saa kohustada katma lapse vahetuid kulusid ning ühtlasi ka maksma elatist. Hageja isa juhib ka tähelepanu, et kohus saab ka asjaolu, et osa lapse vajadustest on kaetud peretoetustega, mis laekuvad M Mile PHS § 17 lg 3 sätestatud määras 60 eurot kuus, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista. Menetluse käik Lapse ema M M suri xxxx. 18.01.2021 esitatud seisukohas avaldas hageja soovi menetluse jätkamise osas ning palus kohtul mõista hageja kasuks M Milt välja elatisvõlgnevus perioodist 06.03.2020 – 11.10.2020 summas 2100,51 eurot, jätta menetluskulud M Mi kanda ja lõpetada menetlus kohustusnõude osas seoses lapse ema surmaga. 12.02.2021 tehtud kohtumäärusega määrati lapse esindajaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa. 24.02.2021 esitas lapse esindaja seisukoha, milles m.h palus mõista M Milt (tema õigusjärglasest pärijalt) välja hageja kasuks R R esitatud nõude alusel elatise võlgnevus perioodist 06.03.2020 - 11.10.2020 summas 2100,51 eurot või jätta hagi PKS § 139 lg 1 alusel rahuldamata; mõista R Rlt välja hagejale M Mi (õigusjärglasest pärija) kasuks välja elatise võlgnevus perioodide 2019. aasta september ja oktoober eest kokku summas 540 eurot, mõista R Rlt välja hagejale M Mi eeldatava õigusjärglasest pärija ja lapse faktilise ülalpidaja M M kasuks alates 11.10.2020 elatis 292 eurot kuus. Kohtu põhjendused

kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks elatist järjepidevalt tagasiulatuva perioodi eest nõudnud. Samuti märgib kohus, et tsiviilasjas 2-19-1337501 (hageja võttis hagi 13.01.2020 tagasi) nõudis hageja elatist üksnes perioodi november-detsember 2019 eest, kuid mitte september-oktoober 2019 eest, mida tal oleks ka olnud õigus siis nõuda. Seega on kohus seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.