J S, M S hagi Y S vastu elatise nõudes Hageja I osas 2628 eurot/hageja II osas 2628 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: J S (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja II: M S (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: J B (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: Y S (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Y Silt igakuiselt elatis J Si kasuks alates 09.12.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni J Si täisealiseks saamiseni (s.o xxxx).
3.Välja mõista Y Silt igakuiselt elatis M S kasuks alates 09.12.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni M S täisealiseks saamiseni (s.o xxxx).
4.Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda eelneva kuu viimasel kuupäeval J B arvelduskontole nr xxxx, selgitusega „elatis“.
Juhul, kui Y S on kohtumenetluse kestel J Sile ja/või M Sle maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h perioodil detsember 2020 kuni aprill 2021 tasutud 2000 eurot.
6.Menetluskulud jätta Y S kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud 20.01.2021 esitatud ja 24.01.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt ei ela Y S (kostja) alates 13.11.2020 oma lastega J Siga (hageja I) ega M Sga (hageja II) koos ega osale praktiliselt nende elus. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 587 eurot, s.h eluasemekulud 65 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 24 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, muud vältimatud kulutused, s.o lasteaed, trennid 135 eurot, arvuti ja mobiiltelefon 38 eurot, vaba aeg 25 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 597 eurot, s.h eluasemekulud 65 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 24 eurot, kulutused tervishoiule 35 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 5 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused, s.o lasteaed, trennid 95 eurot, arvuti ja mobiiltelefon 38 eurot, võistlused 45 eurot, vaba aeg 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 09.12.2020.
Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt ning oli nõus tasuma lastele elatisraha 200 euro ulatuses iga lapse eest, kokku 400 eurot. Alates 10.12.2021 kannab kostja igakuist elatisraha suuruses 200 eurot iga lapse eest üle laste seadusliku esindaja arvele. Kostja leiab, et vastavalt oma laste vajadustele ning tema materiaalsele olukorrale, kindlustab ta lapsi korrapäraselt. Kui kostja finantsseisund paraneb, garanteerib ta, et elatisraha summa saab tema poolt ühepoolselt suurendatud riigi poolt kehtestatud vajaliku määrani. Kostja leiab, et hagejate seadusliku esindaja nõuded, mis puudutavad 368 euro suuruse summa hüvitamist tagasiulatuvalt, ei ole põhjendatud. Lapsed veetsid aega ka koos temaga, ta kandis samuti kulutusi nende toitlustamisele, riietele, meelelahutusele jne. Hagis esitatud lastega seotud kulud ei vasta tegelikkusele ning on kõrgendatud. Kostja leiab, et tänase päeva seisuga kindlustavad tema ning laste ema lapsi täiel määral vastavalt oma finantsilistele võimalustele. Hagejate seaduslik esindaja J B saab igakuise lastetoetuse kätte, 60 eurot iga lapse kohta, mis kokku teeb 120 eurot. See tähendab, et riik toetab lastevanemaid. Kostja igakuised kulud moodustavad kokku 1139,96 eurot, s.h elatisraha hagejatele 400 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile (sõidukaart ja bensiin) 40 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, kosmeetikatarbed 10 eurot, xxxx AÜ osamaks 6,39 eurot, elukindlustus 15,94 eurot, sõidukindlustus 19,43 eurot, väikelaen 20,10 eurot, õppelaen 66,66 eurot, autoliising 291,44 eurot. Muuhulgas auto, liising ja kõik sellega seotud kulud, mida kannab kostja, mis on laste ema pidevas kasutuses. Kostja ei kasuta autot rohkem kui 1 kord nädalas. Sellisel moel kannab kostja täiendavaid perekonna kulusid, mis on seotud vajadusega laste seaduslikul esindajal sõidutada lapsi autoga. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest 1⁄2 on
292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
4.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja J B (dtl 66, 67) ning et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on tasunud hagejatele elatist iga kuu 400 eurot (200 eurot hageja kohta) perioodil detsember 2020 kuni aprill 2021, s.o vähem miinimumsuurusest (dtl 119, 191-206). Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust vahetult täitnud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele.
Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Kostja on esitanud kulude suurusele vastuväiteid. 6.1 Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Need eeldused tähendavad käesoleval juhul, et hagejad ei pidanud tõendama oma igakuiseid vajadusi hagi esitamise ajal kuni 584 euroni. 6.2 Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I igakuised kulud kokku 587 eurot, s.h eluasemekulud 65 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 24 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, muud vältimatud kulutused, s.o lasteaed, trennid 135 eurot, arvuti ja mobiiltelefon 38 eurot, vaba aeg 25 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 597 eurot, s.h eluasemekulud 65 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 24 eurot, kulutused tervishoiule 35 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 5 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused, s.o lasteaed, trennid 95 eurot, arvuti ja mobiiltelefon 38 eurot, võistlused 45 eurot, vaba aeg 25 eurot. 21.03.2021 esitatud selgitustes on hageja seaduslik esindaja välja toonud, et tegelikud kulud on esialgsest avaldusest isegi suuremad. 6.3 Kohus ei pea vajalikuks anda eraldi hinnangut hagejate eluasemekuludele, toidukuludele ega ka lasteaia ja trenni kulutustele. Kostja vastusest nähtuvalt ei vaidle kostja nimetatud kulude olemasolule ega suurusele vastu. Samuti leiab kohus, et tegemist on vajalikke kulutustega ning nende väljatoodud suurus mõistlik. 6.4 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida ning aja kokkuhoiu mõttes ei ole igakord mõistlik ka ühistransporti kasutada. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et hageja II õpib xxxx ja seega on vajalik käia kursustel ja osaleda ka võistlustel. Kuna kursused toimuvad teises linnaosas, siis on usutav, et transpordikulu tekib. 10 eurot transpordikuludele on kohtu hinnangul igati mõistlik. 6.5 Arvestades laste vanusega on usutav, et telefone, arvutit, internetti ja teleteenuseid kasutatakse. Kohtu hinnangul on hagejate väljatoodud kulud mõistlikud ja põhjendatud hagis märgitud ulatuses. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks ka mobiilsete teenuste
arve (dtl 50-51, 95-96), koduste teenuste arve (dtl 52-53, 93-94) ning teleteenuste arve (dtl 84). 6.6 Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ning vitamiine. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele). Tegemist on eluks vajalikke kulutustega ning nende väljatoodud suurus mõistlik. 6.7 Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha jms. Hageja I läheb kooli 2021 sügisel. Seega on usutav, et suuremaid kulutusi sellel aastal ka seoses hagejaga I tehakse ning lasteaia kulu asendub koolikuluga. Seega on koolikulud vajalikud ja nende väljatoodud suurus mõistlik. 6.8 Samuti saab üldtuntuks lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on kooliealisel vajalikud riided nii koolis käimiseks, kui ka kehalise kasvatuse tundides osalemiseks. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Kohus peab hagejate poolt väljatoodud kulude suurust mõistlikuks. 6.9 Ka kulusid meelelahutusele, vabale ajale ja võistlustele ei saa pidada ebavajalikuks arvestades hagejate vanusega. Igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav. Hagejad on esitanud ka tõendi, mille kohaselt hageja I osaleb inglise keele huviringis (dtl 55, 91) ja karatetreeningutel (dtl 58, 87, 88) ning hageja II kursustel xxxx OÜ-s (dtl 83) ning venekeele kursustel (dtl 90). Kohus peab hagejate poolt väljatoodud kulude suurust seoses vaba aja ja võistlustega mõistlikuks. 6.10 Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt põhjendatud eeldada, et hagejate kulud vastavad igakuiselt vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja töötab xxxx AS-s ning tema töötasu suuruseks on 1350 eurot (dtl 127-133). Swedpank AS-i väljavõttest nähtuvalt on kostja keskmine 6 kuu sissetulek 1441,06 eurot, s.h töötasu 1363,18 eurot (dtl 190-205). Kostja omab
pangakontot ka SEB AS-s, milles vabad vahendid puuduvad (dtl 181-182). Kostja on välja toonud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 1139,96 eurot, s.h elatisraha hagejatele 400 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile (sõidukaart ja bensiin) 40 eurot, sidekulud 10 eurot (dtl 120), kulutused tervishoiule 20 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, kosmeetikatarbed 10 eurot, xxxx AÜ osamaks 6,39 eurot (dtl 121), elukindlustus 15,94 eurot (dtl 122), sõidukindlustus 19,43 eurot (dtl 123), väikelaen 20,10 eurot (dtl 124), õppelaen 66,66 eurot (dtl 125), autoliising 291,44 eurot (dtl 126). Arvestades, et kostja peaks tasuma hagejatele kokku elatist kokku summas 584 eurot (s.o 184 eurot rohkem, kui kostja on oma kuludes näidanud), siis oleks kostja igakuised kulud kokku summas 1323,96 eurot (1139,96 +184). Kohus asub seega seisukohale, et kostja on võimeline hagejatele elatist miinimummääras tasuma, ilma et tema enda ülalpidamine kannataks. Kohus arvestab siinjuures, et kostja keskmine töötasu on 1363,18 eurot, millest kostja saab katta nii elatise, kui ka oma muud vastuses väljatoodud kulud. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kuigi kostja on viidanud ka oma tervislikule seisundile, siis ühtegi tõendit oma tervisliku seisundi kohta ei ole kostja esitanud. Samuti on kohus seisukohal, et kostjal on iseenesest ka võimalus teatud kuludelt kokku hoida ning valida, milliseid teenuseid ja tooteid ning millise hinnaga soetada.
8.Kostja on viidanud, et laste emale laekub peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11).
Seega on kohtul on võimalik vähendada alaealistele lastele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hagejate emale ning selle arvelt elatist vähendada.
9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates 09.12.2020 (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb mõlema hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 09.12.2019 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest ette. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h perioodil detsember 2020 kuni aprill 2021 tasutud 2000 eurot.
10.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetlukulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejatel oleks menetluskulu tekkinud. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.